Lõpe-lõpe-sõjakene…
Oh et ukrainlased võidurõõmu eufoorias vene pinnale ei tormaks.
Palun koletise taandumist ilma planeeti kaduvikku viimata.
Tänan. Ja teenin oma parimate võimaluste kohaselt. Olen õpetaja. Õpetaja.

Tiina Varatalu:

Praegusel ajal on palju märgata intuitiivse ja ratsionaalse poole uute tasakaalude ja ühenduste kujunemist.
Tasapisi hakkab justkui ühinema senine ränk piir arusaadavuse küsimuses?
Kelle jaoks nii selge, kelle jaoks segane.
Kelle jaoks nii lihtne, kelle jaoks liiga keeruline aga nii selle arusaadavusega ongi.
Mõni programm avab su faili pildiks, mõni arusaamatute sümbolite ridadeks, mõni teatab, et ei ava.
Ka kosmoserütmides on märgatav huvitav asjaolu, et kui Saturn väljub Kalade märgist (7.03.2023-25.05.2025), siis ta siseneb Jäära täpses ühenduses Neptuuniga.
See olekski nagu uus suundumus intuitiivse, ratsionaalse kooskõlas?
Sellele eelneb kahe aastane Saturni andumuse aeg Kalade märgis.
Kuidas ja millises kontekstis see kelleski kooskõla leiab, on muidugi kordumatu ja unikaalne.
Neitsi ja Kalade telg astroloogias.
Mõlemal pool on ikka väljastatud pabereid.
Nii teaduses, kui hullumajas.
Ühel juhul on kohustuslik kuulata ja teisel juhul ei tohi mitte mingil juhul kuulata.
Ühes otsas aina täpsustuv detailsus, teises seda detailsust aina suurenevasse selgusesse kandev voolavus.
Mis lähebki kergesti käest ära.
Pildikogust saab tasapisi film.
Teravalt välisele keskendunud vaatleja hakkab üha enam selles ära tundma iseennast…
Kogema äratundmisi, mis elustavad vaadeldu hoopis uues sügavuses.
See telg on olnud ka minu elurännaku keskse väljakutse kandja.
Ajada pildid nii teravaks, kui saan, et need pääseksid mu teadvuses voolama arusaadavaks, äratuntavaks, iseendasse vabastavaks filmiks nõnda, et ma ise vaatlejana teadvele jään.
Et pilt taskusse ei lenda, kui liigutama hakkab…
Ma olen kogenud seda nii traagilistes, kui ka koomilistes episoodides just intuitiivse ja ratsionaalse käsitluse erinevusega seoses.
Seda, et kuigi intuitiivne pool käsitleb detaile ülitäpselt, tundub see ratsionaalse poole üksi käsitlusele lihtsalt mingi luuletamine või kuidas need põlastavad väljendid olidki, mis udutamisele viitavad?

Samuti on Neptuuni tasandiga astroloogias.
Enamuses käsitlustes kirjeldatud kui illusioonid, udune aeg, alkohol “drugs”, ebamäärasus, pettus jne.
Samas kui on tugevalt lülitunud intuitiivne pool, siis selgus, tajupeenus, täpsed nüansid, sümbolism, äratundmised jne.
Aga kui ratsionaalse poole käsitlus üksi on tugevalt tehniline, struktuurne – pixlid on nö näha ja väljaütlemised asetavad, vormivad, kehtestavad, tuginevad jne.
Siis intuitiivse poole lülitumise läbi lähevad pixlid nii peeneks, et tekib voolavus.
Tekstis on see nagu teatav poeetilisus, rütm.
Lugedes ilmneb piltlikkus.
Ei saa enam lõplikult paika panna, õigena kivisse raiuda, ei saa alati otse öelda. Ilmnevad sellised “tähendamissõnad”, mis jätavad otsad lahti.
Vool tuleb alati läbi.
Kusagilt tuleb ja kuhugi voolab edasi.
Aga on sisuliselt inspireeriv, äratav, puudutav nagu vesi.
Kastab läbi voolates paljutki ometi on näha pigem joodetud taimi, kui jootjat kinni püüda.
***
Neitsi/Kalad
Maa/Vesi
Yin
Muutlik
Mina korrastan ja kontrollin/mina usaldan ja andun
See on inimteadvusele vast üks kõige keerukam vastandipaar.
Siin hoitakse tasakaalu ning loovat pinget tervikutaju, usalduse, voolavuse ning äärmise analüütilise peenuse, detailsuse ja kontrolli vahel.
Sellel teljel kohtuvad väga peen korrastatuse aste ja väga suur usaldus.
Perioode, mil üks pool teist tõeliselt pelgab ning ei teagi täpselt, kas kardab rohkem kaosesse langemist või ootamatut lahutusteravuse torget, tuleb selle teljega seoses ilmselt ette nii mõnelgi rännakuteel.
Ometi peitub siin ka kõige imelisem koostööšedööver!
Nüansitundlik ning peenelt teadvustatud voolavus ja plastilisus.
Selle telje läbitunnetatud dünaamikast pärinevad foto- ja filmikunsti saavutused, tantsuline meisterlikkus, sõnaline kujundlik voolavus, unustamatud kunstiteosed, suhtlemisemeisterlikkus jpm.
Neitsi pool justkui läheneb usalduse leidmisele kontrolli meetodil ja timmib lahutusteravust, lootes niimoodi üles leida salapärast voolavust – seda matkida. Ta justkui valmistub kaosega kohtuma ennast korrastades.
Kalade pool jälle toetub tervikutajule ja usaldusele, lastes end pea kinnisilmi kanda just selle juurde, mis oluline ja mida märgata, ning otsides tajudele toetudes selle tähendust.

