Cumulus on hea ilma pilv

Tuul on midagi enamat kui taastuv energia – ta ON. Teda on tuhandeid aastaid kasutatud inimeste ja kaupade liigutamiseks – purjede abil näiteks. Ning vett kui liikumise keskkonda on peale inimliigi ka muud loomad pruukinud enda ja maise vara – lastest toidukraamini – viimiseks ühest kohast teise kõige lihtsamal, leidlikumal, loomulikumal ja loogilisemal moel. Kuivõrd nafta on lõpukorral, kuulub ka tulevik tuule-päikese-vee energia ühendamisele ja arukale kasutamisele nii majapidamiseks, pere- ja töölogistikaks kui   teenistumiseks, teenimiseks, spordiks ja hobisõitudeks.

Cumulus 164 ongi selline tulevikku seilav rahvapaat, mille nimetus tähendab ladinakeeli hea ilma pilve, seerianumber tuleneb aluse kerepikkusest 16.4 jalga ning mida tema välja mõtlejad, disainijad, ehitajad ja ülemaailmsele turule toojad peavad sedavõrd turvaliseks, lihtsaks, võimekaks ja piiritult arenevaks pereliikmeks, töö-seiklus-hobikaaslaseks, et Boatarti nelik on kogu oma elu selle laeva kui missiooni ja sõnumitoojaga sidunud.

„Kuna mina olen üles kasvanud purjetajate dünastias, sõna otseses mõttes filosoofist vanaisa Asseri M-klassi alusest arendatud trimaraani pontooni sees, on laevandus mulle nii geneetiliselt kui lastetoa mõttes sisse juurutatud ning fenomenaalse meistri Kalev Essensoniga oleme sõbrad minu sünnist saadik. Minu titesinised silmad läksid hõimulegendi järgi roheliseks siis, kui mu isa Alo päästis pöörase äikese käes purjed kaotanud alusel klisseerides poolsada inimest – mina nägin seda kohtunikelaeval kilgates pealt – olen kogu lapsepõlve koos isa ja onu Vahuriga päästnud, mis seal salata, ka päästetav olnud… ja nüüd oleme isaga mõlemad Võrtsjärvel koolitatud päästjad.

Olen tegutsenud projekti- ja koolijuhina, judotreeneri ja it-arendajana ja kokkuvõttes alati purjekate juurde tagasi jõudnud – järelikult on see Õige Asi. Sama kehtib Peeter Rebase kohta, kes jagab end muusika ja vetevalla vahel ning Johan Rannast võttis riski senisest kindlast palgatööst loobuda ja end täienisti Cumulusele pühendada – sest eks see „kindel“ ole näiline ja kindel on see, et kiiresti ja äärmuslikult teiseneval Maal tuleb luua ja vallata kindlaid, lihtsaid ja võimekaid teekaaslasi inimestest laevadeni,“ arutleb Richard Murutar. „Maarjamaa järvede ja jõgede rohkus ning mitmekesine pikk merepiir on meile õpetanud, et ideaalsel rahvapaadil peab olema madal süvis, et ta saaks hakkama kivistes rannavetes ja kärestikulistel jõgedel, kõrge poort aitab tal meeskonna ja lasti kuivaks jätta ka kõrgete lainetega heideldes ning kokpit, mis mahutab enam kui 8 inimest, eeldab piiramatult varieeritavaks täienduseks nii magamiseks kui asjade mahutamiseks sobivaid kajuteid.

Kinnituseks rõõmustavale faktile, et oleme õigel teel, on tõsiasi, et meie tulevikujahile on kosilasi juba nii Põhja- kui Lõuna-Euroopast ning peatsel Hamburgi paadimessil loodame vallutada ka Ida ja Lääne. Meisse usub – eks suuresti tänu edule Ajujahil – ka Tartu Teaduspark, kelle tiiva all inkubeerume.“

Boatarti paadikunstnikud kinnitavad, et tänu kogemustele ja parimatele partneritele on neil laevaehitaja oskustest piisanud, et luua ühe mehe jõul hallatav mitmevägine laevuke. Cumuluse saab üks inimene nii vette kui veest välja, teda saab treileril vedada ja garaažis või katte all hoida, sadamakohta ta ei vaja ning hoolduseks piisab kenadest kombekatest koristuspäevadest ja mootori tavahooldusest. Catweesiga koostöö on näidanud, et kui perekonna-mõõdus meeskonna liigutamiseks tuuletu ilmaga piisab 20hobujõulisest, siis suuremat lasti, seltskonda ja soove – näiteks veesuusatajat – rahuldab kuni 40hobujõuline. Ja naftast sõltuma ei jää rahvapaat ka tuuletu ilmaga: tulevikulise elektrimootori saab päikesepaneeli pealt laadida ning seejärel kenasti tuule ja vee väega kombineerida.

„Inimkond on jõudmas edasi-tagasi kõigi loomulike stiihiate ja elementide juurde. Kes on veel vee suhtes kartlikud, teadku, et näiteks Võrtsjärve laevaõnnetuste puhul on Cumulus olnud esimesena sündmuskohal ja süstad-paadid hädast välja aidanud – oleme selleks tööks koolitatud ja volitatud ka. Seda laeva ennast on üsna keeruline ümber ajada ja minusugune pikk mees võib vabalt sirge seljaga istuda, ilma et poomiga piki pead saaks,“ julgustab Richard, kes lisab, et väikelaeva juhtimise oskused kuluvad mõistagi ära – ehkki iga homo sapiens saab rahvapaadi tööpõhimõtetest viie minutiga aru – ning esmaabi ja ohutustehnika oskused-teadmised kuuluvad ju nagunii tervikliku isiksuse argi-paketti. „Mis puutub müüdisse, et igasugune purjekavärk on snooblik ja kallis, siis odavaim variant jääb meil alla 10 tuhande euro ja on soodsam kui odavaim uus sõiduauto. Kusjuures naftat ja kumme, amortiseeruvaid mootorijuppe ja muud automaailma iseloomustavat paadi puhul osta vaja pole.“

Oma ilusast missioonist innustunud nelik kinnitab, et rahvapaadisse investeerimine tasub end üsna kiiresti ja kõige mitmekesisemal moel ära. Kui Cumulus ostetakse pereliikmeks või sõpruskonna-töökollektiivi teekaaslaseks, toodab ta elu mõtet, olemisrõõmu ja tööjõudu, millega endasse panustatud raha mängeldes mitmekordistada. Sportimisel lisandub eneseületamise ja vaatemängulisuse aspekt. Ökonoomse veovahendina on paat ilmselgelt nii hobuveokist kui jalgrattast kordi võimekam. Ja kui meenutada vetelpääste ja üldse päästetöö, ka piiriseire ja kalakaitse võimalusi selle veesõidukiga koostöös, on tulu tohutu ning nii keskkonnale, inimestele kui muudele loomadele ohutu.

Mehed on veendunud, et õige pea on kõigil meie ja muu maailma järvedel-jõgedel-merevetel rahvapaatide purjed nagu uue hea ilma pilved. Õnneks pole kunagi hilja selle liikumisega ühineda, sest laev pole rong, mis reisijaid tossupilvesse maha jättes, õliloikudele tagasi vaatamata jaamast ära sõidab. Armastusega heisatud puri on helge ja puhas nagu inglitiib.

Paadi tehnilised andmed: