Mittemidagitegemise päeva tähistamine Südamesalu moodi:
Kell 3 – igaöine ärkamine Ühendusse
+ e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega +
Kell 5 Südamekooli projekteerimistingimuste joonised ja fotod ning koostööpartnerite nimekiri
Kell 6 õppematerjal kassidest kirjanduses ja kultuuris – tekstikorrastus ja õppevideo salvestus
Kell 7 papa Harri Vasar 100 – tähistamise ideekavand + Südamesalu saaga postitus, FB memo puhastus ja sünnipäevalapsikute õnnitlemine
Kell 8 hobustele kaerad-psüllium-vesi – Diana de Beauvais, Taya ja Remedios Bay Wondervalley õue – veel vett ja kallimusipai
+ e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega +
Kell 9 neli tundi Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis – õpilaste tööde Tahvlisse kandmine, kirjavahetus kolleegide ning praktiliste-loov-uurimistööde juhendatavatega
Kell 12 tütrega õhksoojuspumba filtrite puhastus – seejärel sõitis Indi Denimi-töövabal päeval Tallinnasse modellitööd tegema
+ e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega +
Kell 13 pakiautomaadist hobuste küüslauk ja Agrovarust kaerad ning paar ämbrit, kuna Diku õpetas ühe ämbri hinnaga Remediosele pangpalli – Taya vahtis veisepilgul pealt – ja ta ise on ainus, kes veeämbrit vajab, sest allikatiigist joodud ei saa
Kell 14 lõke, talli puhastus ja uue heinarulli avamine pussnoa ja sõrgkangiga – jõuks!
Kell 16 lõunasöögiga rööbiti Õhtulehe järgmise arvamusloo telg
+ e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega +
Kell 17 hobused kaera-küüslaugu-veega talli – toas ootas Delfiin, bulldog noh, näoga nagu oleks pahandust teinud – praid keeras tütre rõivaste stange külili ja pühkis sellega vanaema-vanaisa pildi raami pilbasteks – ständi-korrastus ja pildi ümberraamimine
Kell 18 trepile peenestatava soolaklotsi menetlemine paralleelselt vestlustega – kapten Normak, Kessu, töössetulnud uue raamatu tellija, paar juhendatavat, Elis Seppius presidendi tehisaru talgute teemal, klassivend Tõnis… argipäevadel on sel ajal keeltekooli C1 tunnid
+ e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega +
Kell 19 õppematerjali “hobused kirjanduses ja pärimuskultuuris” allikate leidmine, süstematiseerimine ning analüüs ja süntees
+ e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega +
Kell 21 uute materjalide revisjon Youtube’is, Patreonist, Space.com ja BigThink keskkonnas
Kell 22 tuli Indi Tallinnast ja uni korraga.
Igal hetkel sooritades seda, mida soovid ja naudid, ongi mittemidagi siuhviuh tehtud ilma, et tööööööööd üldse teeksidki 😉
e-kirjade spämmikasti tühjendamine ühe näpuliigutusega tekitab neuroosiaia kuningannas süveneva soovi – teeme aitab!

Kassid
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) vasta küsimustele 3) kirjuta oma lemmikust, tähtkuju- või hingeloomast
Hiina astroloogia jätab valiku võimaluse kas uus looma aasta on jänese või kassi väes. Teine väe loom kelle vastu võtmine jätab vabad käed on lammas või kits. Kui need kaks on mõlemad rohu sööjad siis jänes on vegan ja kass karni voor. Saak loomal on ohu korral kaks kiiret valikut põgene võitle! Kiskja saab suurusest olenevalt lisaks juurelda kas ehk hoopis suhelda või suisa sõbrustada.
Kirjandus teostes on jäneseid vaid paar raamatus Karu poeg Puhh askeldab hüper kontrolli vajadusega pedant Jänes kelle urgu üle söönud Puhh kinni jääb. Alice satub imede maale kui une näos küüliku urgu kukub ning seiklus algab. Küülik ja jänes pole muide sünonüümid vaid sugulased. Ka Nu pogodi! Sojuz multfilmide Zajets pole Krolik.
Vanim kass kultuuris on egiptlaste jumalanna Bastet. Olend kelle turistid täna päeval araablaste meisterdatud kujukestena koju toovad kaitseb eel kõige naisi ja lapsi haiguste kurjade vaimude ja vägi valla eest ning ta on Ptahi arhitektuuri ja käsi töö jumala naine Anubise õde.