Intuitiivsele sisekaemusele toetudes omandatakse võime seda tõlkida ja „kuulata“
Omandatakse nö tundepeenus ja usaldus, mis võimaldab tasakaalu leida ning toime tulla ka väliselt kaootilises olukorras, milles seosed asjade vahel on peaaegu märkamatud või vähemalt väga raskesti määratletavad ihusilmaga vaadates.
Nii õpitaksegi sisetundele toetudes maailma mitmekesisust ning erisusi tundma.
Kalade ja Neitsi telg on ka astroloogilise kaardiga töötamisel kindlasti käikuminev telg.
On siin ju tegemist väga peenenüansilise ja detailiderohke tervikuga, milles lisaks detailidele vaja tajuda ka tervikplaani, mis kõik märkamised ühte seob, tasakaalu viib ja konteksti paigutab.
Kalade märk sümboliseerib usaldust, sulandumist, andumist, leppimist, eluõiguse andmist tunnetele, tajudele, mis, nagu selgub, võivad samuti olla erksad, kuid kummalisel kombel just vastupidisel moel Neitsi poolel avalduvale – mitte neid kontrollile allutades ja korrastada püüdes, vaid suurendades oma sisemist erksust kesk kontrollimatut eluvoolu.
See annab võimaluse tajuda ehmatavaltki täpseid nüansse vabas eluvoolus või tundepuhangus.
See on selline omalaadne „kinnisilmi täpsus“
Niisiis on Neitsi ja Kalade telje põhiteemaks täpsus ja tervikutaju.
Sellel teljel on peidus asjad, mida duaalsel maailmavaatel on vast kõige raskem ühtekuuluvana näha.
Siin on asjad, mida peetakse vast kõige sagedamini ühendamatuteks. Igatahes tahab kõva harjutamist, et neid oma toimimises kooskõlaliseks või vähemasti vaheldumisi toimivatena aktsepteeritavateks saada.
Tegelikult kuuluvad nad aga sama lahutamatult ühte nagu kõik eelnevadki tasakaalupaarid.
Just nagu kunstnik, kes oma taiest maalides läheneb neitsilikult sõrmejoonte esiletoomiseks ja siis jälle kaugeneb kolm sammu, et vaadata kalalikul moel läbi „uduste silmade“ proportsioone.
Just samuti, nagu veemolekulid sisalduvad voolavas vees või neitsilik liivaterane merepõhi on nii kalalikult loksuvat veekogu kandmas või ekraani resolutsiooni punktide arv annab oma parima kaasande ekraanil voolavale filmile või äärmine nüansitundlikkus tantsuliselt voolava tantsijanna liigutustes või tähelepanuerksus meditatiivselt voolavas meeles.

