Alexis Varnum: Kõik hakkab liikuma sel hetkel, kui te lõpetate ühe teema külge klammerdumise. Kui lakkate seda põrnitsemast, silmadega läbi puurimast, kätega näperdamast, sõrmega osutamast, telefoni iga viie minuti tagant kontrollimast, parimat sõbrannat hulluks ajamast küsimustega kas ta helistab ja kas tal on kahetsus, või ülemuse kabinetti aina tagasi minemast, et üht ja sama juttu alustada.
Kui suudate päriselt tähelepanu mujale pöörata, natuke lahti lasta, unustada ja isegi sisimas käega lüüa, siis hakkavad asjad imelikul moel ise paika minema. Ootatud pakk või kiri jõuab kohale. Tuleb väärikas pakkumine. Haiguse kulg teeb pöörde paremuse poole, ka nii juhtub.
Aga seni kuni te olukorda pilguga kinni hoiate, ei liigu miski. Tihti läheb hoopis sassi ja keerulisemaks. Saatus ei salli pealetükkivust ega nõudlikkust. Nagu ahjuust ei maksa üha paotada, muidu rikute roa, pole ka mõtet veekeedukannu kohale kummarduda ja kella põrnitseda. Sellega pikendate vaid ootust ja kulutate enda närve.
Asjad juhtuvad siis, kui me laseme pilgul kõrvale libiseda. Kui pöörame end siiralt teise suunda. Inimsuhetes on siiski oma konks. Need pole teekannud. Võib juhtuda, et inimene tuleb tagasi sel hetkel, kui seda enam väga ei vajagi. Ta helistab siis, kui tema nimi on mälust tuhmumas. Südame mälu ei ole lõputu.
Kui muidugi pole tegu päris armastusega. Seda võib oodata kasvõi igavesti, aga see on juba hoopis teine lugu.

ANIMALS ARE HIGHER DIMENSIONAL GUARDIANS
There is a reason animals are drawn to certain people. It is not coincidence.
It is Energy.
Animals are higher dimensional guardians in physical form.
They are deeply connected to the unseen world. Their presence on Earth is not random.
They are here on assignment.
Most animals , especially dogs , cats, horses , dolphins , and birds , operate from a pure Heart space. They are tuned into frequencies that most humans cannot perceive.
They sense shifts in energy before we do.
They know when someone is lying,
when danger is near , or when a soul is full of love. They Feel your emotions and mirror your state of being.
When a dog stares into your eyes
for minutes without breaking contact,
it is not just love. It is recognition.
They see your Soul.
When your cat curls up beside you every time you are in pain, it is not just affection. It is healing.
They are moving energy and clearing blockages you did not know you had.

Animals do not judge by appearance. They read vibration. A wild animal will approach a child with a pure heart and run from an adult filled with anger.
This is not instinct.
This is Divine Intelligence.
These creatures are here to protect the innocent , to calm the broken, and to remind us of what unconditional Love Feel Like.
In the higher realms, animals serve as messengers, protectors, and guides.
When we dream of them or encounter them in strange ways , it is often a Spiritual sign. They are warning us, comforting us, or confirming something we already feel deep inside.
Some say animals have no soul.
That is a lie. Many animals have more soul Than the people walking this Earth. Their Souls are ancient.
They Remember the Truth.
They remember where we came from and why we are here. Some are even soul family who chose to incarnate in animal form to stay by our side during this lifetime.
If you have ever lost a beloved animal,
you know the grief runs deeper than most people understand. That is because they were never just pets.

They were guardians of your heart. When they pass on , their spirit often remains close , continuing to protect and guide you until your reunion in the next world.
Animals are not lesser beings.
They are masters of love.
They do not need religion, politics, or possessions.
They teach by Being.
Their loyalty , sensitivity , and courage remind us of what we forgot.
That this life is not about control.
It is about Connection.
The animals around you were not random gifts. They were sent. Treat them like the Sacred guardians they are.
Because when the world turns cold, and everything else falls away, it is their silent Love that reminds us what is Real.
~ Steven Briesemeister

ÜHE sisemise valguse valge tempel
Athena kosmoselaev on Arthuri kosmoselaevast kõige kaunim ja aitab kaitsta Maad kõigi negatiivsete ohtude eest.
Me tahame teid viia Arturian Athena kosmoselaeva juurde. Mõistes seda suurt võitlust, saame aidata enda elu ja isiklikku kasvu ning nende süsteeme uurides saame teada, mida luua.
Athena kosmoseaparaat ei ole valmistatud materjalidest nagu plast ja keraamilised siloplaadid nagu maapealsed kosmoselaevad.
Vastupidi, Arthuri kruiisilaev on valmistatud materjalidest, mis paistavad olevat orgaaniliselt osa neist, kes nägid seda suurepärast kosmoselaeva.

