Praegu liigume läbi uskumatult tugeva energeetilise turbulentsi perioodi.
Paljud tajuvad seda ka füüsiliselt: surve rinnus, tunne nagu kokkusurutud vedru või vastupidi – laienemine üle kogu Universumi.
Mis toimub peentasandil just praegu?
Lõppenud on hingede globaalne jaotus vibratsioonisageduste järgi. Meie ruum on jagunenud kolmeks tasandiks:
● 3D maatriks (madalam tasand):
Siia suunduvad need, kes pole veel valmis ärkama. Siin jätkuvad õppetunnid läbi kannatuse, agressiooni ja raskete programmide.
See on juba uus maatriks – vana parasiitlik kord taandub, andes ruumi ausale karma läbielamisele.
● 4D ruum (puhvertsoon):
Praegu kõige täidetum tasand. See on justkui „ootesaal“ neile, kes on hakanud teadlikuks saama, kuid vanadest mustritest pole veel vabanenud. See on võimalus süvitsi endaga töötada, et tõusta kõrgemale.
● 5D ja kõrgem (loomise maailm):
Ruum inimestele, kelle mõtlemine on positiivne ja teadlikkus kõrge. Siin arenevad sündmused kergema ja kiirema stsenaariumi järgi. Ka negatiivset infot tajutakse rahulikult ja analüütiliselt: „Milleks see mulle on antud?“
Olulised aja märgid:
■ Maskide langemine:
Ruum paljastab inimeste tegelikud olemused. Need, kes paistsid väga „head ja puhtad“, võivad äkitselt näidata varjatud agressiooni või ebaausust. Välja tuleb see, mis on hinge tasandil kogunenud.
■ Turbulents kasvab:
See on alles algus. Ümbritseva intensiivsus sõltub otseselt sinu sisemisest seisundist.
Mida teha?
◇ Tööta oma mõtlemisega:
Esimene reaktsioon negatiivsele võiks muutuda rahulikuks ja analüütiliseks, ilma emotsionaalse pingeta.
◇ Ära päästa kedagi jõuga:
Igaüks liigub oma tasandil. Kellegi „väljatõmbamine“ võib sind ennast tagasi madalamasse sagedusse viia.
◇ Kuula ruumi:
Kutsu juhendajaid ja märka märke – vastused võivad tulla artiklite, juhuslike lausete või isegi laulude kaudu.
Loo oma maailm seestpoolt.
—Julia Svet

Mari-Liis Kajari: Enda teel kõndimine vajab teadlikku fokuseerimist. Seda võib võrrelda köiel kõndimisega – niipea kui keskendud teiste elu elamisele, nende ootamisele, kaldud ühele poole; niipea kui jääd kinni teiste arvamustesse, prantsatad teisele poole.
Iga hommik on uus sünd – võimalus uuesti alustada ja tasakaalu treenida.
Stardis küsin endalt:
– Millisena soovin enda elu näha
– Milliste väärtuste kandjana soovin end näha
– Mida on vaja täna teha
– Kuhu ma südamest soovin liikuda
– Mis on minu järgmine aus ja õige samm
– Millised on siiani olnud takistused
– Kuidas saan liikuda kerguse, voolavuse ja rõõmuga?
– Mis täna toetab minu teekonda
– Mida saan täna teha, et olla rohkem mina ise
Teised – las nad olla. Kõik, kes on määratud kaasa tulema, tulevad. Kes peavad jääma, need jäävad.
Täna valin rõõmu, reipuse, värskuse ja rahu. Naudin oma teekonda, tunnen rõõmu iseendast ning armastan neid, keda täna kohtan.

Mulle näidati eile õhtul rohkem kui tund aega, mis toimub täielikult Uue Maa peal ja sees, kui kohtusin Kosmiliste Nõunikega. Ma ei saa seda veel teiega jagada, aga ma saan jagada seda, et kõik, mis praegu toimub – päikesepursked, tohutud võtmed ja koodid, mis voolavad sisse Kesk- ja kaugemalt Päikestelt –, avaldab lainetusefekti kogu elule ja vormidele, mis on tõusnud ja tõusevad Uude Maale.