Vastu pidiselt iidsete tsivilisatsioonide kassi austusele isegi kultusele kartis kesk aegne paavst neid müstilise pilguga isiksusi. Ta käskis Rooma ja Vatikani hiire kuningatest ja kolde kaitsjatest tühjaks tappa. Taga järjeks oli katku levitavate rottide paljunemine tulemuseks Camus’ teos Katk.
Bulgakov taas elustas kassi tapu motiivi romaanis Meister ja Margarita paha endeline rahva vaenlane must kass Peemot tingib Pontius Pilatuse käsu igaks juhuks kõik kassid maha nottida. Eba uskliku kassi kartuse muster näidise irvitus jääb õhku püsima kui kass ise hajub. Sama kujund leidub Lewis Carrolli Alice’i muinas jutu Irvik kiisu tegelas kujus.
Kiisu on muide emane ja kõuts isane isend ning kassi tapp on sootuks taim millesse takerduv kodu loom pole kaugeltki nii lustlikus olu korras kui roosa panter. Zooloog Aleksei Turovski kirjeldustele vastu pidiselt on kodu kassid meid austavad ja armastavad delikaatsed ja intelligentsed praidi liikmed.
Ka sari anima Jää aeg mõõk hambuline tiiger Diego on ülimalt ustava sõpruse ja karja eetikaga kangelane kas või elu hinnaga.
Loodus seaduste rikkumise taga järgi loeme lastena või oma lastele ette Eno Raua raamatust Naksi trallid. Hulkuvate kassidega hädas tädikese juurest meelitatakse seal toituma harjunud loomad naksi trallide furgooni järel järve saarele. Sinna pääsemiseks keedetakse järv taevasse kust ta vihmana tagasi sajab. Kui saar on kõigest elavast paljaks söödud otse kui kormoranid oleksid liikide kooslusest üle käinud tuuakse mets kassideks sobimatud triibikud inimeste hulka tagasi.
Thomas S. Elioti poeem Old Possum’s Book of Practical Cats inspireeris Andrew Lloyd Webberit ja Tim Rice’i looma selle looma karakterite paljusust kirjeldavat muusikali mida lauldakse tantsides kogu Gaia parimais teatreis aga ka filmiversioonides.
Inimestele pakub kasside mõnulev lähedus turva tunnet nende nurrumine tervendab ning suurema osa öö päevast süü tundeta magajad õpetavad ka töödikud enda eest veidigi hedonistlikumalt hoolitsema. Saabastega kass nii tema enese muinas jutus kui Shreki loos on mõnulev sangar.
Kiplingi Mowgli džungli lapse eest ürg naiselikul moel hoolitseja pärast seda kui ema hunt oli imetamise lõpetanud oli must panter Bagheera. Hundi karja kasvandiku kasu vanemad olid hundid ent õpetuse andsid kaslane ja karu Baloo.
Hollywoodi taies Lõvi kuningas puudutab meid sügavalt mitte vaid loomade kuninga elu kaare kirjeldusega vaid sellega kui täpselt loom rahvaste vahendusel inimest kirjeldatakse. Kuna inimesekene on ennast armetukest looduse krooniks tituleerides Gaia rüvetanud tuli kroon viirus inim sugu kui kahjurit taltsutama. Teadlikud hinged võtavad loom rahvaste usaldavat lähedust sarnaselt Lumivalgekese ja Väikese Printsiga komplimendina. Sellel keda ei peeta inimeseks on õigus ja võimalus kana pimedat inim kujulist bio massi valgustada. Me oleme üht verd ja kuulume ühte karjas ju nii moodi tehakse.
Loodetavasti ei jää praeguseks 8 miljardit inim isendit siin planeedil viimase generatsiooni katse jänesteks.
1. Millistes teostes esinevad kaslased siin tekstis?
2. Loetle jäneseid ja küülikuid kirjanduses ja (anima)filmides!
3. Millised tagajärjed on olnud paavsti ja Pontius Pilatuse käsul kõigi kasside hävitamisel?
4. Missuguseid ebausklikke veendumusi seoses kassidega tead?
5. Milline on Sinu isiklik suhe kassidega ja teiste loomrahvastega?

Big Think:
Kiara Nirghin
Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

Tehisintellekt võiks ümber programmeerida Z-generatsiooni tähelepanuvõimet
Tehisintellekt suudab nüüd tekstiküsimuste põhjal luua terveid maailmu. Mida see tähendab meie mõtlemise, loomise ja ühenduse loomise jaoks?
