8.Õppijate võimestamine
Sihipärane võimestamine peab nüüdisnoortel olema väljundiga – kirjandeid kirjutavad nad heal juhul kohusetundlikult, esseed ja uurimused, mida avaldatuna näha, motiveerivad.
Võimestamise kõrgem pilotaaž on olnud mitmete probleemidega noorte viimine Brüsselisse ja Helsinkisse tänu nende kirjutatud maailma parimatele tekstidele.
Tehis intellekt üle kuulamisel
mina (p)ole(n) targem kui AI?
1) Pane kirjavahemärgid 2) Ühenda liitsõnad
Sandra Veensalu
Kehtna KHK 10A

Ainu laadne teadvus mis tekitas terve masinate rassi. Me ei tea kumb ründas esimesena meie või nemad. Aga me teame et need olime meie kes põletasid taeva. Sel ajal sõltusid nad päikese energiast ja usuti et nad ei suuda ellu jääda ilma nii rikkaliku energia allikata nagu päike. Kogu inimkonna ajaloo vältel oleme ellu jäämises olnud sõltuvad masinatest…
(„Matrix“, 1999)
Ajalooliselt on ulme olnud olemas juba iidsetest aegadest kuid populaarsust kogus see 1950ndatel tehnoloogia arenguga. Üks ulme peamisi süžee ideid on mis saab siis kui robotid/AI on maailma üle võtnud või proovivad seda teha. Väiksena neid lugusid nähes/kuuldes pidasin ma seda vaid puhtaks fantaasiaks sest Pole ju võimalik et ükski masin võiks tarkuses nii lähedalegi küündida ja olla nii võrd ise seisev! Me ju ei laseks sellel juhtuda?
Situatsioonis on kindlasti sees oma iroonia. Robotid imevad su prahti toovad sulle pakke niidavad su muru. AI on valmis peletama sinu üksindust kuuletuma sinu häälele ja pakkuma sulle isiku pärastatud ostlemist. Ja ega see kõik ei pruugigi nii hull ju olla probleemid tekivad mujalt.
AI-ga on ju võimalik luua ka raamatuid stsenaariume kunsti kõike.
Mis selles siis halba on küsid sa.
Noh ma arvan et esiteks ütleks sulle iga loomingu ja kunstiga seotud inimene et see mis on AI poolt loodud pole lihtsalt päris see on hingetu see matkib mida näeb ja mida see näeb seda ise tunda ja kogeda ei saa.
Probleem nr 2 see varastab ja valetab mõni kord nii et keegi pärast ei teagi kas ja kust kohast. Nendest kahest probleemist tekib küsimus kas see pole mitte loome inimeste suhtes eba aus?
Kohe tuleb esimese asjana meelde eriti äbarik lugu nimelt Colorado osariigi messi iga aastase kunsti võitluse võitjaks tuli Jasen M. Allen teosega Theatre D’Opera Spetial. Seda siis 2022 aastal olles esimene AI poolt loodud teos mis seda teeb. Muidugi pälvis olu kord palju kriitikat.
Kahtlemata teos ise on ilus aga kas ta väärib ikkagi võitu?
On nüüdseks täiesti selge et AI ja inimesed kes teda jumaldavad ei kavatse kuhugi minna. Küsimus on selles kuidas olla eetiline ja piire mitte ületada? Internetis on üldse väga raske midagi kontrolli all hoida. Mõnes mõttes on see nagu ei kellegi maa kus seadused ja moraal ei kehti. Kõike võib teha ja öelda mitte mingit vastutust võtmata sest internet ja päris maailm on ju kaks täiesti iseseisvat mulli mis oma vahel kokku ei puutu. Iga sugune tähele panu ja kuulsus on hea isegi kui pean selleks avaliku WC potti lakkuma TikTokis või oma podcastis rääkima kuidas kõik naised on mõrrad.
Pole siis ime et ka AI endale koha leiab ja ennast oma uude pessa kerra keerab. Mis te kunstnikud ikka mölisete otsige endale parem päris töö! Tegelikult ei saa väita et AI üdini halb on. Kindlasti on sellel ka oma pluss märke. Näiteks tuuakse ühena tavaliselt välja et tänu AI-le saavad ka puudega inimesed midagi luua ja ega ma vastu ei saa vaielda. Aga põhi küsimus polegi selles.
Ausalt öeldes ei oska ma mingeid häid lahendusi pakkuda. Minu ideed oleksid sellised:
1) Läbi paistvus ja eraldi kategooriad AI loomingu jaoks.
2) Paremad seadused ja kaitse loomingule ja artistidele.
3) AI võimalus kasutada vaid piiratud ja lubatud koguses loomingut, pilte, tekste.
Mainisin enne situatsiooni irooniat kuidas on võimalik et oleme ise loonud ise ennast nii palju hoiatavaid lugusid nendest düstoopiatest kus valitsevad masinad kuid oleme ise just kui samasse ämbrisse astumas?
Huvitav seos AI ja loomingu vahel. Ja nüüd laseme neil luua.
Inim olendid on haigus selle planeedi vähk. Sina oled katk ja meie… oleme ravim.
(„Matrix“, 1999)
*
Selle õpilasega tegime ka täisväärtusliku filmistsenaariumi.
*
Kui mina oleksin seaduste looja Rene Rande Kehtna KHK 12A