Komeedist möödudes kiirguvad tohutud plasmalained ja see külvab tõepoolest täiesti uusi eluvorme sellele planeedile Uuel Maal. Me hakkame seda tõeliselt märkama alles alates 2032. aastast, kui meil on kõrgemad teadvuse tasemed, et neist eluvormidest teadlikuks saada, kuna need on 9. dimensioonilised. See lisab meie enda plasmale valgust meie uutes Päikesekristallvalguse kehades (me oleme alles transformatsiooniprotsessis) ja lisab kosmilist teavet meie DNA-le. See pole lihtsalt tavaline komeet, see toimib uue elu KÜLVAJANA nii paljudes elutähtsates vormides, millest Maal asuvatel teadlastel pole veel aimugi.

Leian, et see on äärmiselt põnev ja südantsoojendav. Sest kõik see tähendab, et oleme nüüd piisavalt teadlikud ja areneme oma uuteks Adam Kadmoni valguskehadeks ning kuna need nüüd aktiveeritakse, suurenevad meie sisemised intuitiivsed jõud ja üha enam seda, mis on sihilikult varjatud, hakkab end ilmutama – mitte niivõrd välise avalikustamise kaudu –, vaid meie endi kaasasündinud võime kaudu näha läbi illusioonide, näiteks röntgenikiirte ja näha seda, mida me varem ei näinud. See on peaaegu nagu meie antennid toimiksid nüüd täielikult ja lihviksid tõde, leides tõe kollektiivselt hingedena ja see toimib prožektoritena, tuues esile seda, mida on vaja näha, kuulda ja teada! See juhtub üha enam, kui me suhtleme telepaatiliselt ja arendame oma oskusi bilokeerimisel ning suudame hingega reisida kõikjale, kuhu soovime, puhta kavatsusega.

Me ei muutu praegu lihtsalt järk-järgult – ei! Me teeme kvantnihkeid ja see tähendab, et suurem osa sellest toimub meie hinge sügavaimatel tasanditel ja südame ühtekuuluvusenergiaväljades, enne kui meie meeled suudavad kogu informatsiooni omastada ilma lühiseta.
Lase sisemisel tõel tõusta ja lase välisel müral ning näilistel draamadel langeda sinna, kuhu nad kuuluvad. Ole iseendale aus ja mine sügavamale enda sisse. Mida sügavamale sa lähed, seda rohkem sulle ilmutatakse, kui oled valmis ligi pääsema ja vastu võtma seda, mida sa teadma pead.

Meil kõigil on selleks erinevad viisid. Ja kõik on hea.

Midagi ei puudu.

Kõik loksub ideaalselt paika ja veelgi enam.

Oleme liikunud kaugemale kui teispoolsus!