Z-generatsiooni liikmed on üles kasvanud kuuldes, et meie tähelepanuvõime väheneb ning meie elu hakkab määratlema kaheksasekundiline kerimine ja lõputu sisuvoog. Narratiiv räägib sellest, et oleme nii sõltuvuses platvormide nagu TikTok kohesest rahuldusest, et oleme kaotanud võime sügavaks ja püsivaks keskendumiseks.
Aga mis siis, kui järgmine tehisintellekti (AI) laine ei ole loodud seda sõltuvust toitma, vaid seda põhjalikult muutma? Mis siis, kui tehisintellekti tulevik nõuab noorte tähelepanu, uudishimu ja loovust viisil, mida me pole varem kogenud?
Rakendusliku tehisintellekti uurimislabori Chima kaasasutajana olen palju aega mõelnud tekkivale „maailmamudelite” kontseptsioonile – tehisintellekti süsteemidele, mis suudavad lihtsa käsuviiba abil luua interaktiivseid ja dünaamilisi keskkondi. Näiteks Google DeepMindi Genie 3 suudab ühe lausega luua navigeeritava ja järjepideva 3D-maailma , samas kui Fei-Fei Li uus ettevõte World Labs on pühendunud suurte maailmamudelite (LWM) loomisele, mis suudavad 3D-maailma tajuda, genereerida ja sellega suhelda, andes tehisintellektile nn „ ruumilise intelligentsusega ”.
Selle tehnoloogia mõjud on vapustavad – see tähendab võimet luua ja uurida mis tahes ettekujutatavat maailma, alates ajaloolisest keskkonnast kuni fantastilise maastikuni. Kõige põnevam on aga maailmamudelite potentsiaalne mõju Z-generatsioonile. Me oleme digitaalsed põliselanikud, kes on üles kasvanud nutitelefonide ja sotsiaalmeedia pidevate kaaslastena. Meile on ka öeldud, et meil on kuldkala tähelepanuvõime. Mis juhtub siis, kui ilmub tehnoloogia, mis nõuab keskendumist? Kas see on hetk, mil me taastame oma võime pöörata tähelepanu?
Mis on maailmamudelid?
Suured keelemudelid (LLM-id) – tehisintellekt, mis toetab vestlusroboteid nagu ChatGPT – õpivad keelt genereerima, treenides seda tohutul hulgal tekstil. Maailmamudelid aga õpivad maailmu simuleerima, treenides seda füüsikareeglite, objektide omaduste ja füüsiliste interaktsioonide dünaamika osas. Pärast treenimist saavad nad luua püsivaid maailmu, mida kasutajad saavad uurida.
Näiteks võite Google DeepMindi Genie 3- le anda käsu „Helikopteri piloot manööverdab ettevaatlikult rannikukalju kohal väikese juga all“ ja seejärel videomängulaadselt helikopteriga selles maailmas lennata . Saate uurida „Knossose paleed Kreetal sellisena, nagu see oma hiilgaval hiilgeajal seisis“, või juhtida jetiga läbi „valgusfestivali“. Mudel suudab simuleerida Florida orkaani füüsikat, kus lained pritsivad üle tee ja palmipuud tuules painduvad, või genereerida fantastilisi stsenaariume, näiteks juhtida jaanimardikat läbi lummatud metsa. See kujutab endast põhimõttelist muutust tehisintellekti võimetes. Genie 3 loob lisaks sisule ka konteksti. Selle väljundid ei ole tehisintellekti loodud pildid – need on kogemused.
Li World Labs läheneb asjale veidi teistmoodi, keskendudes ruumilisele intelligentsusele. Eesmärk on luua tehisintellekt, mis suudab 3D-maailmast aru saada ja selle kohta arutleda, mitte ainult seda genereerida. Nende ruumilised veebilehed (LWM) on loodud püsivateks, navigeeritavateks ja juhitavateks, ilma ajapiirangute või vastuoludeta. Labor loob ka tööriistu, mis võimaldavad kasutajatel eksportida neid loodud maailmu kasutamiseks teistes rakendustes, näiteks mängumootorites või virtuaalreaalsuse (VR) peakomplektides. See keskendumine kasutajate loomisele ja kontrollile on peamine eristav tegur World Labsi ja teiste tehisintellekti ettevõtete vahel ning see vihjab tulevikule, kus üha rohkem inimesi loob aktiivselt tehisintellekti loodud sisu, mitte ainult ei tarbi seda.