Questa kvalit à ο fornisce una kvalit à quasi vivente all’Astronave, poiché gli Arturiani vedono la vita in tutte le cose che emulano dall’Unica Sorgente, essendo posibile parlaare con l’Astr
Muide, tal on väga tugev naishääl ja talle meeldib, kui teda pildistatakse. Arturiani kosmoselaeva oleks võimatu oma silmaga näha (kui just Arturlased seda ei soovinud), sest see eksisteerib teises dimensioonis ja palju kõrgemal võnkesagedusel.
Selle kõrgsagedusliku vibratsiooni mõistmine on võti Athena inseneeria mõistmiseks. Elektrivarustus, mille jaoks laev ise liigub, asub salongihallides. Mootor ei põhine rakettidel või muudel meile teadaolevatel põlemissüsteemidel, vaid pigem juhivad laeva valguskristallid.
Need kristallid on võimelised muundama valgusenergiat päikesekeskustest ja edastama seda kosmoselaeva toitmiseks. (see võib langeda kokku hiljuti leitud NASA tõenditega tohututest UFO-dest, mis tiirlevad päikese ümber), Ateena on ka ruum, mida saab kirjeldada ainult suure galaktika andmebaasina.

Arturlaste teadmised galaktikast ja selle elanikest on üsna ulatuslikud ning nende teadmiste varud on selles ruumis.
Veel üks ruum, mis sarnaneb energiaga selles ruumis, on suhtlusruum. Arturlased kasutavad neid kahte ruumi omavahel kombineeritult, et saata teavet ja suhelda teiste arturlaste ja teiste hõimudega läbi telepaatia. Lisaks nendele ruumidele on tähelaeval mitmeid juhtimisruume navigeerimiseks, mugavaid elamispindu ja isegi Athena kosmoseruume meelelahutuslikeks tegevusteks, mis meenutavad arturlastele nende kodusüsteemi
Ateena suurust saab kirjeldada umbes 50Km kõrgusega ketta läbimõõduga. Koos umbes 4000 olendiga on kõik need 4000 olendit mu sõbrad.

Arthuri relvasüsteemidest räägitakse palju. Kuigi neid suuri olendeid on kirjeldatud, et nad ei vaja mingeid relvi ja nad on täiesti rahumeelsed, võib Athena laeva kirjeldada kui omab mõningaid relvi ja aia omamist, et kaitsta oma sõidukit. Arturiani kosmoselaev on tegelikult varustatud täiustatud kaitse- ja kaitsemehhanismidega.
Samuti on Athena kosmoselaeval relv, kuid mitte nii, nagu me arvaksime. Arturlaste relvastatud süsteemid võivad sihtmärgi täielikult maha võtta ja hävitada. Relvad ei põhjusta valu, kuid neil on võime peatada roomajaid ja hallide tulnukate rünnakuid.
Arturlased mõistavad, et lõpuks peavad kõik olendid ja hõimud naasma One Allikasse, kuigi sõda on absoluutselt viimane võimalus.
Arktuuria filantroopidel on konkreetne missioon aidata inimkonda meie tõusu järgmisele tasemele. Selle fookusega on mõistus, meie Athena kosmoselaeva reisi viimane samm on hingetoas. Hingeruumi võib vaadelda kui haiglat, kus Arthuri omad suudavad aidata abivajavaid hingi energeetiliselt turgutada ja neid järgmiseks õpikogemuseks noorendada.
Enzo Palomba Tulnukate planeet

