Kutse haridus kolledžid kellele ja milleks?
Ivo Känd, rakenduskõrgkooli teenistuja
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Kirjuta oma arvamus
Küllap olete märganud ameti koolide nimede muutumist iga natukese aja tagant. Olid kutsekad rahva suus supi üli koolid siis ameti koolid kutse haridus keskused. Nüüd on rakenduslikud kolledžid et neis õppijad ennast paremini tunneksid. Seda enam et mitmed sellised rakenduslikud on ühendatud täis kasvanute gümnaasiumiga mäletate küll seda nimetati enne muiste õhtukaks. Nii ameti õppijad kui töö ja pere kõrvalt kesk hariduse omandajad ei tunne ennast tänu neile nime mängudele vast enam teise sordi inimestena.
On laialt levinud teadmine et kutse õpe koos üldise kesk haridusega tagab kindla hakkama saamise töö turul. Ligi veerand Eesti põhi kooli lõpetajatest jätkab õpinguid kutse koolis omandades nii kutse- kui kesk hariduse. Kui aga vaadata tegelikkust siis keskmine kutse kooli lõpetaja hakkab alla jääma gümnaasiumi lõpetajale. Miks?
Esiteks on nad sageli ääre maa inimesed kes ei küündinud eliit koolidesse. Teiseks on ameti koolides palju rohkem eri vajadustega nö vaimselt erilisi noori kes on rakendus koolide perele pidev rist sõna mõistatus. Kolmandaks peavad ääre maa erilised osalema palga rallil.
Praegu teenivad kutse haridusega inimesed rohkem üld kesk haridusega inimestest neis vald kondades kus palgad on keskmisest madalamad. Kus aga palgad on keskmisest kõrgemad seal on üld kesk haridusega inimestel parem palk. See tuleneb paljuski sellest et Eesti tööstus sektor on suhteliselt madala tootlikkusega. Kuna meie President ei puudutanud oma pidu kõnes äärmusliku majandus kriisi teemat jätkem siin kohal meiegi kurvastamata mis on meie tööstuse ja ka põllu majandusega tegelikult juhtunud.
See on probleem sest töölised ja põldurid meie oma kallid inimesed on töö turul vähem hinnatud ja kui me kujundame oma haridus poliitika praeguste töö kohtade järgi siis on kindel et tulevikus 10 aasta pärast neid töö kohti enam ei olegi. Siis tuleb ümber õppida ja paremad võimalused on siin üld kesk haridusega noortel sest neil on õppimis kogemus paremad keelte ja suhtlemis oskused. Julgen arvata et poliitikute praegune surve suruda noori kutse õppesse ei ole õige sest töö turg ega ka üldine suhtumine nn kutsekate lõpetajaid ei väärtusta.
Rakendus kõrg kool tuleviku üld haridus
Eesti vajab üld kesk haridusele järgnevat rakenduslikku kõrg haridust sest meil on puudu inseneridest tehnikutest kes vajaksid tehnilist baas kõrg haridust. Ja kui me praegu suuname need noored kutse kooli siis tulevikus jääb meil puudu õppimis võimelisi noori insenere. Lahenduseks oleks rakendus kõrg haridus see on tulevik sest kõrg haridus tasub ära.
Kui vaid nii paljud maksu maksja raha eest hariduse saanud insenerid teadlased nagu ka arstid looma arstid jne igal võimalusel Eestist minema ei läheks…
Sageli on mure selles et kutse haridusse lähevad sotsiaalsete probleemidega madalalt motiveeritud ning sageli ka intellekti erilisusega noored kes ei leia tuge kodunt ega ka koolist kuigi seal on sotsiaal pedagoogid ja õpi abi olemas.
Kus juures madala lisand väärtusega eri alasid võiks omandada tulevase töö andja kaas abil. Näiteks toitlustust või puhastus teenust osutav asutus koolitagu ise endale töö koha põhise õppe tulemusena kokad või puhastus teenindajad. Ja ärgem siin kohal võrrelgem seda tava nõuka aegse võttega teha oma koolitatud ühtlasi ka sunnis maisteks mina su koolitasin mina sind ka oman.
Töö käsi jääb vähemaks
Meil saab olema töö jõu puudus sest lähi aastatel siseneb töö jõu turule järjest väiksem kontingent noori nüüd tuleks poliitikutel ausalt välja öelda et madala lisand väärtusega töö inimesi meil ei jagu seega ootab ees eba populaarne otsus tuua neid inimesi riiki sisse.
Ehkki rahvaste ränne on olnud läbi aja loo tavaline ei ole pehmelt öeldes rõõmustav et meie intelligendid rändavad välja ning asemele tuleb võõr proletariaat koos oma tavadega.
Nüüd kus noori jääb iibe languse tõttu järjest vähemaks peaks andma ellu astujatele riikliku prioriteedina vähemasti võimalikult parim haridus mis aitab elus paremini hakkama saada.
Ärgem väitkem et kutse haridus oleks halb sest kindlasti on noori kellel puudub võimekus ja ka soov minna gümnaasiumisse et omandada üld kesk haridus kuid enamuse jaoks oleks siiski vajalik lisaks ametile ka gümnaasiumi haridus mille pinnalt edasi kõrg kooli minna.
Kui aga suuname noored kohe kutse kooli võivad nad sattuda kahe kordsesse lõksu neil on väiksemad oskused mis ei võimalda minna edasi õppima ja nad ei pruugi sattuda eri alale mis looks neile parema tuleviku. Samal haridus tasemel teatud aja jooksul uut eri ala tasuta ka õppida ei saa. Kes hakkab hariduse eest meie olude ja traditsioonide taustal maksma?
Siin varitseb oht kui näiteks poistel on põhi hariduses puudu jääk ja ei pakuta täiend haridust siis see kandub edasi soolise haridus lõhena ja süvendab olu korda haridus maastikul noor meeste kahjuks veelgi ning noor meestest insenere jääb järjest vähemaks. Ühtlasi ei ole haritud neidudel kellelegi mehele minna ning iive langeb loogiliselt võttes ka sel põhjusel veelgi.
Miks ameti kooli maine on vaatamata selgitus tööle ja nime mängudele ikkagi madal? Kui lõpetajad ei saa töö turul edukalt hakkama siis ongi maine probleem. Tuleb rohkem luua võimalusi soovi korral võib kutse omandada pärast üld kesk haridust.
Turgutavalt mõjub ka sotsiaal majanduslik segregatsioon sarnase sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesed koonduvad regionaalse tõmbe raadiusena valge ja sini kraede ametite järgi. Kihistumine aina süveneb kolledži nimetus ei päästa.
Päästab fakt et üld kesk haridus annab noortele paremad ja paindlikumad oskused töö turul ümber õppimiseks sest laiemate baas oskustega noor on ka ette võtluses tere tulnud. See kõik annab meie noor soole paremad hakkama saamise võimalused seoses tehis aru tulekuga. Jõudu rakenduslike kolledžite õpetajatele kes peavad toime tulema sel sügisel 4 aastasele õppele üle minekuga avaliku arvamuse ja oma eriliste noortega ja veel selle palga eest!