2025. aasta viimastel nädalatel nägime hulgaliselt teadaandeid, mis andsid märku suurest nihkest tehisintellekti maastikul maailmamudelite suunas. Tehisintellekti pioneer Yann LeCun kinnitas, et käivitab uue idufirma AMI Labs, mis keskendub täielikult maailmamudelitele ja mille vapustav väärtus oli enne käivitamist üle 3,5 miljardi dollari. Samal ajal käivitas tehisintellekti ettevõte Runway, mis on tuntud oma töö poolest Hollywoodis, uue maailmamudelite perekonna, mis on suunatud robootikale ja mängudele. Samuti on tekkimas uus põlvkond maailmamudelitele keskenduvaid idufirmasid, sealhulgas Iconic , mis kogus just 13 miljonit dollarit tehisintellektil põhineva mängumootori loomiseks „elavate, adaptiivsete maailmade“ loomiseks.
Maailmamudelite taga peituv hoog on vaieldamatu ja tehnoloogia ise kiireneb uskumatu kiirusega. 2025. aasta detsembris tõi Cursori (peaaegu 30 miljardi dollari suurune idufirma, mis loob tehisintellektil põhinevat kodeerimiskeskkonda) disainijuht Ryo Lu esile , kuidas ettevõtte insenerijuht ehitas tehisintellekti tööriistu kasutades kõigest kolme päevaga täisfunktsionaalse linnasimulaatori IsoCity. Me räägime jalakäijate, autode, paatide ja isegi hädaolukordadega maailma loomisest murdosa ajast, mis oleks kulunud vaid paar aastat tagasi.
Eriti silmatorkav tehisintellekti tööstuse keskendumises maailmamudelitele on see, et need nõuavad kasutajatelt teistsugust kaasatust kui tänapäeva populaarsed meelelahutusvormid. Maailmamudelit ei saa lihtsalt passiivselt kerida; seda tuleb aktiivselt uurida. Peate pöörama tähelepanu oma ümbrusele, looma keskkonnast vaimse kaardi ja tegema teadlikke otsuseid selle kohta, kuhu minna ja mida teha. Teatud mõttes on see TikToki kogemuse vastand. See on tagasipöördumine sügava ja haarava kaasatuse juurde, mida paljud meist mäletavad videomängude nagu Minecraft või The Legend of Zelda mängimisest – digitaalsed kogemused, mis premeerivad uudishimu ja uurimist, mitte ainult põgusat tähelepanu.
Tähelepanu paradoks
See toob meid huvitava paradoksini nooremate inimeste ja tähelepanu vahel. Levinud arusaam on, et Z-põlvkonna (ja nüüd ka Alfa-põlvkonna) liikmed ei suuda millelegi keskenduda kauem kui paar sekundit. Samal ajal on teadlased leidnud tõendeid selle kohta, et pidev lühivormilise videosisu tarbimine platvormidel nagu TikTok võib lühendada tähelepanuvõimet ja tekitada iha kohese rahulduse järele . Mõned uuringud on seostanud TikToki sagedast kasutamist isegi kognitiivsete häirete ja tähelepanupuudulikkusega .
Aga see pole veel kogu lugu. Nagu McKinsey 2022. aasta aruanne välja tõi, on idee, et Z-generatsiooni tähelepanuvõime on kaheksa sekundit, müüt. Asi pole selles, et minu põlvkonna liikmed ei suuda sügavalt keskenduda; me oleme lihtsalt valivamad selle suhtes, kuhu oma tähelepanu suuname. Lõputu sisu maailmas oleme saanud asjatundlikeks kuraatoriteks, kes filtreerivad kiiresti müra välja, et leida asjad, mis meid tõeliselt huvitavad – ja kui leiame midagi, mis meid huvitab, oleme enam kui valmis sellesse oma aega ja tähelepanu investeerima. Samas McKinsey aruandes märgitakse, et Z-generatsioon on aidanud kaasa raamatute müügi, eriti noortele suunatud ilukirjanduse müügi elavnemisele. Oleme ka innukad pikaajaliste videote tarbijad, alates süvaanalüüsi dokumentaalfilmidest kuni mitmetunniste videomängude voogedastusteni. „ 59 protsenti Z-generatsioonist kasutab lühivormilisi videoid sisu avastamiseks, mille kohta nad seejärel pikemaid videoid vaatavad,“ kirjutas McKinsey.