Alexis: Kõik, mida te välja kiirgate, kujundab teie reaalsust, sõltumata sellest kas te seda soovite või mitte. Ja sõnad ei ole erand. Sõnad on väljendatud mõtted, kuid sõnad ei suuda kanda kogu mõtte mitmekihilisust ega sageli ka selle lihtsat tuuma. Nende otsene tähendus hakkab paratamatult mõjutama meie mõtteid, mõtted omakorda sõnu ja siis jälle mõtteid. Nii polegi kaugel suletud ring, mida tuntakse vanas ütlemises:
“Külvad mõtte — lõikad teo;
külvad teo — lõikad harjumuse;
külvad harjumuse — lõikad iseloomu;
külvad iseloomu — lõikad saatuse.”
Proovige oma sõnavarast eemaldada tarbetud madala vibratsiooniga sõnad ja vaadake, kuidas teie elu hakkab muutuma.
Näiteks:
1. “VÕLG” või “KOHUSTUS”. Te ei ole kellelegi midagi võlgu ja keegi ei ole teile midagi võlgu. Sageli asendatakse “kohustusega” siirad tunded. Armastage, sest armastate, mitte seetõttu et “peate”. Hoolitsege kellegi eest, sest te tõesti soovite, mitte seetõttu et “peate”. Tehke asju, sest olete valinud ja tahate neid teha, mitte seetõttu et “peate”. Mida sagedamini seda sõna kasutate, seda enam piirate iseennast. Loomulikult pole lihtne harjumuspärastest sõnadest kohe loobuda. Proovige “pean” asemel öelda “oleks hea kui…”, “oleks suurepärane kui…”, “mul oleks hea meel, kui sa eelistaksid seda…” ja nii edasi.
2. “SÜÜ”, “SÜÜDIOLEV”. Keegi ei ole milleski süüdi. Ka teie mitte. Lõpetage enda ja teiste süüdistamine. Pole vigu ega patte. On ainult kogemus.
3. “HALetseda”, „ enesehaletsemine“, «Mul on kahju». Kuulake neid sõnu — need justkui nõelavad. Kui te haletsete iseennast, tunnete end ohvrina ja selliseks muututegi. Kui haletsete teisi, toidate nende ohvrirolli. Sageli langetakse haletsusse selleks, et end tunda “kõrgemana” või “heana”. Halletada võib ehk putukat, lähedastele sobib kaastunne. Kui kahetsete, siis esiteks jätate vahele käesoleva hetke ja teiseks vähendate oma kogemuse väärtust.
4. “OHVER”, “OHVERDAMA”. Ohvri mõttest oli juba juttu, kuid teine sõna on veel tavalisem. “Ma ohverdasin…”, “ohverdus”. Lõpetage ohverdamine. Ohver ei vii heani. Kui annate midagi ära tunnega, et rebite selle endalt, kangelase enesetundega, langetate oma vibratsiooni ja see mõjub halvasti nii teile kui ka sellele, kes teie “anni” vastu võtab. Sellest hetkest ärge enam ohverdage. Pakkuge toetust (näiteks heategevusele või projektidele, mis teile meeldivad). Ja miks “ohverdada”, kui saab “kinkida”.
5. “KAASATUNNE” vs “KAASkannatus”. Esmapilgul tundub sõna “kaastunne” süütu, kuid kui te asetate end teise inimese kannatuse sisse ja hakkate koos temaga kannatama, ei aita see teda ning suurendab vaid üldist kannatust. Ärge elage läbi teise kannatust, tundke kaasa. Tunnete vahet? Ja lisaks, kas olete proovinud koos rõõmustada?
6. “PINGUTADA”, “PÜÜDA”. Veel üks eksitav sõna. Ärge ainult “püüdke”, vaid tehke ja looge.

Võime näha, tunda, lugeda infot peenmaailmast ja üldse sellega tervikuna suhelda on olemas kõigil. Tavaliselt nimetame seda intuitsiooniks, etteaimamise anniks, empaatiaks või kõrgendatud tundlikkuseks. Võib kasutada ka kõlavaid sõnu nagu maagilised võimed, kuid tegelikult on need loomuomased.
Vaadake lapsi ja näete, et neil pole need võimed suletud. Ent ajapikku, nagu treenimata lihas taandareneb, nii lakkavad lapsedki peenmaailma tajumast vanemate ja ühiskonna mõju all, kes keelavad või lihtsalt ei tunnista selle olemasolu: “Lõpeta rumaluste rääkimine, nähtamatuid sõpru pole, maga nüüd”.
Siit ka ütlus olge nagu lapsed, ehk võtke maailma vastu erapooletult, ärge suruge sellele peale malle, dogmasid ja piiranguid, lubage võimalikkust.
Loomulike võimete avamiseks on hulgaliselt viise, täpsemalt öeldes nende tagasitoomiseks ja peenkehade ning taju treenimiseks täpselt nii nagu on rohkelt võimalusi füüsilise keha arendamiseks. Väita, et see on võimatu, on sama mis väita, et inimene ei suuda tõsta 150 kilo või teha saltot üksnes seetõttu, et teie seda ei usu.
Maagilised võimed selles tähenduses tähendavad olla omaenda valguse kanal kõigepealt oma kehas, suhelda ruumi ja energiatega ning tuua oma kavatsus maailma nähtavale.
Mida enam inimene treenib oma keha, tahet, südant ja kavatsust, seda enam ta meenutab oma tõelist olemust ja seda paremaks oma vaimu kandjaks ta saab.