Kus iganes see telg ennast ka ei avaldaks, on nad ikka lahutamatult koos – need poolused ei saagi lahus olla, sest kui pole osakesi, pole ka voogu, ja kui resolutsioon on madal, siis ei saa pilti ekraanil ei zoomida ega voolavaks muuta – “jääkuubikud” tulevad ekraanile.
Ja nüansitundlikkuse puudumise korral öeldakse, et tegemist on „tahumatu tüübiga“.
Samas on elu nii tehtud, et üks täpsus peab selleks hetkeks justkui varju astuma, kui teine esile tuleb – seda üksnes duaalsuse nähtavas plaanis. Aga igaüks, kes nende tegelikku ühtsust on tajunud ja teadvustanud, ei unusta kunagi seda poolt, mis parasjagu varjus on ja sealt oma paarilisele usaldusväärset toetuspunkti pakub
Kuniks usaldusväärne tundub vaid üks pool, on teine pool inimesele kardetav, ärritav, arusaamatu jne.
Sellel teljel vabanenud dünaamika ja tasakaalutunne vabastab inimese elulises mõttes plaane vahetama ning toob kingitusena kaasa erakordse elulise sujuvuse ning liikumise harmoonia.
Võita tasakaalutelgede pooluste usaldus endas – see on tervikuteadvuse sünni eeldus.
See on Kodutee ja kõige imelisem seiklus, mida võib ette kujutada.
See on kodurahu ja armastuse leidmine lõpmata mitmekesises maailmas.
See mitmedimensiooniline rütmide, helide, ja värvide virvarr, mille korrastatuse aste võib ilmselt ehmatada pikali või muuta imetlusest keeletuks igaühe, kes seda äkitselt hoomab.
See on kaose ja korra müstiline kooslus, milles kaos ei tähendagi üksnes korrastamatust – pigem tähendab see hoopis vabadust.
Sedasama vabadust, mille eest me nii sageli meeleheitlikult võitleme ning mida oma eluteel kaost kartes ja kogedes nii harva tänada mõistame.
See müstiline kooslus, milles saatus ja vabadus, neelduv ja kiirgav, individuaalne ja ühine on seotud niivõrd lummavasse mustrisse, et selle kirjeldamine on tõepoolest jõukohane üksnes elule endale.
Igal meist on selles oma laul, oma värv, nüanss ja etteaste, oma leid ja oma kaotus, oma tee ja oma panus, ja ometi on see ühine…
Astroloogia võimaldab sellest pisut enam osa saada.
Sellest teadlikumaks saada.
Seda märkama ja imetlema õppida.
Selle ees hirmu ületada ja selles oma kohta leida.
Uusi vaatenurki avastada.
Tere hommikust, armsad Maagilised Kooskõlastajad!

What does it mean?
Angel Number 8668 is your Guide’s attempt to catch your attention. Their goal, like the Ascended Masters’, is for you to heed your instincts and inner knowledge in order to make proper judgments at this time. Get the most out of your artistic abilities and talents to realise your dreams and to better your life. 
 
In addition, right now is the perfect time for you to follow your path in life and to embrace your soul purpose with enthusiasm and energy!
What do I need to know?
When you see the Angel Number 8668, it means that the Universal Energies have received and are replying to your requests. You will be able to realise your aspirations and objectives at the appropriate moment. Believe in your skills and the care and respect of your Guide.
 https://www.youtube.com/watch?v=l19pTlgfx7g
Your Angel urges you to participate in social events, to be talkative, and to live a joyful life filled with hope, vitality, and enthusiasm. The number 8668 holds a lot of importance. And, if you notice this number recurring, don’t be concerned; it’s a good sign!

What should I do?
Your Angels are telling you that a period of prosperity is approaching. 8668 means you’ll soon have plenty to celebrate. This number signifies that great news is on the horizon. Luckily, it won’t be long before it arrives!
 
Over the next few weeks, you are being encouraged to put your true essence into your job. It is critical to appreciate every minute of your life, and love will enable you to do so. Furthermore, kindness to those around you will make you extremely happy. As a result, don’t be bashful. Happiness is found in giving. You’ll be adored if you’re affectionate!

