Ema, vaata – minul on vari!
Titt-Toomas Uibo laulis nii. Nüüd tegelevad selle pisitõsiasjaga pea kõik teadlikud. Teadlikult. Õpime oma musta hunti aktsepteerima. Tõmbame varjukardinad tegelikkuse eest. Tõuseme märtreist kangelasteks. Mis ise on ka üsna kangelaslik katsumus kangetele 😀

Ruth Pukman:

PÄEVA VÄLJAKUTSE – Maagiline peegel

” Asjade välimus muutub vastavalt emotsioonidele ja nõnda näemegi neid maagiat ja ilus, ehkki maagia ja ilu on meis endas.” Kahlil Gibran
Sa võid veeta oma ülejäänud elu, joostes ringi ja püüdes valada maailma sellisesse vormi, nagu sina tahad, asjades taga üht probleemi teise järel, püüdes neid lahendada, hädaldades olukordade või teiste inimeste üle, ilma et sul kunagi õnnestuks elada oma elu täiel rinnal ja täita kõik oma unistused. Aga kui teed tänulikkuse maagiast oma elulaadi, siis muutub kogu maailm äkki maagiliselt. Sinu maailm muutub maagiliselt, sest sina muutusid, niisiis muutus ka see, mida sa ligi tõmbad.
Gandhi inspireerivates sõnades ja Michael Jacksoni laulus ” Mees peeglis ”, mis avaldas mõju sadadele miljonitele iimestele, on üks kõigi aegade võimsamaid sõnumeid.
Muuda inimest peeglis ja su maailm muutub.

Maagiline harjutus number 27:
1) Korda 1. maagiaharjutuse samme ühest kuni kolmeni – loe kokku õnnistused ja pane kümme õnnistust kirja. Kirjuta miks oled tänulik. Loe oma nimekiri üle, ütle tänan, tänan, tänan ja tunne iga õnnistuse puhul tänulikkust.
2) Iga kord, kui täna peeglisse vaatad, ütle tänan sind, ja mõtle seda tõsisemalt kui kunagi varem.
3) Kui oled tõeliselt vapper, ütle peeglisse vaadates kolm asja, mille eest sa enda puhul tänulik oled.
​4) Enne magamaheitmist võta maagiline kivi ja ütle maagiline sõna tänan selle parima asja eest, mis päeva jooksul juhtus.
​Lõige pärineb raamatust ” Maagia ” Rhonda Byrne

Roland Valgekihv:
Elu on lihtsam kui oskame arvata ning tahame loota. See taandub kõik kahele lihtsale reeglile:
1.
Kõigest tuleb lahti lasta ning kõik tuleb vabaks anda kohe kui oled selle saanud või seda kogenud. Ja kõik, tähendab kõike – räägime siin emotsioonidest, tunnetest, esemetest ja asjadest, inimestest ja armastusest. Kõik on alati energia ning energia kannab endas alati üht eesmärki- saada vabaks. Apelsin peab saama söödud, vesi aurustuma ja röövik surema. Mida kauem me protsessi venitame ning ei lase energial transformeeruda, seda kauem mürgitame selle algupära, loome segadust ja valu. Igal inimesel on alati vaid hetk ja selles hetkes tuleb tunda ja tunnetada kõike mis on, mitte venitada sellesse midagi, mis oli või peaks olema. Hetk on alati värske ja puhas. Tõeline. Vabastades energia, aitame sel muunduda, luua midagi ja võimenduda. Mis on meile oluline, naaseb alati suuremana ja võimsama. Ja mis jääb, see jääb.

2.
Igas hetkes tuleb alati otsustada. Kunagi ei ole halba või valet otsust. Otsus on alati õige ning selles ei saa kunagi kahelda. Kui otsus on tehtud, ei pea seda hindama vōi seda õigustama. Ei endale, ei teistele. See jääb sellesse hetke ja ei muutu antud hetkes. Sellest ei pea rääkima ega kunagi enam meenutama. Järgmine hetk võib teha vastupidise otsuse aga seda nii et eelmist otsust ei hinnata ümber. Ka minut hiljem on meil palju rohkem infot, mille pealt teha uus otsus. Iga otsus on alati 100% õige. Kui see on tehtud. Otsustades ei saa eksida.
Otsus vale ainult kahel juhul. Kui me ise ei ole otsustanud ning oleme lasknud kellelgi teisel meie eest otsustada. Sellisel juhul on kõik otsused valed. Sest puudub vastutus. Ning juhul kui tagantjärgi tarkusega ise hindame otsuse valeks, see aga kahandab koheselt energia voogusid ja eneseusaldust. Tahame või mitte.

Pidev eneseõigustamine mingi otsuse osas ja selle mitte vabaks andmine, taandab otsuse ebakindlusesse ning mürgitab heaga kõik ja kogu sellest laekuva energia.
Enam kui iial varem pannakse nende kahe reegli tundmine tuleproovile meie kõikide elus. Kui väga me tahame hoida kinni, millestki mis pole kunagi olnud meie ja takistada tulemast sellel, mis alati pidanuks olema. Ja kui kindlad oleme, me endas ja enese otsustes. Kui palju võtame vastutust oma elu eest.
Küsimus ei ole elus või surmas. Küsimus ei ole õiges ega vales.
Küsimus on, kui tugev on teie vaim. Kui selgelt seisate selle eest kes olete te ise, mis on teie väärtus ja vägi? Kes te tegelikult olete? Mida te loote ja milleks?
Otsused ei määra kes te olete, olete alati see kes olete pidanud olema, aga otsustamatus määrab, kes te ei ole ja toob välja teie vaimu hapruse, tuhmistab sädeme ning laseb varjul langeda hingele.

Kas minu uus versioon töötab 12tunniste vahetustega Alu hooldekodus?
Veetsin uhiuues võrratus majas paar tundi. Imelised naised. Paarkümmend vaimse häirega klienti. Mina kui mina võiksin huvi ja rõõmuga seal töötada. Pooled 12tunnised vahetused päeval, pooled öösel kaheksast kaheksani. Indi üksi kodus öösel? Hobused ja Südamesalu üksi nii pikad päevad? Nad lähevad juba siis piredaks, kui üle kolme tunni vahepausideta toas koogutan. Jah, see on võrratu töökoht ja väljakutse – aga tasaühendab kõik seni saavutatu.

Või on allaandmatu minu missioon olla mõnda aega eesti keele ja kirjanduse õpetaja ametikoolis? See on Indi ja Südamesaluga ühitatav. 35 tundi nädalas ei takista ka mu oma raamatute kirjutamist. Proovime…

Ma saaksin veel mitmesse missioonitundelisse ametisse. Arved-koormised väga suurte möönduste ja loobumiste hinnaga makstud.
Aga raamatud, Indi, hobused, Südamesalu?

Oma Teel püsimine võib tunduda suureline. Sest see ongi suur.
Teen koduõues iga päev vähemalt 3 tundi füüsilist tööd, arvutis kõõlun min 10 tundi – oluliselt rohkem tegelikult… Loon ja manageerin, sõnastan ja manifesteerin.
Olen väärtuslik ainueksemplar.