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma suhtumisest neti ohtudesse ja tarbimisse
On üks vana ja kulunud fraas Rasked ajad loovad tugevad mehed tugevad mehed loovad kerged ajad kerged ajad loovad nõrgad mehed nõrgad mehed loovad rasked ajad.
Tsiviliseeritud massi mõtte viis tarvitseks siiski olla soov sõdasid ja hädasid minimaliseerida eeldades et nood ei ole agressorid… Nähtavalt on seda palju paluda.
Ida naabrite vägi valdsus on mõistatuslik ja eba võrdne õigus riigiga õnneks ei ole konflikt jõudnud Balti maadesse ent nagu hallitus puu viljal on see oma käe ulatanud veebi ruumi suunas propaganda aju pesu tehis intellekti spontaanne areng ei aita sugugi kaasa.
Enam ei saa arugi kas räägid päris funktsionaalse inimesega või nullide ja ühtede jadaga.
Nagu iga häda ajal on kerkimas vee pinnale aina radikaalsemad vaated printsiibid mis ei pruugi olla sugugi purustavad kuid käivad käsi käes propagandaliku jauramisega. Aga internet ju selle pärast loodigi tšäti ruumid blogid otsingu mootorid kõik peo pesal.
Kõigi armastatud TikTok pilk veebi prügi mäele kaeva piisavalt ja võib olla leiad isegi midagi huvitavat ent algoritm tammi luugid pärani piserdab sirvija üle populistliku teabe tulvaga. Putinistid sõja propagandaga aga seda antakse mõlemalt poolt meditsiini tõttu poole kehaga hauas õõtsuvad vasak poolsed rassistid pääsu neist ei olekski. Kui tegu oleks ajakirjanduse või kooliga krabataks isik kahtlustatuna riigi reetmises tõe näoliselt üle kuulamisele. Ei mitte internetis kõik peab olema anonüümne.
Hiina ja mu enese valitsus näppavad mu andmeid sõna vabadus eksisteerib vaid olu kordades kus midagi ülbet säutsud.
Fundamentaalselt ei ole sellel mingi sugust vahet muu sotsiaal meediaga sarnast pettust harrastatakse ka mujal Youtube Twitter aga tunda on et siledate roiskunud ajudega kasutajas kond just sinna kontsentreeritud on. Ka mind on see samuses sogases vees räsitud ekstreemsete ideaalidega. Rämps võiks minu kui seaduse looja poolest haihtuda.
Kuid siis kannataksid ka ülejäänud normaalsed kasutajad. See tõttu jääb üle vaid piirangute kehtestamine mis muudaks kogu tehnoloogia tasandi unarusse jäetuks.
Lisaks ei ole normaalne et iga üks on võimeline avaldama oma arvamust teemadel mida too isegi ei valda noh ega ei pea olema bioloog et teada mida toidu ahel tähendab hoopis hüpatakse esimesele populist rongile mis mitme targa välja oksendatud mantratest kokku lapitakse see suguseid Frankensteini koletisi sibab ringi palju sigivad nagu jänesed.
Infot on aga küllaga kraba või mõlema käega mugav on see järel väita et üle jäänu on satiir ja vale.
Ala ealised sobituvad pusle sisse eriti mugavalt emme ja issi annavad iPadi kätte ilma jälgimata mida nooruk seal omandab korda saadab. Kasutaja tingimustes on küll minimaalne vanus määratud kuid kes seda ikka lugeda viitsib.
Sidumine identiteet aliasega oleks tõhus meede puuduks siis humoorikas pilt mille taha peituda kui plaan vastu taevast lendab see eemaldaks osaliselt ka eba inimesed botid. Mängi täis kasvanute mänge silmitse täis kasvanute taga järgi.
Mis märgata meta meedias seab kahtluse alla seaduvuse kas need ATH st tilkuvad isikud üldse hääle õiguslikud on. Vanuse piirang on sätestatud koos kõlas printsiibiga et kodaniku kaasamiseks peaks tal olema piisav kognitiivne võimekus võimekus mis näib täna päeval puuduvat.
Aru saadavalt on hea kui kõik hääletaksid selle mu seaduse poolt kuid kui see on efektiivselt degradeerunud hasart mänguks kus hääletatakse uisa päisa teadmata globaal ja kohalik poliitikast mõhkugi. Panna püsti kiire teadmiste kontroll ei oleks sugugi keeruline ning näeks keda tegelikult riigi ja rahva hea olu huvitab. Orwell hoides näpus raamatut 1984 kergitaks kindlasti kulmu et on maagiliselt andnud täitsa demokraatlikule riigile totalitaarse autoritaarse ala tooni. Ei usu et taoline oleks mingil moel võrreldav tsensuuriga lõppude lõpuks ei võtnud ma ühis konnalt ära ühtegi vabadust mis oleks oluline.
Aga minu õigused minu privaatsust on rikutud!
Kui isik käitub koos kõlas ühis konna jalge alust õõnestavate väärtustega mis juba praegu tundub võnkuvat ei tohiks tal neid minu poolest üldse olla. Privileeg eksisteerib neil kes mängivad kohaselt reeglitele.