Judith Kusel
http://www.judithkusel.com

HAVE YOU BEEN FEELING WEIRD AND BODY AND SOUL EXHAUSTED LATELY?
Know that you’re not the only one feeling this way. Many of us, probably all humans, right now, are experiencing strange, curious symptoms for which conventional medicine cannot be explained. All of this has been predicted for decades, but now that it is “materializing”, we can better understand what it means “being prepared and adjusted” to make a quantum leap and enter the fifth dimension.
Everyone must have read or heard about the Schumann Resonance(RS), if not, research it. This is the pulse of the Earth, the measure of its energetic vibration. For a long time this pulse stayed stable around 7.5 Hz but a few years ago, scientists observed that this pulse was changing and rising. Coinciding, not a coincidence, with the gradual approach of the Photon Belt over our planet. It turns out that most recently this pulse of the Earth has undergone more drastic changes jumping suddenly, without prior notice, to 100 Hz for example or even more.
This affects not only our feeling and perception of the passage of time but also our behavior, our sensations, perceptions, our DNA and our consciousness. So lately it feels like time has stopped or won’t pass and other times it feels like time is flying. We are also experiencing various strange symptoms, rare ranging from a headache, ringing in the ears, muscle and/or joint pain, insomnia or excessive drowsiness, fatigue, appetite changes to more or less, the need to find some food that satisfies us but that seems to not exist yet, sensation of internal emptiness, a feeling that nothing makes sense anymore and has lost grace even the things we once loved to do or watch, to an absurd need to be alone/collected listening only to silence…
Such symptoms and sensations vary in intensity and characteristics depending on the degree of consciousness and spiritual evolution of each person. But, for all movement and momentum are in the sense of promoting, causing a deep cleansing in your traumas, fears, rooted patterns, mental patterns, beliefs and values that no longer make sense, are no longer useful and are preventing your vibrations from rising, that your consciousness from expanding and that you become more and more subtle and able to access the fifth dimension without fragmentation/exploding physically and/or emotionally.
Many people who possess high sensitivity may have the clear feeling that they will not take it anymore, that their soul is exhausted as well as their body and it feels like they are dying inside. Indeed, we are all dying a little bit, each day, only now, more intensely and faster because we are about to take our evolutionary, quantum leap. We are on the verge of changing the paradigm, historic and at the same time dramatic moment for many but not for those who have been preparing for so many years and was waiting with some anxiety, for this moment…
Just know everyone there’s no reason to be scared, nothing and no one ever goes away, it dies before your time. We all have a contract and a roadmap for this life, which we wrote together with God, with our Guides before coming to Earth. Even though appearances often want to imply the opposite by bragging chaos and catastrophe, everything is happening as it should be… if it’s not as good or beautiful as we’d like, it’s because the world also goes through a deep cleaning process and we have to deal with all the effects of this planetary “clean up” so that then, we can start over… just that. God is in charge, there is a Divine Plan, believe!
Let’s each do our part, no more, no less, just do well, with dedication and love our part in this immense and wonderful Divine puzzle!
Wanna know how? Love love love unconditionally everyone everything Pray every day not asking but thanking and visualizing a world of love and peace already being created in the invisible plan about to be downloaded here on Earth. Commit to living each day, feeling, thinking and acting to help create this WORLD OF LOVE AND PEACE!!!
Let’s love and care for each other during this leap into a new dimension, into the Light Age!!!
An affectionate hug, let there be more and more Light!!!
Ingrid Cañete
Love and Light,
Michelle

Vishen Lakhiani
Unistus, mida sa taga ajad, ei pruugi olla sinu oma.
Miks mõned eesmärgid annavad sulle energiat ja teised vaikselt kurnavad sind ning mis on sellel pistmist sellega, miks su eesmärkide saavutamine pidevalt takerdub.

 

Kuala Lumpuris Malaisias oli kell peaaegu 23. Olin lõpetanud. Ärkasin kell 7, töötasin kümme tundi järjest ja olin läbipõlenud nii, nagu ainult asutajad mõistavad – see luuni ulatuv väsimus, kus ainus asi, mida sa maailmas tahad, on padi.
Aga mul oli kalendris veel üks kõne. See oli Srikumar Raoga, kes oli MBA professor ja tol ajal vaid üks paljudest Ameerika autoritest, kelle teoseid Mindvalley avaldas. Tol ajal olid need hilisõhtused kõned USA-s elavate autoritega minu jaoks tavalised.
Ma kartsin seda. Minu ainus ülesanne oli päevakorrapunktid läbi arutada, viisakas olla ja kõne ära panna, et saaksin magada.
Ma ei oodanud, et mees teisel pool toru saab olema üks mu elu sügavamaid mõjutajaid. Ja see kõik algab luuletusega.
Mõni minut pärast kõne algust tegi Rao pausi ja ütles: “Hei Vishen, kas kõik on korras? Sa kõlad stressis.”
Ma ei kavatsenud seda tunnistada. „Ei, ei, kõik on hästi. Siin on lihtsalt natuke hilja, aga ma räägin hea meelega.“
Ta peatus uuesti. „Oota. Peatume korraks. Kas ma tohin sulle luuletuse ette lugeda?“
Mu esimene mõte, ausalt öeldes: mul pole selleks aega. See oli viimane asi maailmas, mida ma tahtsin. Aga Rao oli oluline side ja ma ei tahtnud ebaviisakas olla.
Seega küsisin, püüdes oma pettumust varjata: “Kui kaua see aega võtab?”
„Kuulake lihtsalt,“ ütles ta.
Ja siis luges ta mulle need sõnad ette. Ma jagan need täismahus. Loe need üks kord läbi. Siis loe uuesti läbi. Pane tähele, mis su kehas toimub:
Kui ma jooksen selle järele, mida arvan end ihaldavat, on mu päevad ahastus ja mure;
Kui ma istun omas kannatlikkuse paigas, siis voolab see, mida ma vajan, minuni ja ilma igasuguse valuta.
Sellest saan aru, et see, mida mina tahan, tahab ka mind, otsib mind ja tõmbab mind ligi.
Selles peitub suur saladus igaühele, kes sellest aru saab.
— Rumi
Kui ta lõpetas, ei öelnud ma hetkeks midagi. Ma ei usu, et suudaksin.
Seejärel selgitas Rao, millest luuletus tegelikult räägib. Ta ütles: Vishen, kui sa tõeliselt teeksid seda, mis on sinu dharmas – mida su hing siia tegema tuli –, siis sa ei kogeks sellist stressi.