OpenAI videote genereerimise rakenduse Sora hiljutine turuletoomine illustreerib seda pinget Z-generatsiooni tarbimisharjumustes. Sora saavutas vähem kui viie päevaga üle miljoni allalaadimise , edestades ChatGPT esialgset kasvu, hoolimata sellest, et see oli kutsetega saadaval. Kuid siin on huvitav: rakendus on loodud sotsiaalmeediavoona, kus kasutajad sirvivad tehisintellekti loodud videoid koos meemide ja kriitikute poolt „tehisintellekti loodud rämpsuga“. See on sisuliselt tehisintellekti loodud sisu TikTok. See viitab sellele, et isegi kui sotsiaalmeedia kasutajatel on juurdepääs võimsatele tehisintellekti genereerivatele tööriistadele, on meie vaikerežiimiks ikkagi lõputu kerimine ja hammustussuuruse sisu passiivne tarbimine.
See muudab maailmamudelite väljakutse eriti huvitavaks. Kui arendajad suudavad keritavasse voogu lisada isegi keeruka tehisintellektil põhineva videote genereerimise, mida see ütleb selle kohta, kuidas Z-generatsioon suhtub maailma aeglasemasse ja teadlikumasse avastamiskogemusse? Sora kiire kasutuselevõtt näitab, et olemasolevatele tarbimisharjumustele vastavate tehisintellekti tööriistade järele on nõudlus. Kuid küsimus ei ole tingimata selles, kas maailmamudelid suudavad ületada lõhet kohese rahulduse ja sügava kaasatuse vahel – küsimus on selles, kas nad vajavad seda edu saavutamiseks.
Kolm võimalikku tulevikku
Ma näen kolme võimalikku stsenaariumi, kuidas maailmamudelite tulevik võiks välja kujuneda, millel kõigil on erinev mõju nooremate põlvkondade kognitiivsele ja loomingulisele arengule.
Kognitiivne renessanss
Nooremad põlvkonnad võtavad maailmamudeleid omaks kui uut loomingulise väljenduse ja kogemusliku õppimise vormi. Me kasutame neid mängude ja filmide loomiseks ning ajalooliste sündmuste uurimiseks viisil, mis varem oli võimatu. Meist saab maailmaloojate põlvkond, mitte ainult sisutarbijate põlvkond. On põhjust uskuda, et see optimistlik tulevikuvisioon, kus tehisintellekt on inimarengu tööriist, võib samuti reaalsuseks saada: „Loojamajanduse“ tõus ja selliste mängude nagu Minecraft ja Roblox populaarsus näitavad, et nooremad põlvkonnad on juba sügavalt kaasatud maailma loomisesse ja kasutajate loodud sisusse.
Suur tagasilükkamine
Nooremad põlvkonnad leiavad, et maailmamudelid on liiga aeglased, nõudlikud ja ebarahuldavad. TikToki ja teiste lühivormiliste sisuplatvormide kohene rahuldus osutub liiga võimsaks tähelepanu köitjaks. Maailmamudelitest on saanud nišitehnoloogia, mida kasutab väike grupp professionaale ja entusiaste, kuid need ei suuda haarata peavoolu kujutlusvõimet. See stsenaarium viitab sellele, et sotsiaalmeedia dopamiinipõhised tagasisideahelad on piisavalt võimsad, et edestada isegi kõige keerukamaid kaasahaaravaid kogemusi.
Hübriidne tulevik
Ma arvan, et kõige tõenäolisem tulemus on kolmas stsenaarium. Selles tulevikus ei pea nooremad põlvkonnad valima lühivormilise sisu ja tehisintellekti loodud maailmade vahel – nad suhtlevad mõlemaga. Lühivormiline sisu pakub meelelahutust ja sotsiaalset suhtlust, aga me pöördume ka hariduse, loomingulise eneseteostuse ja professionaalse arengu maailmamudelite poole. Me muutume osavaks digitaalse tarbimise erinevate viiside vahel vahetamisel, alates pealiskaudsest ja kiirest kuni sügava ja aeglaseni.