Eerik N. Kross:
201 päeva õhtu. Viimati kirjutasin sõjakokkuvõte 19 päeva tagasi. Siis oli olukorra kaart sisuliselt kolm kuud püsinud muutumatuna. Kardeti venelaste läbimurdeid idas, Severodonetsk oli raskete kaitselahingute järel langenud ja oli ebaselge, kas ukrainlastel jätkub jõudu igal pool rinnet hoida. Olen sõja esimesest nädalast olnud sündmuste hindamisel ehk optimistlikum kui keskmine vaatleja ja saanud selle eest ka kriitikat, mis mõnikord on pannud kahtlema, kas äkki ikkagi hindan positiivseid märke üle ja negatiivseid alla. Ja peaaegu iga kord on ukrainlased näidanud, et olen olnud veel liigagi pessimistlik.
19 päeva eest kirjutasin: “Kuue kuuga ei ole ukrainlased sõda veel võitnud, küll on venelased seda kaotama hakanud. Oleme koos Ukrainaga platool, kus mõneks ajaks on jõudude tasakaal näilisest viigis, aga tegelikult töötab aeg ukrainlaste kasuks.” Selle, tollal veel väga julge väite taga peitus loogika, et ukrainlased saavad pidevalt ja aegamisi suurenevas mahus üha moodsamat ja paremat Lääne relvastust venelased aga peavad kasutusse võtma üha vanemat, mobilisatsiooniladudes hoitud ja halvasti hooldatud kraami. Venelastel ei ole sõdurite ja ohvitseride tasemel erilist isu sõdida, ukrainlased aga sõdivad oma kodu ja perekondade eest. Venelased ei saa kuidagi uusi üksusi kokku, augustiks näiteks pidi koos olema uus armeekorpus, aga tahetud 15 000 mehe asemel saadi kohale 10 000 ja needki enamasti pooletoobised. Siiski puudus selles arutluses teadmine, kas ukrainlased ikka jaksavad. Ka nende moraal vankus aeg-ajalt, ka nende professionaalsed üksused kandsid ja kannavad suuri kaotusi ja reservistid pidid sõjapidamist käigu pealt õppima.
Nii et mitmekuine sõja dünaamika mõttes platool olemine, eemalseisja jaoks raske ootamine ja sõduri jaoks pideva tule alla rindejoone hoidmine ründerelvade puudumisel oli ikkagi kõhe. Taolises olukorras mängib tahe ehk kõige olulisemat rolli. Napoleon ütles, et sõjas on moraali ja materjali ehk paremas eesti keeles tahte ja terase vahekord kolm ühele. Siia mängib muide ka Ukraina sõprade ja liitlaste tahe olulist rolli. Täna tuleb tunnistada, et kui Ukraina liitlased ja relvaabi andjad oleks sõja alguses sama palju Ukraina võitu uskunud kui Ukraina sõjavägi ja mõned hullud baltlased, oleks sõda juba võidetud. Abi hakkas enam-vähem adekvaatselt saabuma alles siis kui hirmsad vereohvrid olid Ukraina kaitsetahte kaotuseta, aga 20% territooriumi kaotusega juba kantud.
Täna ei ole aga liitlaste kritiseerimise päev. Ei ole isegi nende kritiseerimise nädal või koguni kuu.
Tänaseks on juhtunud või veel juhtumas see, mida julgemad on lootnud Kiievi lahingu võidust saadik. Et venelased kurnatakse rinnetel välja, saavutavad kulminatsioonipunkti, mis juhtus umbes juuli teises pooles ja siis suudavad Ukrainlased hakata territooriumi tagasi võtma. Enamik meist küll lootis, et tuleb suur pealetung, aga kõik, kes sõda lähemalt näinud on, teadsid, et lihtne ei saa selline pealetung olla. Kaheldi ukrainlaste võimekuses suuri operatsioone koordineerida, sest näha oli olnud vaid nende väikeste üksuste kaitsetegevust, kaheldi Lääne relvaabi piisavuses, kaheldi Lääne valitsuse närvides, ikka veel kaheldi ukrainlaste vastupidavuses.
Territooriumi tagasivõtmine võib ka välja näha väga mitmesugune. Kas selline, mis seni on toimunud Lõunas, kus iga kilomeetri eest tuleb hirmsasti pingutada või selline nagu nüüd on kogu vaba maailma tohutuks kergenduseks ja lausa õnnejoovastuseks toimumas Harkivi oblastis. Selline, kus vastase rinne kukub kokku, võitlustahe ja koos sellega sõdimisvõime kaob täielikult ja algab massiline põgenemine. Sellist venelaste kokkuvarisemist loodeti, aga et see saab olema nii suurejooneline, seda ei tihanud liiga kõva häälega ennustada.
Loomulikult ei ole saavutatu ainult Ukraina tahte saavutus. Tänaseks on selge, et jutud Ukraina kindralite oskamatusest suuri operatsioone planeerida ja läbi viia on järjekordne ukrainlaste alahindamine. Suurriiklik ülbus nii venelaste kui vaikimisi ka sakslaste ja prantslaste poolt.