 

Dharma

Dharma on sanskriti sõna, mis ei pruugi eesti keelde üheselt tõlgituna ilmneda. See on midagi sellist nagu sinu hinge kohustus. Sinu kosmiline roll. Tee, mida mööda sinu elu peaks liikuma, kui miski seda ei sega. India traditsioonides on see vaikne arusaam, et sa tulid siia midagi kindlat tegema ja kui sa seda teed, näib universum sulle uksi avavat. Kui sa seda ei tee, siis uksed sulguvad. Asjad lähevad raskeks. Töö, mis sind varem energiaga varustas, hakkab tunduma nagu rändrahnu ülesmäge lohistamine.
Tegelikult rääkis Rao mulle tol õhtul ühte 13. sajandi luuletusse peidetuna järgmist: stress, mida ma tundsin, ei olnud ajaplaneerimise probleem. See ei olnud tootlikkuse probleem. See polnud isegi mitte äriprobleem.
See oli signaal.
Signaal, et kuskil oma elus ajasin taga midagi, mis polnud tegelikult minu oma. Jooksin selle järele, mida arvasin end tahtvat. Ja nagu Rumi ütles, kui sa seda teed, muutuvad su päevad ahastuse ja ärevuse ahjuks. Mitte sellepärast, et sa oled laisk. Mitte sellepärast, et sa ei töötaks piisavalt kõvasti. Vaid sellepärast, et sa valad oma piiratud, väärtuslikku elujõudu eesmärgi poole, milleks su hing tegelikult kunagi ei soovinud.
Mul kulus kaks aastat, et päriselt aru saada, mida Rao mulle selle kõne ajal ulatas. Aga kui ma lõpuks aru sain, pani see kogu mu elu ümber.

 

Ma tean seda valusalt, sest ma eksisin katastroofiliselt

Aastaid enne seda kõnet Raoga oli mul kogemus, mis paberil oli üks mu noore elu suurimaid.
Õppisin Michigani Ülikoolis arvutiteadust ja mind oli valitud Microsofti praktikale. See oli üheksakümnendate keskpaik. Töö Microsoftis oli tol ajal nagu töötamine Apple’is või Google’is tänapäeval. Olin üks umbes 1% kandidaatidest, kes sisse said. Kuulusin andekate hulka. Ja selle praktika ajal kutsuti mind koos teiste praktikantidega Bill Gatesi koju.
See oli kõige ilusam kodu, mida ma oma elus näinud olin.
Ma mäletan, kuidas seisin seal Billi majas ja mõtlesin oma vanaisale, kes oli minusse nii sügavalt uskunud. Oma vanematele, kes olid nii palju ohverdanud, et anda mulle Ameerika haridus. Kõik oli toiminud. Kõik. Malaisia poiss oli jõudnud mäe tippu, kuhu maailm oli talle käskinud ronida.
Ja ma ei tundnud midagi.
Mitte päris mitte midagi. Olin enda üle vaimustuses. Tundsin uhkust. Tundsin, et mind on tunnustatud. Aga kõige selle all, selles vaikses kohas, millele Rumi osutas, oli eksimatu tunne: see pole minu oma.
Töötasin Microsoftis üksteist nädalat, enne kui mind vallandati.
Sea-Taci lennujaamast taksosse astudes tundis osa minust end täieliku läbikukkujana. Teine osa aga oli vaikselt, peaaegu piinlikult, üliõnnelik. Sest esimest korda aastate jooksul tundsin, mida mu hing tegelikult ihkab. Ja see polnud see.
Ma lihtsalt ei osanud veel selleks keelt. Ma ei saanud sellest aru enne, kui Rao mulle aastaid hiljem Rumi ette luges.