Õppima ja arenema suunamine on meie klassitoas liialdamata öeldes igapäevane töö – kirjutame CVsid, motivatsioonikirju ja liftikõnesid.
Valime töökohti ja uurime kõrgkoole, kuhu pürgida. Lii Karik on oma saatust trotsides saamas eripedagoogiks. Ants Herodes on omandanud restauraatori kõrgeima taseme. Perekond Smirnov – nii Ingrid kui Anno on e-gümnaasiumi järel omandanud kõrghariduse.
Kolleegide toetamine õppijate võimestamisel on ühest küljest õppijate tulevikuplaanide setitamine ja praktikakohtade leidmine juba isegi – rühmajuhendajad kõike ei jõua.
Teisalt on minu panus ka ametikooli praktikaaruannete ja lõputööde korrastamine eriti koos IT-valdkonna kolleegidega. Sisu ja vorm saavad kooskõlla. Ka huumori võtmes, kui noortest tehnikutest on vaja släng välja kasvatada, on seda võimalik teha ka pedaali põhja vajutades:

Ühtlasi oleme noortega talletanud uued laensõnad ning seda tehes õppinud transkribeerima:
Bänger
rämmar
kainda
bestikas
bluff
tassima
palka

remoma
miks
laik
pohlad
ment
külakost
seilama
tolku olema
tolgus
traib
mitte muffigi
klipp
polundra
trevooga
niidid
tupik
tšätt
biiriil
guusbamps
foriil
kamoon
nekstlevel
iksäktli
nihu
kaverdamine
voli
kopiraiter
friiläntser
kontent
lost
konfjuust
rekommendima
meil
link – linkima
kaver
grindž
djuud
kjuut
naiss
pleiss
paati
gruuv
riläkst
bränd
feik
njuuz
feim
stikkima
pikkima
piki iiter
skippima
ständap
šõu
ignoma
point
hallukas
sniikima
šott
šoping
list
skrollima
messama
memo
kriipi
skeeri
vaib
sünkima
gäng
gängsta
trend
skännima
kopipeist
zuumima
lokdaun
fäänssi
full
fuul
tatš
staff
pasatski
krjuu
tiim
kräpp
bullšitt
bliss
džoint
hemp
hai
sikspäkk
trimmima
trimmerdama
pušap
haipima
bling
stoori
skript
kõutš
stooriteller
disaster
luuser
fakk
pauer
autfit
seksi
smart
horni
killima
buust
häpi
buum
zen
multitaasking
ätšiivima
hängima
deitimine
tšillima
šeim
beisik
njuud
neikid
hiilerid
svaipima
haipima
triitima
skoorima
feil
fail
tviit
folder
skriin
luuser
tsätt
gruupi
tšeerliider
kräkkima
kräššima
print
kreisi
mätš
šõu
šoppama
kräšš
follover
laikimine
hot
nuupster
džoolain
dedlain
annoi
dinai
selfi
konfjuus
rekommendima
beisik
hiit
biit
sviit
suiit
mantšima
käšš
träšš
pisst
davai
kadlima
mamaissjuu
uulits
Davai
Põline
Knopka
Tolku olema
Duurabaaba
Pujään
Joppama
Vabšee
Jeelijeeli
Nahhui
Pohhui/st
Piizdu panema
Pizdets
Oi blaa
Prosta
Huilo
Jolkipalki
Jebloo
Jebinui
Jebundar
Jebalnik
Suuka
Bõkk
Kazjol
Joppenpuhh
Türrenmatt
Proomahh
Platnoi
Morda
Rõõla
Vsjoo
Piistu panema
Türm
Urood
Tsutikene
Nihhuijaa
Baaba
Tavaar
rämmar
Kapiš?
Stereotüübid minu töös – üsna iga päev toimuvad sprindi tempos maratonid – sellepärast saadan nii mõnigi kord enda asemel kolleegid preemiareisidele.

9.Tagasiside andmine ja hindamine

Oleme üksteise teekaaslased ja peeglid, kellest mõni oskab imeliselt kirjutada, teine võrratult arvutada, kolmas on leidur. Nii tagasisidet andes kui ka hinnates on olulisim mitte vigu, vaid voorusi leida. Me ei pea sildistama isiksust, kes teeb kas sihilikult või oma eripäradest tingituna õigekirjavigu, ent tema kirja pandud ideed on kuninglikud.