Täna tahan teiega rääkida sellest, et iga hing on loomuldasa võimeline nägema ilu. See ilu on väikestes asjades, mis ümbritsevad meid iga hetk.Ent meel kipub need anded varjutama!
See on võtmekoht. Meel on võimas tööriist, kuid samas ka peamine filter. Ta hindab, võrdleb ja liigitab pidevalt: “see on ilus”, “see on inetu”, “see on kasulik”, “see on ohtlik”. Ta vaatab maailma läbi minevikukogemuste, teiste arvamuste ja omaenda hirmude prisma. Nii “varjutab” ta otsese ja puhta ilutaju.
Tuleb püüda meelest samm tagasi astuda! Ei, see ei ole hullumeelsus! Siin peitub otsustav samm. Taganemine meele türannia alt ei ole hullus, see on ärkamine. See on nagu loobuks maailma vaatlemisest läbi määrdunud klaasi ja näeks lõpuks tõelisi värve.See on tee südamesse, iseendani! Meel peab sageli iseendaga dialoogi ja loob kujutise minast. Tõeline mina, meie olemus, asub sügavamal – südames, meie oleva keskmes. Kui eemaldume meele mürast, rajame tee sellesse keskmesse.
See on suur vabanemine illusioonidest. Kõik need mõttemustrid, hirmud ja hinnangud ongi need illusioonid, mis varjavad meilt tegelikkust. Neist vabanemine tähendab näha maailma ja iseennast nende tõelises valguses.Meie teadvus on kaunis ja hingega seotud!
See on väga väekas. Meie tõeline loomus – teadvus – on juba iseenesest kaunis ja terviklik ning lahutamatult hingega seotud. Eesmärk ei ole “muutuda” ilusaks või vaimseks, vaid märgata seda ilu ja terviklikkust, mis on juba olemas, vabastades need meele katetest.
Selle kehastuse kõige olulisem rännak on teekond enda sügavusse. Leida see, mis annab vabaduse ja õnne, taastades sideme oma tõelise minaga.
Ja pidage meeles: see ei ole maailmast eemaldumine, vaid vastupidi – tõelise vabaduse ja õnne leidmine, mis ei sõltu välisest. Sest allikas on meie sees! Kuidas seda teha? Väga lihtsalt. Alustage väikesest. Lülitage sisse otsene tajurežiim, möödudes kritiseerivast meelest:
· Püüdke kinni valguse mäng teetassil.
· Vaadelge leheroodude peent ilu.
· Märgake mööduja siirast naeratust.
See ongi igapäevane praktika. See ongi meie tee. Ja see tee on olemas, ta on päris ja ta viib koju – meie endi juurde.