 

Kaks tüüpi tahtmist

Siin on erinevus, millele Rumi osutas, ja mille täielikuks ainevahetuseks on mul kulunud kaks aastakümmet Mindvalley ehitamist:
On kaks täiesti erinevat tüüpi tahtmist ja enamik meist ei suuda neid eristada.
Esimene tuleb egost . See saabub pakiliselt. See ütleb: ma vajan seda, et mul lõpuks ometi küllalt oleks. Ma vajan seda millegi tõestamiseks. Ma vajan seda enne, kui keegi teine sinna esimesena jõuab. Ego iha kannab endas signatuuri sellest, kelleks sa teiste inimeste jaoks saada püüad. Kui sa istud sellega vaikselt, ilma telefoni ja segajateta, tundub see pingena. Nagu esinemine. Nagu enda versiooni harjutamine publiku jaoks.
Teine tuleb hingest . See ei tundu nagu nälg. See tundub nagu äratundmine. Nagu millegi meenutamine, mida sa juba teadsid. See kannab endas sinu juba oleva isiku signatuuri. Kui sa sellega istud, on see nagu kergendus. Nagu väljahingamine. Nagu kojutulek majja, kust sa ei teadnudki, et olid lahkunud.
Sama väline käitumine nagu inimesel, kes töötab kõvasti, ehitab üles, pingutab. Sisuliselt täiesti erinev mootor.
Ja siin on ebamugav tõde: manifesteerimistööstus on nelikümmend aastat õpetanud meid visualiseerima tugevamalt, kinnitama valjemini ja visioonitahvlit suuremalt, küsimata kordagi, kas see asi, mida me oma ellu tõmmata püüame, on üldse meie oma.
Sa ei saa leida teed välja elust, mis pole sinu oma.

 

Mida teadus ütleb

Harvardi psühholoog Dan Gilbert pühendas oma karjääri uurides nn afektiivset ennustamist, mis käsitleb seda, kuidas me ennustame, kuidas tulevased saavutused meid tunnevad. Tema murranguline uurimus, mis on esitatud raamatus „Stumbling on Happiness” ( Õnne komistamine), näitab, et me hindame oma eesmärkide emotsionaalset tasuvust 200–300% võrra üle.
Meie “psühholoogiline immuunsüsteem” nurjab meid palju kiiremini, kui me arvame.
Tõlge: kui sa taga ajad eesmärki selle pärast, kuidas sa arvad, et see sind sinna jõudes tundma paneb, siis sa eksid peaaegu kindlasti selle tunde osas. Ja sa kulutad aastaid oma piiratud elust, et seda teada saada.
Seda õpetas mulle kahekümne ühe aastaselt Bill Gatesi majas seismine minu kehas aastaid enne, kui mul olid selle nimetamiseks vajalikud uuringud. Olin selle eesmärgi saavutanud. Ja see eesmärk ei pakkunud tunnet, mida mulle oli lubatud pakkuda.
Sest eesmärk polnud minu oma.

