Jõululaupäeval tähistas Südamesalus oma 17. sünnipäeva kaunis kasahhitar Hannah, kes lapsendati Utah kauboide perre ning on vahetusõpilane Raplas. Vigala jõe veerel Altweski taga suitsutas sinki ukrainlane Grigori, kes ehitab alevis… pardon, linnas, maju. Nii, nagu kogu Kuusiku rahvas, küüditati ka Hannah’t võõrustava pere Piusa äärest nii Siberisse kui… Kasahstani.
Väike ilus ümmargune maailm, eks ole. Väemees Aini küpsetatud pipargoogiga tüdruk kaelakuti endaga samal moel orvuks jäänud koer Chickiga – ja hobustega, kes talle Ameerika-koduseid hobuseid ja töö-muula meelde tuletasid.
Päev, nagu kingitus. Eelarvamuste ja staatusteta, vähe sõnu ja palju südameid.
Kes peale minu teab, et tegin ja teenisin lõppeval aastal vaid kolmandiku kavatsetust?
Ma olen Teeninud nii, nagu suutsin.

Telefon ütleb: LAEN. Ma ei pea ju eesti keele kahetähenduslikkuste käes vääneldes kiunuma, et oma kodu loomiseks tuli jälle küsida krediiti – mida ma olen korduvalt lubanud mitte kunagi enam. Ja nüüd ma siis sahmin mitmel kohal õpetajana töötada, raamatuid kirjutada ning ema ja karjajuhina ülesannete vääriline olla – et laen tähendab, et telefon laeb – ja nii ongi.

Kohal, kus ma praegu pärast jumalateenistust Maarja Magdaleena kirikus kassidega istun ja päeva kokku võtan, oli mai alguses koppel. Tegime aprillis maastikujuveliir Urmas Amuriga kaldakaosest Bella paradiisi, paigaldasime Eero Esnariga betoonpostid, mille peale tõime Miilist Rait Hütiga kaks merekonteinerit. Vihtusime Indi, tema sõprade ja naabrimehega Jaak Volga saekaatris Illar Pata palkidest kogu materjali. Ehitasime verevellede Kiuri, Villu, Kristjani, Tarvi ja Ralfiga ning ustava Raimondiga Südamesalu… mis-ta-nüüd-ongi… rantšo 🙂 Ja ikka vähe – oma vajalikkus uues energias uutele koostööpartneritele tahab näitamist. Jõuame.

Möödas on enesetõestamise ajad. Omad leiavad üksteist mängeldes üles.
Meid saadetakse sinna, kus meid on päriselt vaja. Õpetajaks, kelle iga tund on kanaldatud etendus ning kirjandid on originaallooming. Ja nii ongi.

Olen kogenud Jeesuse kohalolekut indiaani higitelgis. Äratundmise värelus tuli täna viivuks kirikus ka.

Olen kogenud koera koonu läbi higitelgi katte mulle äratundmisrõõmus selga tonksimas – Mangi Sulfa-peni avastas Adilas läbi kangaste tuttava minu 😀

Tänan, süda, ajutiste hirmunud kokkutõmbumiste eest – enamus talve on ees, nii palju tunde anda, raamatuid luua, tiigijääs hobustele jootmisaugud lahti hoida, uued heinad ja kaerad ja… Tsiteerin pesamuna Indit: minu ema saab alati hakkama. Jah.

My beautiful family of light,

The Galactic Federation Ground Crew wishes you and your loved ones joyful and merry holidays!

Please, remember, it’s ascension time for planet earth!

And ascension is made possible by humanity coming together in unity, oneness, and love.

Today I ask that you shift your perspective and look at the whole picture.

The way things were going humanity would have needed hundreds of years to evolve and be ready for ascension but we don’t have hundreds of years for that!

So, crisis and chaos are needed for people to rethink and examine their values now.

And anything that threats our values as human beings will force us to come together in unity.

When a hurricane destroys homes, neighbors and strangers come together in unity, hold each others hands, care for one another, and rebuild together. Without expectations and with love.

You are not alone. We are many. We are in every city of every country in the world!

And any outside threat will create an even stronger bond in love, compassion, and oneness.

Welcome to the great (R)Evolution of the human race!

This is the victory of light over darkness.

Put your worries aside and be in joy these days.

There’s time to pull up sleeves to do the work and there’s a time to celebrate. This time is now. Focus on love and have merry festivities with your loved ones.

Troubles come and go. Love stays forever. 🙂

You are beautiful.
You are powerful.
You got this.

I love you.

Love, Light & Infinite Blessings,
Aurora Ray & Your Galactic Federation Ground Crew