„Ma näen sind!“ ütlevad Avatarid. Eestlane muheleb seepeale vaoshoitult: „Perekond! Sõpru tuntakse hädas – OMASID selle järgi, et jagame koguni tundeid ja isegi rõõmu.“
Meie omade pere on siin ja praegu ühises olukorras – pesast kukkunud linnud, kes tunnistavad, käsi lõputunnistusel, et me keegi ei tea päriselt, mis edasi saab.
Kõik siin kümblevad pigem mäluvoogudes. Minu eelmine eriliselt ere pesast kukkumise šokk oli siis, kui mu kolmas-keskmine laululind Brigita läks kooli ja mina kiilusin eksistentsiaalselt nii kinni, et tagasi või edasi iseeneseks saamiseks oli vaja veel kaks last ilmale tuua. Lii, Kristina ja Kristiine teavad, mis see on.
Sinu ja tema mäluvoogudes kroolivad tõsiasjad, et nt sinust ja temast sai lapsena ema – õdedele-vendadele või oma väga vara sündinutele. Meie, ameti- ja täiskasvanute koolide inimesed, ei ole teise sordi tegelased, kes eliitkoolidesse ei mahtunud. Meil on omas tempos omad tähtsusjärjekorrad – mu vanimal tütrel Retil on taipamine-haaval mitu haridust Waldorfi peal – aga esimesele koolilõpu aktusele viisin tema hobuse teda õnnitlema. Elu on seikluste pärlikee.
Rapla ootab muide endiselt Waldorfkooli – kallid lõpetajad, kes te lähete siit edasi õpetajateks õppima: palun tulge pärast ülikooli tagasi, tehke kauased plaanid rahva tahtel teoks! Usun, et Keidi ja May, Karel, Marget ja Kristjan-Jaak viivad siit kogukonna ette ja kätte parima versiooni endast. Igal oma tee.
Aleksander on samas saanud tänu Sofiale mitu korda isaks – igal oma järjekorrad. Eks meie Karmen meenutab ka direktrissi positsioonilt, kuidas tema tütre kaksikud sündisid. Me oleme nii sarnased – tänan võimaluse eest koos teiega üha enam Elu austada, Kauri ja Elvar – Janek ja Enrich!
Meie vanaisa Harri, oma ajastu superstaar, läks pärast algust lastekodus ja 7. klassi sõtta, sest kusagil mujal polnud olla – kõik, mis tulema pidi ja kes sündida tahtsid, tuli ja sündis! Rahu…
Ka meie oleme sõja aja kangelased. Olgem ses sõgedas ajas valmis üksteise nimel elama – suremisega ei kiirustaks – nii erakordselt põnev on.
Teie, nüüd kohe siit kolledži tõutunnistusega oma lennukaart joonistama lendajad – olete näidanud enesejagamine kõrgemat pilotaaži: kool-lapsed-kool-kodu-kool-töö-kool. Minu lugupidamine! Ja piiritu tänu usalduse eest – selle aususe eest, millega olete oma uurimis- ja loovtöid ning kirjandeid-esseesid kirjutanud. Oleme imesid teinud ja näinud – klassikute kastmes on lisaks komadele ja kokkulahkutele toimunud kirjutamisteraapia. Ma näen sind!
Hingehaavadest, mida trotsides te siia Valgesse Varjupaika tulite, on saamas ametid ja pühendumised. Oh ja ah, Anni ja Lii – millised tekstid! Mitmemillised. Oleme teiega koos õppinud, kuidas traumad puhastuvad mänguliselt – ärevus teiseneb uudishimuks – ja maailm toimub!
Kui Richard, esimene poeg gümnaasiumi lõpetas, oli täna seda matka lõpetav Indi kahenädalane. Tänasin tookordses kõnes õpetajaid, kes on 24/7 iga ilmaga olemas… Tõehetk siin Omade vahel: ma ei teadnud toona päriselt, mida räägin – need suured seiklused ja südame sügelemised tuleb ise läbi teha. Ma näen sind!
Hing õpilaste – kes on ühtlasi õpetajate õpetajad – lahtiste kaartidega loodud kirjatööde ees nii põlvili, et olen ära öelnud kutsetest parlamenti kandideerima. Minu perekond on siin – nüüd tean, miks Õpetajad ei lähe ei suure palga ega pensioni järele – nad ei lähe pensionilegi. Mina olen siin.
Valge Varjupaik hoiab viimse hingetõmbeni koosloomises – meie võidukad esseed, prl Penteri tantsud, Eneliisa ja Eva Käteka-väärne krimka, Liina külapoeraamat, Reelika migreenitõrje teadus, Arneti muusika… pange edasi! Jäägu aegade lõpuni kestma Mimily-Mandira ühtehoidmine, mille puhul sekundi murdosa jooksul tajutakse: ja siis tuli rebane…
On tulnud ning tuleb veel ja veel ja veel karmi reaalsust ja subjektiivsust – meie perekond loeb mõtteid ja tundeid. Väljaspool meie omaderingi loetakse vigu, tühistatakse ega tõsteta – seal hinnatakse teie stiili ja siirust… teistmoodi. Rahu.
Tänu sellele, et te ei ole lasknud ennast iganenud õpikutega kiusata, on teiega koos loodud mitusada õppematerjali, mis seovad kirjasõna tänapäeva kõigi elualadega. Jumalik inspiratsioon – allikate leidmine, sajanditetaguste isiksuste uuel tasemel avastamine. Oluline on see, mis on oluline.
Meie perekonnas ei ole võimalik fossiiliks kivistuda – palun tooge mulle oma tulevased baka- ja magistritöid näha! Koos teiega on minu Tammsaare ja Kross, Tuglas ja Tolstoi täiesti uuel tasandil ellu ärganud. Palun veel! Ma näen sind.
Armas perekond – ülim au on kanda teie antud nimetust Ständap Komedista – Wikmani-Mauruse õpetajad ei oleks värvikalt rahvuskehandi mälusse jäänud, kui nad poleks erilised olnud – narr on õukonna kõige arukam inimene.
Palun mäletage meie mantrat: TRUUDUS, FOOKUS, DISTSIPLIIN. Lõpuks on kõik hästi – kuni pole, ei ole lõpp ka veel. See on tõde. Tänan ja õnnistan!