 

Kuidas neid oma kehas eristada

Siin on see, mida olen õppinud tundma ja mida ma nüüd Mindvalley töös inimestele õpetan.
Egoisu saabub pakiliselt ja pinges. Su lõuad tõmbuvad kokku. Su õlad hiilivad üles. Ambitsiooni all on pidev sumin, et millestki ei piisa . Sa kontrollid obsessiivselt mõõdikuid. Sa võrdled ennast eakaaslastega ja tunned end kas üleolevana või purustatuna, mitte kunagi rahus. Sa fantaseerid saavutuse väljakuulutamisest rohkem kui saavutusest endast. Kui sa selle lõpuks kätte saad, on umbes 11 päeva kergendust. Siis liiguvad väravapostid.
Hinge iha avaldub teistmoodi. See on soe ja avar. See elab su rinnus, mitte lõualuus. Sa mõtled sellele ja tunned energiat, mitte ärevust. Sa teeksid tööd isegi siis, kui keegi ei vaataks. See ei vaja välist kinnitust, et tunda end ehtsana, kuigi kinnitus võib tulla. Ja kui sa selle saavutad, on olemas vaikne jah-sõna , mis ei kao. Mitte eufooria. Midagi sügavamat. Joondumist.
Proovi seda kohe praegu. Vali eesmärk, mille poole praegu püüdled. Sulge kümneks sekundiks silmad. Tunne seda.
Kas see tundub nagu käe sirutamine või meenutamine?
See on sinu vastus.

 

Hääl, mille peal sa jooksed

Loe seda aeglaselt ja ole aus. Ära hinda.

Ego soovid tunduvad umbes sellised:
Hinge soovid tunduvad sellised:
“Mida nad minust arvavad?”
“Selleks ma siin olen, et saada.”
“Ma pean lihtsalt tõestama, et ma suudan seda teha.”
“See tundub kerge, mõnus, eks.”
“Rohkem. Suurem. Kiirem.”
“Rahu ja ambitsiooni? Jah, palun.”
“Kui ma selle kätte saan, on mul lõpuks küllalt.”
“Ma olen juba piisav. See on lihtsalt väljendus.”
“Ma pean järele jõudma.”
“Ma olen täpselt seal, kus ma olema pean.”
“Ma puhkan siis, kui olen sellega hakkama saanud.”
“Puhkus on osa sellest, kuidas ma loon.”
“Kui ma aeglustan, võtab keegi mu koha üle.”
“See, mis on minu jaoks mõeldud, ei saa minust mööda vaadata.”
“Ma pean olema parim.”
“Ma pean olema kõige ausam.”
“Miks see kiiremini ei toimu?”
“See juba toimub – ma tunnen seda.”

Nüüd pange tähele, mida need hääled päriselus tekitavad. Tegelikke eesmärke. Tegelikke lauseid, mida sa endale ütled või Instagrami postitad:

Egoism (kõlab nagu):
Hingesoov (kõlab nagu):
“Ma pean järgmise kuue kuu jooksul teenima 1 miljon dollarit.”
“Ma tahan ehitada midagi, mis elab minust kauem.”
“Ma pean saama arstiks, et mu vanemad oleksid uhked.”
“Ma tahan inimesi tervendada, sest see valgustab mind.”
“Mul on vaja suuremat maja kui mu naabril.”
“Ma tahan kodu, kus mu pere tunneb end turvaliselt ja loominguliselt.”
“Mul on vaja 100 000 jälgijat, et mind tõsiselt võetaks.”
“Ma tahan jagada ideid, mis aitavad inimestel mõelda teisiti.”
“Enne taasühinemist pean tõestama, et olen edukas.”
“Ma tahan iga päev ärgata oma töö üle elevil.”
“Ma pean olema oma valdkonnas parim.”
“Ma tahan teha tööd, mis tundub aus ja elav.”

Pane tähele mustrit.
Ego soovid on seotud tõestamise, võrdlemise ja tulemusega. Hinge soovid on seotud väljendamise, panustamise ja saamisega.
Ühte ajendab ebapiisavusest rääkimine. Teist ajendab see, kes ma olen.