Helena Blavatsky REVEALS the DARK TRUTH About ARCHON SOUL TRAPS / Kopeeritud fb grupist:
IV osa transkriptsioonist YouTube’i videole „Helena Blavatsky paljastab tumeda tõe Arhontide hingelõksu kohta”, originaalis “Helena Blavatsky REVEALS the DARK TRUTH About ARCHON SOUL TRAPS”:
Siinkohal läheb asi tumedamaks. Isegi kui mõned hinged suudavad esialgsele lõksule vastu panna, on Arhontidel tagavarasüsteem – mälu kustutamine.
Blavatsky kirjeldas seda protsessi kõhedust tekitava üksikasjalikkusega.
Enne uuesti kehastumist läbib hing selle, mida Kreeka mütoloogias nimetatakse Lethe jõeks – unustuse jõeks. Gnostilistes tekstides viidatakse sellele kui unustuse karikale.
Arhondid rakendavad seda selleks, et tagada, et kui te Maale naasete, ei ole teil mingit mälestust oma eelmistest eludest, oma tõelisest olemusest või tõsiasjast, et teid peteti tagasi tulema.
Mõelge, kui täiuslik see süsteem on:
te ei saa oma vigadest õppida, kui te ei mäleta, et te neid teinud olete;
te ei saa mustreid muuta, kui te ei tea, et need mustrid olemas on;
te ei saa lõksust keelduda, kui te ei mäleta, et see olemas on.
See mälu kustutamine ei seisne ainult eelmiste elude unustamises.
See hõlmab ka teie jumaliku päritolu unustamist.
Iga hing, kes Maale kehastub, läbib omamoodi vaimse amneesia.
Me sünnime abitutena, sõltuvatena ja täielikult samastununa füüsilise keha ja isiksusega, mille me arendame.
Selleks ajaks, kui oleme piisavalt vanad, et reaalsust kahtluse alla seada, oleme me juba perekonna, kultuuri, religiooni ja hariduse poolt programmeeritud kontrolli-Maatriksit aktsepteerima.
Arhondid on selle sedasi kavandanud, et juba füüsilise eksistentsi struktuur ise paneb teid unustama.
Mateeria tihedus, viie meele piirangud, pidevad ellujäämise nõudmised – kõik see hoiab teie teadvuse lukustatuna kitsas ribalaiuses, kus te ei suuda tajuda suuremat pilti.
Kuid Blavatsky väitis, et süsteemis on praod – hetked, mil mälestused läbi imbuvad.
Déjà vu, äkiline teadmine, et olete kusagil varem olnud; kellegagi kohtumine ja tunne, et olete teda alati tundnud; irratsionaalsed hirmud, mis näivad tulevat eikuskilt – need on killud eelmiste elude mälestustest, tõendid sellest, et mälupuhastus pole täiuslik.
Ja siin on kõige olulisem osa: mida rohkem te selles elus ärkate, seda raskem on neil teid järgmises kustutada.
Teie teadvus kasvatab vastupanu.
Iga kord, kui te illusiooni kahtluse alla seate,
iga kord, kui praktiseerite eristamisvõimet,
iga kord, kui keeldute hirmu või iha poolt manipuleeritud olemast, tugevdate te oma hinge suveräänsust.
Arhondid teavad seda – sellepärast nad suurendavadki segavaid tegureid tänapäevases elus:
rohkem tehnoloogiat, rohkem propagandat, rohkem lõhestatust, rohkem hirmu.
Nad on meeleheitel, et hoida teadvust allasurutuna, sest nad tunnevad, et toimumas on ärkamine.
Blavatsky ennustas, et saabub aeg, mil piisavalt palju hingi juba mäletavad ning reinkarnatsiooni lõks hakkab nurjuma. Arhondid ei suuda vanglat koos hoida, kui liiga paljud vangid aru saavad, et nad vanglas on.
Kas see aeg võib olla praegu?
Kas olete teie osa sellest põlvkonnast, kes selle tsükli murrab?
Tõendid viitavad, et midagi on nihkumas. Rohkem inimesi kui kunagi varem seavad kahtluse alla kokkulepitud reaalsust, uurivad teadvust, mäletavad eelmisi elusid ja lükkavad tagasi peavoolu narratiivid. Pange sellele videole kohe praegu „Like“ – see aitab seda sõnumit laialdaselt levitada.
Blavatsky hoiatused ei ole muistne ajalugu. Need on tänapäeval asjakohasemad kui kunagi varem.
Vaadake ringi – inimkond on rohkem hajevil, jagunenud ja ühenduse kaotanud kui ühelgi teisel ajal dokumenteeritud ajaloos.
Süsteemid, mis kontrollivad meie elusid – majanduslikud, poliitilised, tehnoloogilised – näivad olevat kavandatud selleks, et hoida meid kroonilise stressi, lõputu tarbimise ja pinnapealse eksistentsi seisundis.