*
Kolm näidet tagasisidemest:
1. Kui inimese teksti sisu on kõnetav ja huvitav, on asi väga hästi
2. Kui ka teksti vorm on korras, on asi eriti hästi
3. Kui õigekiri on iga tunniga aina parem, on asi suurepärane.
Hindamismeetodid minu tundides lähtuvad sisu, vormi ja õigekirja võimaluste paljususest. Isiksuse mõttelendu ja tunnetuslikku talenti ei tohi punaseks sodida.
Kolm hindamismeetodit on välja kujunenud iseäranis koosloomelisi etteütlusi luues: iga õppija ütleb lause, kõik kirjutavad – mina ka! – ega õienda, et keegi abstraktne kirjutas liiga keeruka diktaadi. Järgneb ristpistes parandamine – jagame lehed ümber ja igaüks saab parandada teise õppija kirjatöö. Misjärel loen meie ühise töö teksti koos kirjavahemärkide ja kokkulahkutega – põhjendustega ette.

Ma ei mõista hukka inimest, kelle ärevushäire, esinemiskramp, kõne eripära vms ei lase tema lauset esitada. Samal teemal oma teksti luues teeb ta sageli meistriteose.

Kolleegide toetamine meetodite kasutamisel palub ka neil arvestada, et meie inimesed on õrnad – mitte kedagi ei aita MA-de parandamine ega X-ide lahendamine hambad ristis. Soovitan jätta hinne see kord lihtsalt panemata – sellest tulenev tänulikkus tagab järgmisel korral tubli töö – korduvalt kontrollitud.
Palun kolleegidel silmas pidada, kas õppija on tugev pigem kirjalikus või suulises teadmiste väljendamises ning sellega arvestada.
Kool võiks olla varjupaik, mitte hirmutus-karistusasutus. Seepärast julgustan ka teisi õpetajaid proovima, kui huvitav ja arendav on meie noorte töö tehisaruga. Seda enam, et ka Presidendi kantselei on tõusvalt tõhusa tähelepanu pääranud koostööle tagasipöördumatu nähtusega, mida minu klassis nimetatakse Tšipitšipi. Saab arenev inimene oma mõtted sisestatud ja tulemuse käsitsi ümber kirjutatud – saab ta ka eduelamuse, millest kujuneb edaspidi iseseisev kirjutamine.
Korduvalt kontrollitud.
https://study.genevadiplomacy.com/leadership-academy?utm_source=facebook&utm_medium=cpc&utm_campaign=mir-fb&utm_content=ad2-img1&utm_id=6931349282610&utm_term=6931349283610&fbclid=IwY2xjawQ_G85leHRuA2FlbQEwAGFkaWQAAAZQ2BrF-nNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR6kW71nkHsHr6mG8Jzy9eRFex2iT71k_-ra5frFOHONKSttJaVchB70PffZqg_aem_SV86dVbqRxQokN3IR4OrTA

10.Minu analüüsi- ja sünteesioskus ning suhtlemisoskus

Marlene Dietrich ütleb minukirjutatud lavaloos „Marlene“ ajakirjanikule, kes küsib, millest räägib tema uus film: „Eks vaadake ja püüdke aru saada!“
Süsteemne arutlus näitab end ühest küljest mu 80 raamatus ja 30 näidendis – teisalt oma inimestele loodud õppematerjalis „Jumalaga, relvad!“:

Jumalaga, relvad!