Ukrainlased suutsid esiteks, hoida oma plaanid nii suures saladuses, et üllatasid kõiki, väga kitsas lähemate liitlaste planeerimisstaap ehk välja arvatud (kuigi ka neile küllap kõike ei räägitud). Teiseks, nüüdseks on selge, et juulist saadik justkui lekitud, vihjatud ja lubatud suurpealetung Lõunas oli suurepärane pettemanööver. Seda jäid kõik uskuma, seda oodati, selle venimist peeti Ukraina võimetuse kinnituseks ja selle ootuses viisid venelased tubli hulga üksusi idast ära Hersoni alla. Klassikaline pettemanööver, tegelikult ka Vene akadeemiates õpetatav tarkus, et eduka operatsiooni esimene eeldus on vastane uskuma panna, et löök tuleb kusagilt mujalt, kui sealt kust tuleb. Britid tegid sama sakslastega Teises maailmasõjas kui panid nad uskuma, et Sitsiilia dessant tuleb Kreekasse.
Kolmandaks, ukrainlastel jätkus strateegilist kannatust pealetung väga korralikult ette valmistada. Juuli alguses saabunud HIMARs ja muude täppisrelvadega hävitati süstemaatiliselt venelaste relvaladusid, juhtimispunkte, logistikasõlmi, radarisüsteeme, õhutõrjet, kütusehoidlaid, kogu logistilist süsteemi. See oli venelasel niikuinii nõrk, aga paari kuuga saavutati ilmselgelt vastase seljataguse põhimõtteline nõrgestamine. HIMARsitel anti aega tööd teha piisavalt kaua, et nende mõju hakkas olema ka psühholoogiline. tabati sihtmärke Krimmis ja kaugel rindejoone taga. tekitati tunne, et Ukraina ulatab igale poole. Samas uinutati venelast jutuga et suureks maismaaoperatsiooniks pole endiselt piisavalt tehnikat, et väljaõpe venib jne. Võib kujutleda, kuidas vene staabid mõtlesid üha rohkem sellele, kuidas ennast ja oma taristut HIMARSite eest kaitsta ja vähem sellele, kuidas Ukraina maavägede rünnakuks valmis olla. Samas suutsid Ukrainlased koondada Harkivi rindele piisava kontsentratsiooni soomusüksusi ja tehnikat sellises sõjaudus, et nende kohe algavat rünnakut ikkagi ette ei nähtud. Ja siis pandi selline pauk et nelja päevaga on vabastatud 5000 km2, kusjuures mitte liiga suurte kaotustega. Sest kokkuvõttes oli ukrainlaste sööst nii vägev, et loodetud kokkuvarisemine tuli. Venelased hakkasid põgenema, tehnikat maha jätma ja doominoefekt tekkis.
Tänaseks ei ole selge, kus või isegi kas venelased Põhjas ja Idas uue rindejoone proovivad fikseerida. Maastikuliselt oleks siin mõned variandid, aga ei taha hakata ennustama. Täna ei tea ilmselt isegi veel elus olevad komandörid, kus nende väeosad täpselt on ja kui palju neid õieti on, sest ilma tankideta tankibrigaadi mehed pole enam mingid üksus. Võimalik, et proovitakse kaitsta Luhanski ja Donetski oblasti okupeeritud alasid, aga sealgi on juba mõni linn tagasi võetud. Võimalik, et nädalaga jõuavadki Ukraina väed Idas 24. veebruari joonele. Aga täna on olukord veel liiga ebastabiilne. Ka Ukrainlased peavad mõtlema järelveole, sõdurite väsimusele, juba vabastatud alade kontrolli alla võtmisele ja tuhandele muule asjale. Liiga suure ala liiga kiire haaramine võib olla Phyrrose võit. Nii et ärme neid kaugelt õpeta, nüüdseks on vaieldamatu et nad teavad ise kõige paremini kuidas teha. Viimastel päevadel läbi viidud Harkivi ruumi vabastamise operatsioon on juba täna üks silmapaistvamaid lahingsaavutusi mitte ainult Ukraina vaid liialdamata kogu maailma sõjaajaloos.
Eriti põnevaks teeb olukorra muidugi nimelt ennustamatus. Kas venelased suudavad veel midagi konventsionaalsel tasandil välja mõelda. eduks nad olukorda enam ei pööra, aga näiteks siiski Lõunat hoida. Kas Hersoni suunal võiks korduda venelaste kokkuvarisemine või mõtlevad ukrainlased seal mingi hoopis uue lahenduse välja. Kas või kui palju nõrgeneb Harkivi katastroofi tõttu Putini võim? Kas Lääs teeb nüüd lõpuks seda, mida oleks pidanud ammu tegema ja annab Ukrainale kiiresti ja palju ja ometi kord piisavalt lisaabi? Kas sõda jätkub nüüd kiirtempos või tekib uus tasakaalu periood? Kõik need on väga palju paremad küsimused neist, mida küsisime nädal aega tagasi.
Tänaseks julgen aga öelda üht. Ukraina vabastab kogu oma territooriumi. Ka Krimmi. Ei julge veel öelda millal, aga see juhtub.
Slava Ukraini!