Me sirvime/skrollime, me ostame, me töötame, me muretseme, aga harva peatume ja küsime: „Miks ma elan niimoodi ?
Kes saab kasu minu tähelepanu kõrvalejuhtimisest?“
Arhontlik süsteem ei tegutse ainult surmajärgses elus – see on siin, praegu, kujundamas teie igapäevast eksistentsi. Samad jõud, mis püüavad hingi kinni pärast surma, on need samad jõud, mis hoiavad teid hüpnotiseerituna, kui te elus olete.
Nad tahavad, et te oleksite väsinud, reaktiivsed ja samastunud oma keha ning isiksusega.
Nad tahavad, et te ajaksite taga materiaalset edu, sotsiaalset kinnitust ja naudinguid, mis kunagi ei rahulda.
Sest hajevil ja mitteteadlikku inimest on kerge ümber töödelda.
Blavatsky hoiatas, et Arhondid on nakatanud institutsioonid oma sagedusega.
Teatud võimustruktuurid Maal teenivad kas teadlikult või alateadlikult hinge vangistamise agendat.
Küsimus ei ole vandenõuteoorias – küsimus on äratundmises, et kui teadvus on madal, ilmuvad kontrollisüsteemid välja loomulikult.
Meedia ujutab teid üle hirmuga.
Majandus püüab teid lõksu võla- ja ellujäämisrežiimi.
Kultuur kummardab kuulsusi ja pealiskaudsust. Haridussüsteem õpetab teid pähe õppima, mitte mõtlema.
Ja religioon – sageli Arhontide lemmiktööriist – õpetab teile, et olete jõuetu, patune ja sõltuv välistest päästjatest.
See kõik on kavandatud selleks, et te kunagi sissepoole ei pöörduks, ei seaks kunagi kahtluse alla reaalsuse olemust ega mäletaks kunagi, kes te tegelikult olete.
Aga asi on selles, et te loete seda.
Te esitate küsimusi.
Te ärkate.
See tähendab, et te murrate läbi programmeerimisest. Arhondid saavad kontrollida ainult neid, kes jäävad mitteteadlikuks.
Hetkel, mil te hakkate mängu nägema, olete te juba poolel teel välja.
Just sellepärast on vaimne ärkamine praegu nii oluline.
See ei ole ainult hea enesetunde või suurema teadveloleku küsimus. See on oma teadvuse ettevalmistamine selleks, et navigeerida läbi suurima väljakutse, millega te eales silmitsi seisate – läbi surmahetke.
Sest kui te ei suuda illusioonist läbi näha praegu, kui te olete elus ja suhteliselt turvalises seisundis, siis kuidas te suudate sellest läbi näha siis, kui te olete segaduses, haavatav ja silmitsi olenditega, kes on oma pettust täiustanud juba tuhandeid aastaid?
Nii et siin on küsimused, mille peate endale esitama:
„Kui te surete, kas te järgnete valgusele?
Kas te usaldate teejuhte, kes ilmuvad, olenemata sellest, kui armastavad nad tunduvad?
Kas te aktsepteerite narratiivi, et te peate Maale naasma, et õppetunde õppida või karmat tasakaalustada? Kas te loovutate oma suveräänsuse olenditele, kes väidavad, et neil on võim teie hinge üle?
Või kas te mäletate?“
Blavatsky õpetas, et hing peab surmahetkel tegema teadliku valiku. See valik nõuab ettevalmistust.
Te ei saa lihtsalt sellel hetkel otsustada, et osutate lõksule vastupanu.
Kui olete kogu oma elu veetnud mitteteadlikuna ja programmeerituna, siis töö algab nüüd.
Iga päev, mil te harjutate eristamisvõimet, treenite te selleks hetkeks. Iga kord, kui tabate end hirmuspiraalist ja valite teadlikult rahu, ehitate te suveräänsust.
Iga kord, kui uskumuse kahtluse alla seate, selle asemel et seda pimesi aktsepteerida, tugevdate te oma võimet pettusest läbi näha.
Mõelge sellele kui treeningule spordisündmuse tarbeks. Te ei ilmu lihtsalt võistluspäeval kohale eeldusega, et võidate.
Te valmistute.
Te treenite oma keha ja meelt.
Te simuleerite kogemust, et kui tõeline proovikivi saabub, olete te valmis. Sama kehtib ka surma kohta.
Te peate oma teadvust ette valmistama nüüd, et kui tunnel ilmub, kui teejuhid kutsuvalt viipavad, kui kõik teie sees tahab järgneda, oleks teil meelekindlust peatuda, kahelda ja mäletada.
Järgneb…
Kopeeritud tekst FB grupist “The Wes Penre Estonian Group”.
Kopeeritud teksti jagas: Märt Valting.
Margarita Lo