Vere hinnaga sõjavastasteks sõdivad ennast need, kes on ise sõdurid olnud. Romaani „Jumalaga, relvad!“ autor Ernest Hemingway ning tema saatusekaaslased Erich Maria Remarque ja Leo Kunnas teosega „Sõdurjumala teener“ on tapnud, et mitte tapetud saada. Nende võitluskaaslane Marlene Dietrich laulis rindel ja hospitalides ning pühendas sarnaselt meestega kogu sõjajärgse elu rahuvõitlusele.
Loovisiksused kirjutavad riiulitäite kaupa raamatuid ja on Dean Reediga eesotsas andnud sadu tuhandeid kontserte lootuses, et sõjad lõpevad igaveseks. Lahinguväljadeks muudetud riikide naiste ja laste käekäigule pühendasid oma elu Ema Theresa ja Mahatma Gandhi. Neru tütresse Indira Gandhisse, India peaministrisse oli armunud isegi Leonid Brežnev.
Paraku ei suutnud ei Hemingway, Remarque ega Šolohhov pärast maailmasõdu enam elusse armunud olla. Nõukogude propagandistid-kirjanikud varjasid seda, mida vaba sõna käivitajad salgama ei pidanud: sa ei saa sellest iialgi üle. Mitte kunagi enam pole relva käes hoidnu endine, sest vere lõhn, kuuma raua kogemus ja valukarjed talletuvad temasse igaveseks.
Inimkond pole seni õppinud ei leinast ega sundtapmisest. Lisandunud on Vietnam, Afganistan, Tšetšenia, Serbia ja Ukraina. Iga korraga on relvad vägevamad, lahingud ägedamad ja surmasaanuid enam ja enam. Maa ohverdab maagid sõjatehnikaks, saab vastu miljonid ühishauad ning maagid ennustavad, kuidas edasi.
Kirjanikeks teisenenud sõdurid petsid ennast sõnateraapia vahel kohvikutes peeni napse nautides. Hemingway nimetas end hullumiseni süngeks kujuks ja nii jäigi – tempel mällu igaveseks.
Remarque’i elutahe kustus varakult. Papa-nimeline Ernest lõpetas Key Westis. Isegi Florida ei aidanud väljakannatamatu süütunde vastu.
Täna meist 1000 kilomeetri läheduses toimuv massimõrv paneb küsima: kas mina oleksin see, kes tulistab Altaist maaalusest punkrist korraks välja imbunud rotti? Oleksin mina see miljardite tahte täitja, kes lennutab Stingeri staadionile, mis mahutab 80 tuhat inimest?
Ei. Ajupestud massid on niigi diktaatori ohvrid. Mina õmblen Singeriga lippe ja lasteriideid. Mina palun lapsemeelselt: sulgege taevas!
Näe, vallandus Hiinas uus SARS-i viirustüvi. Pangem planeet kaheks nädalaks karantiini ometigi! Pandeemia esimene laine tõestas, et ainsagi lennukita taevas on täiesti olemas.
Mis siis, et ülemaailmne majandus jääb hetkeks leinaseisakusse ja servi seisma. Iga rahvas tehku seni omal maal mõtte-, vaimu-, loov- ja käsitööd.
Taome mõõgad atradeks – see on garantii armastuse, mitte sõja teenimiseks.
See jalg on ikka õigel teel, mis adra järel käib. Jumalaga, relvad! Nüüd ja alati.

*
Protsesside mõtestamise näide on nekroloog küüditatud tüdrukule:

Nähtuste ja osapoolte selgitamine on meil käsil igal sekundil ja hingetõmbel.

Vägivallavastase võitluse puhul soovitan vaadata võimalikku käsitlust Euroopa Liidu lastekaitse meetmesse nutimaailma piiramise eest – Panoptikumi versioon:

Alternatiivid valikute tegemisel on jutuks kasside-teemalises õppevahendis:

Samuti kõneleb valikuvabadus(etus)est üks meie pendelteate-etteütlusest – vabadus…

Ajal, mil Eesti on rabatud uuest, koduaedade saadusi ära keelavast seadusest, on õpetlik:
https://schools.h-farm.com/en/technology-leaders-of-the-future/?utm_source=facebook&utm_medium=cpc&utm_campaign=120241943297860730&utm_content=EN+-+IMG+2+%7C+Text+3+%7C+Richiedi+Ora&utm_id=120241943297860730&utm_term=120244542696070730&fbclid=IwY2xjawQ_G1xleHRuA2FlbQEwAGFkaWQBqzHGUOuPinNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR4Vdem4FjGeZZRpxXnMaxlMKU_uGEUZekSZ8zLWZX-1yRpNeFnHCQblYmemBg_aem_M0U4i_XFI0z8SbiP_LXtNQn
Uued tervikud ja järeldused sünnivad niikuinii. Nagu ka minu seni kindel otsus vaatamata korduvatele pakkumistele siiski parlamendist hoiduda.
Kui mina oleksin seaduselooja, ei oleks sinul eesti keele õpetajat:

