Tänasel kaduneljapäeval kaotame kahtluse.
Oleme köielkõnnil paralleelmaailmade vahel. Senine moonutatud-varjutatud monsterland asendub tõelise selge-helge armastava reaaliaga.
Näeme ühtaegu nii senist hirmasjalikku pilti kui tegelikkust selle kõrval ja kohal.
Kuuleme ja haistame, tajume ja kogeme senitundmatuid helisid ja aistinguid.
Meil on kummalised vibramised, mõnel hetkel tulitavad tallad ja nõuavad mullale või vette maandamist. Misjärel põlevad peopesad – ka härmas emake Maa kiirgab kuumust ja puhastab senised käejooned äraolnuks.
Juutidel on komme päeva alustada ja lõpetada küsimusega: kes ma olen, kus ma olen – ja kus on minu asjad. Mõistlik! Vaata kohe praegu üle, kus on sinu ja su hõimu väge kandvad ja andvad tootemid-talismanid-ikoonid. Ega sinu kojas võõrast vaibi tiksu? Vii ära! Too ära. Iga roju oma koju, tead ju küll. Sisetunne ehk päris-Mina teab. Kuuletugem.
Kadukas on parim aeg voolata appi-hurraa piirist hurraa-poolele üle. Isegi kui me ei mõista, mis toimub – jagagem. Ka 1001 erinevas eesti keeles asju risti-rästi sõnastades on vaba tõus tõhusam.
Jah, ongi nii.
Kui tundub, et keegi on sinuga – on jah. Abis. On näitamas, kus on su energia-lekked ja mustad augud – juhatab su jalad otsekui iseenesest lekkeid lappima ning oma kodust pühakoda ja kindlust looma.
See keegi on sinu tegelik Mina.
Ta on otseühenduses Algallika ja rahvastega, kes on alati meie kõrval olnud. On kohtumise aeg.

Jagagem ja ühinegem koosloomises. Vägesid Madre kodust Belgiasse, kus seinu kunstiga katad, poeg! Richard lendab sealt edasi Berliini – seni loen hingetõmbeid õnneliku päevani, mil pojalapsed taas ratsutama tulevad.
Seni lendame Pegasusega ja ühineme Ükssarvikuga… teistmoodi.

KOHAL
Omade juures
Hõimus galaktilises
Armastav juhatus igas kiires ja pilves,
Leegis, pilgus ja palvena Algallikasse voogavas hingetõmbes