 

Miks see on tegelik põhjus, miks manifesteerimine lakkab töötamast

Kui sa püüad egost lähtuvalt manifesteerida, siis sinu visualiseerimine saastub.
Visioonitahvlil on kirjas vabadus ja küllus. Aga närvisüsteem allpool saadab signaale: Ma ei ole piisav, palun kinnita mind, ma vajan seda, et tõestada, et ma olen oluline.
Universum või teie retikulaarne aktiveeriv süsteem, kui eelistate neuroteaduse vaatenurka, reageerib signaalile, mitte sõnadele. Ja ego iha signaal on hirm, mis on maskeeritud ambitsiooniks.
Seepärast on nii paljud edukad, vaimselt uudishimulikud ja targad inimesed, keda ma kohtan, ummikus. Nad on lugenud raamatuid, teinud visioonitahvleid, kuulanud taskuhäälingusaateid. Ja manifestatsioonimootor aina pritsib.
Nad arvavad, et kasutavad tehnikat valesti.
Nad ei ole. Tehnika on hea.
Eesmärk ongi probleem.
Muutus ei seisne vähema tahtmises. See seisneb puhtuse tahtmises. Terviku tahtmises puuduse asemel. Loomises oma dharmaga kooskõla loomises, mitte oma kuvandi pärast muretsemises.
Kui sa seda teed ajal, mil soov on tegelikult sinu, hakkab Rumi teine stroof mängima. „See, mida sa vajad, hakkab sinu juurde voolama. Ilma igasuguse valuta. Sest see, mida sa tahad, tahab ka sind.“

 

Keegi, kes saab sellest aru tasemel, mis mind jahmatas

Kui ma Regan Hillyeriga esimest korda kohtusin, oli ta üks väheseid tegevjuhte, keda ma kohanud olin, kes oli siiralt ja südamest rahulik. Mitte etenduslikult rahulik. Mitte selline „Ma mediteerin, et olla zen” rahulik. Selline rahu, mis tuleb teadmisest, millised tema soovid on tema enda omad ja millised ta on vaikselt valla päästnud.
Ta nimetab oma meetodit energeetiliseks arhitektuuriks – oma sisemise seisundi nii täpseks joondamiseks oma tegelike soovidega, et välised tagajärjed muutuvad peaaegu vältimatuks.
Mulle meeldib tema töö juures see, et ta jätab vahele tavapärase visualiseerimisteatri ja läheb otse keha juurde. Ta palub sul nimetada oma suurima eesmärgi ja seejärel küsib, kus sa oma kehas seda hoiad. Rindkere, soe, avar? See on hing. Lõualuu, õlad, rusikad? See on ego riietuses.
Tema programm „ Manifesteerimise kunst ” võitis Mindvalley populaarseima programmi auhinna 2024. aastal, mis ütleb mulle palju selle kohta, kui janunevad inimesed praegu just selle vestluse järele.

 

Väli, kus hinge juhitud looming tegelikult toimub

Midagi muutub, kui panna sadu inimesi samasse kohta, kus nad kõik teevad tegelikku tööd – eemaldavad eesmärgid, mis pole nende endi eesmärgid, ja taastavad ühenduse nendega, mis on.
Müra vaibub. Väli nihkub. Ja selles ruumis tekkivad soovid pärinevad hoopis mujalt kui need, mida sa järgmisel vahekaardil avatud Instagrami ajal üksinda oma päevikusse kirjutaksid.
Seda me loomegi Manifesteerimise Tippkohtumisel. 15.–17. mai 2026. Vabalt. Elades.
See pole järjekordne “visualiseeri oma unistuste elu” töötuba. See on keskkond, kus hinge juhitud looming päriselt toimub, ümbritsetuna õpetajatest ja otsijatest, kes teavad erinevust haaramise ja tõelise soovi vahel ning aitavad sul erinevust oma kehas tunda , mitte ainult oma peas mõista.
Regan on kohal. Nagu ka mõned teadliku loomise sügavaimad mõtlejad, kellega ma kunagi lava jaganud olen. Ja me läheme kohtadesse, kuhu enamik isikliku kasvu üritusi on liiga viimistletud, et minna.
Kui sa seda tabelit lugedes tundsid omaenda hääle hingesoovides ära rohkem, kui sa tunnistada tahaksid, siis on see just see valdkond, kus sa peaksid olema.