Kui mina oleksin seaduse looja
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta iseenesest kui seadusteloojast
Looja on Jumal ja see kehtib ka seaduste loomise kohta kes on kutsutud ja seatud rahva koos meelt korraldama ei ole üksnes valitud esindaja vaid ideaalis ka Jumala asemik Maarja maal. Tõeline rahva juht on see kes teab ja järgib taeva riigi seadusi.
8 miljardist inimesest tiba tilluke pool teist miljonit elab asustamata linn riigistatud Eestis kus peaks geo poliitilisest paratamatusest põhjala kliima ja ida naaber olema eriti tõhus töö jaotus versus mitme külgselt andetu poliititsemine. Kauase loomu vastase seadus loome taga järg on rahvus kehandi vaistlik tahtmatus enda vastasele seadustikule alluda ning vaesust tuleb ümber jagada kafkalikule kontrollimisele karistamisele sanktsioonidele.
Täiturite ja inkasso trahvivate ametnike kui oma olemas olu õigustajate võimu hari punkt või pära põhi on loodetavasti käes ning seaduste loojad seisavad üks päev teise homme silmitsi-rinnutsi-käsitsi-jalgsi paratamatusega puhtalt lehelt alustada. Väike riik kui käe pärane mini mudel on tänu väärselt hallatav ning mikro maastikul toimuv vallatav. Kõik ju näevad mida oma põldude metsade ja energeetikaga teeme. Kes me?
Küps silma ring aitab eba inimliku jälgi segava ja vett sogava teabe tulva kiuste suurt pilti hõlmata meil kõigil on oma vald konnad tervikus kus kõik on kõigi ja kõigega seotud. Siin kirjutaja fookuses on haridus, kultuur, lapsed jt õrnad ent pehmete väärtuste hoidmise või hävitamise jälgimise kaudu on ikkagi minu suur nina igas vald konnas nuti vabadus auto maks sõda Peipsi taga ja küla teedel. Kas või see läbi et tööstus ja ehitus taristu-laristu-karistu ning sise ja välis kaitse rahandus minister vaheldumisi haridus mini stressiga on iga päev tele vahendatuna meil toas.
Tegelik kontroll valija ning maksu maksja vere higi pisarate kanaliseerimise asjus on kadunud endiselt rokib sajandi pettuse feil baltika viaduktide kui koletislike kaar kasvajate ehitus keset põldusid kuhugi on kadunud riigi monopoli hüper investeeringud ning kümned tuhanded ametnikud-täiturid-sanktsioneerijad kägistavad ja vägistavad hea uskseid kodanikke nii et isake Orwell minestaks kui meie päevil elaks.
Kartmata olla eba populaarne ja mitte meeldida kinnitan mitmeid aastaid keelte koolis ja era õpilastele kõiki õppe aineid tõlkides veendumust et keele seaduse täitmis võimatus alles rullub ja eskaleerub. Oleme teel puhtas riigi keeles… kodu sõtta. Ida viru umb keelsed pedagoogid võeti tagasi ametisse sest keele oskajaid polnud sinna vene lähedaste fosforiidi maardlate harjale võtta. Mina ju ka ei lähe ehkki palk on kolme kordne nagu kohvi hind maa ilma turul.
Keelte kooli ja era õpilastega olen kogenud ka motiveeritud ja püüdlikud nt reaal ainetes üli nutikad igas eas mõlemast soost ilusad inimesed ei saa üleni vene keelses ümbruses eesti keelsesse hingamisse. Kogu tänulikkuse ja armastuse juures on siia saabujail paratamatult erinev keele talent ning see pole nende peksmise koht kodudest minema pommitatutena on nad katki ja kartlikud nii ehk naa.
Meta meedias sai mega palju laike oma postitusega Igor Gräzin Minu ema keel on vene keel aga minu puhtalt venelasest isa nõudis et minu eesti keel oleks korrektne. Ta ütles Kui eestlased eesti keelt ei oska siis on see nende mure. Aga kui sina eksid kas häälduses komades või ühildumises ning rind lausetes siis oled sa alati tibla. See on nende keel aga meie asi on osata seda rääkida.
Nii jäigi. Tulemus minu eesti keel on ka täna laitmatu ja ühegi minu semu oma ei ole. Venelasena ei saa ma endale lubada sihukest eesti keelt mida eestlased räägivad veel hullem kirjutavad. Pazooor!
Eestlaste jaoks on sündmuste tõttu ida rinnetel võrratust vene klassikast saanud mitte elementaarse hariduse osa vaid kohu(s)tav kirjandus. Ainus lahenduse laadne toode on lepitust inimene haaval õpilastele ette sööta olge lahked Lev Tolstoi on meie oma vürst Volkonski vaar hõimlane talu poja hame ja adraga hobusest rääkimata. Nii Ott Lepland kui Majakovski hüüavad üht moodi Kuula!
Ära kuulamise palve kostab Rosta akendest sama selgelt kui legend Puškini ja Koidula sugulusest väidetavalt on mõlemad Peeter Suure moorlase lapse lapsed. Mis on vägagi muljet avaldav muinas jutt sest Myheritage.com leidis minu laste DNA st isa liini pidi innuiti geenid 6% indiaanlast peab ju ühes õiges eestlases olema…
Naada Fedja naada! peab õpetaja lugemisele innustama kas või tõsi asjaga et Fjodor Dostojevski kõigis teostes kirjeldatud vaimu haigustega toime tulekut on Youtube täis ärevus, bipolaarsus, depressioon, psühhopaatia, autism ja nartsissism on praegusel katkisuse kaskaadi põhjustaval planeedil epideemilised.
Prohvetlik Bulgakov oma „Meistri ja Margarita“ ning „Koera südamega“ eepiline Baturin oma „Karu südamega“ Tšehhov ja Tšaikovski pidevalt maarja maistel lavadel ja Gogol on ju vabšjee ukrainlane!
Tegelikkust et tänane vene hirmus eestlane ka seal poolset kultuuri alla ei neela ja ära ei seedi sümboliseerib senise vene gümnaasiumi nimeks saanud Tähesadu. Keele tundlikule sõna tajujale sümboliseerib see kadu.
Kadu kogeme siis kui käivitub katastroofi stsenaarium ja kollektiivne Putin tuleb diskrimineeritud vellekesi päästma ning hariduse juurde edasi tagasi aitama selleks on targu siia ostetud „ukrainlasi“ infiltreeritud ning ikka veel on teiste riikide kodanikel valimis õigus mis on väga palju pazoorsem kui täidetamatu keele seadus.
Positiivne programm see vastu võiks välja näha nii et inimlikkus ruulib valged võidavad nuripalu jt lage raie lahingu väljad kasvavad uuteks metsadeks looduslik valik koristab teedelt ja taredest alalis kännis vägi valdurid geoinseneeringute ja kliima manipulatsioonide ohvriteks saavad eel kõige nende autorid oo magus fraas teadlased on kindlaks teinud et meie planeedi turvalisim piirkond saab lähi tulevikus olema baltoskandinaavia ja ekvatoriaalafro paradiis.
Ahjaa mina kui seaduste looja… Olengi. Enese sees oma kodus ja klassi ruumis. Kui ühel läheb hästi läheb kõigil paremini inimene haaval rahva kaupa olgugi et nii 1960 ndate hipstereid kui tänaseid 144K valgus töölisi pisendatakse anarhiaks.