See aga suunab tähelepanu sellele, kuidas maailmamudelite eelised jaotuvad. Need, kellel on maailmamudelite loomiseks ja nende aluseks olevate süsteemide mõistmiseks vajalik aeg, ressursid ja motivatsioon, võivad saavutada olulisi eeliseid ruumilises mõtlemises, süsteemses mõtlemises ja loomingulises probleemide lahendamises nende ees, kes mudeleid peamiselt tarbivad. Asi ei ole selles, kas maailmamudelid on head või halvad; asi on selles, et tunnistada, et erinevad kaasamisviisid annavad erinevaid kognitiivseid tulemusi, ja me peame olema teadlikud uut tüüpi digitaalse lõhe tekkimise potentsiaalist.
Esindus ja omandiõigus
Kuna tehisintellekti loodud maailmad muutuvad kaasahaaravamaks ja püsivamaks – ning neid asustavad inimlaadsed tehisintellekti agendid –, kerkivad esile uued küsimused omandiõiguse, kontrolli ja digitaalsete kogemuste olemuse kohta.
Mõelge, mida ettevõtted nagu Iconic ehitavad : „elavad, kohanemisvõimelised maailmad“, kus tehisintellekti tegelased „säilitavad mälu seansside vältel ja arenevad aja jooksul“. Need on maailmad, mis on loodud tunduma elavana – nad reageerivad meile ja mäletavad meid. Nende mudelite potentsiaalsed rakendused on tähelepanuväärsed, alates haridusest kuni meelelahutuseni, kuid need tekitavad ka küsimusi kasutajate ja digitaalsete keskkondade vahelise suhte kohta: kui noore inimese elu kõige kaasahaaravamad kogemused toimuvad tehnoloogiaettevõtete omanduses olevatel digitaalsetel platvormidel, mida see tähendab autonoomia ja agentiivsuse jaoks? Kui tehisintellekti tegelased on loodud olema ideaalselt reageerivad ja lõputult kannatlikud, kuidas see kujundab ootusi reaalsete suhete osas?
Need ei ole küsimused, millele on lihtsad vastused, kuid neid tasub kaaluda, arvestades, et sellised märkimisväärsed tehisintellekti eksperdid nagu LeCun ennustavad , et „maailmamudelid saavad tehisintellekti arhitektuuride domineerivaks mudeliks“ kolme kuni viie aasta jooksul. Kui tal on õigus, siis me ei vaata siin mitte ainult uut tehnoloogiaplatvormi – me vaatleme põhimõttelist muutust selles, kuidas inimesed suhestuvad digitaalse keskkonna ja potentsiaalselt ka reaalsusega.
Lõppkokkuvõttes sõltub maailmamudelite mõju noorematele põlvkondadele sellest, kuidas me otsustame nendega suhelda. Me võime neid käsitleda kui õppimise ja loomise vahendeid, kasutades neid uute oskuste arendamiseks ja uute võimaluste uurimiseks. Me võime teadlikult ära tunda ja püüda leevendada nende negatiivseid külgi, sealhulgas võimalust, et need kogemused võivad asendada reaalse maailma kaasamise ja et nende kognitiivsed eelised võivad olla ebaühtlaselt jaotunud. Või võime leppida väiksema vastupanu teega, uidates teiste loodud maailmades.
Tehnoloogia on siin. Investeeringud voolavad. Maailmamudeleid luuakse. Küsimus on nüüd selles, millist rolli me neis mängime?
Hakka Big Think liikmeks

Minifilosoofia | Algab pauguga | Suurelt mõtlevad raamatud | Suurelt mõtle ärile
Oled praegu Big Thinki tasuta tellija. Täieliku kogemuse saamiseks uuenda oma tellimust.
Tasulise versiooni uuendamine

MEELDIB

KOMMENTAAR

UUESTI VIRNASTAMINE

© 2026 Suur Mõtle
548 Market Street, PMB 72296, San Francisco, CA 94104
Tühista tellimus

One of the least-mapped planetary surfaces in our solar system is closer to home than you might expect: the continent of Antarctica.
While Antarctica’s icy surface is fairly well-studied, its subglacial bedrock landscape — located up to 3 miles (4.8 km) beneath the ice — is more difficult to discern. Current methods of mapping require expensive ground-based and airborne surveys, and such activities are few and far between.
To create the most detailed map of Antarctica’s subglacial topography yet, a team of researchers led by Helen Ockenden, of the University of Edinburgh and the Institut des Geosciences de l’Environnement in France, applied a modeling technique known as Ice Flow Perturbation Analysis (IFPA). IFPA uses detailed satellite observations of the ice surface and the physics of ice flow to infer the topography that exists below the ice.