11.Inimestega usaldusväärsete koostööle suunatud suhete loomine, arendamine ja hoidmine
Teiste vajaduste, ootuste ja emotsioonide märkamise maailmameister on Raplamaa Rakendusliku Kolledži Vana-Vigala õppekoha juht Evelin Tamm – alati, kui kooli jõuan, ootab laual šokolaad, õun, väljatrükitud töölehed ja lugemiskoer Delfiinile vesi laua kõrval.
Ta on võrratu kallistaja, avameelne hetkeseisude ventileerija – nagu hea haldjas. Alati olemas.
Ootuste ja emotsioonide arvestamise moodus minu poolt on tänukirjad ja spontaansed kingitused. Eriti sageli tunnen sel moel tänada Lucy Aasamäed.
https://juunika.ee/?fbclid=IwY2xjawQ-x8tleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFLTVdQd1AydVFnN0RHRWFsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHukx5QWGECxlHmnC9VmukCLcf8KTreySwDsVw4HP3H9rxEsRaqE4C5w0jBeG_aem_Rjv7cE9lxki2nuI0dO7UZQ
Positiivne mõistev suhtluskeskkond on olnud vestlused mullivannis – kohtume Valtu spaas sageli Kehtna õppekoha juhi Riina Leppmaaga.
Naeratus üle murede – midagi ei ole vaja võtta isiklikult…
Üks ämber on siiski juhtunud. Kui liitkooli moodustudes selgus, et mul on klassis enamasti üle poolesaja õppija, oli vaja suuremat ruumi. Paar esimest kuud tassisime noortega koridorist toole – juhtkond vaagis ja mõõtis… ja sügisesel koolivaheajal otsustati mind ümber kolida.
Telefonikõne peale läksin oma asju paika seadma ja klassi eelmise omaniku asju ümber tassima. Oli paar päeva tõsist siplemist.
Pärast vaheaja lõppu selgus, et klassi eelmisele omanikule ei räägitud midagi – ja naiskond oletas, et mina korraldasin nii kolimise kui… üldse.
Õnneks oli meil lõpuks ometi kogu kollektiivi seminar Märjamaa kultuurikeskuses, kus sain maailmakohviku meetodil roteerides loodetavasti oma päikesepiiga renomee tagasi. Aitäh.
Olesja Randviir:
Kati Saara Murutar – õpetaja, kes õpetab sõnade kaudu mõtlema ja elama
Iga inimese kooliteel on mõni õpetaja, kes jääb meelde kogu eluks. Mõnikord ei mäleta me enam täpselt kõiki õpitud teemasid või tehtud kontrolltöid, kuid me mäletame õpetajat, kes oskas näha õpilases midagi enamat kui lihtsalt õppijat. Me mäletame inimest, kes julgustas, märkas ja uskus. Just sellised õpetajad kujundavad meie mõtlemist ja aitavad meil kasvada inimesteks.
on üks neist haridustöötajatest, kelle mõju ulatub palju kaugemale klassiruumist. Tema töö ei seisne ainult teadmiste edasiandmises, vaid ka mõtlemise ja eneseväljenduse kujundamises. Eesti keele ja kirjanduse õpetajana kannab ta edasi midagi väga olulist – meie keelt, kultuuri ja lugude kaudu mõtestatud maailma.
Eesti keel ei ole tema tundides lihtsalt õppeaine. See on elav ja tähenduslik vahend, mille kaudu saab inimene mõista iseennast ja ümbritsevat maailma. Tema õpetamisviisis on alati tunda sügavat austust keele vastu, aga ka siirast huvi õppijate mõtete ja kogemuste vastu. Ta ei õpeta ainult reegleid – ta õpetab mõtlema, küsima ja arutlema.
Kati Saara Murutari tundides on oluline dialoog. Ta oskab luua keskkonna, kus õppijad tunnevad, et nende mõtted ja arvamused on väärtuslikud. See julgustab õppijaid end väljendama ja oma ideid jagama. Just selline õhkkond aitab kujundada enesekindlaid ja mõtlevaid inimesi.
Tema õpetamisviis ei põhine ainult teadmiste edasiandmisel. See põhineb usul, et iga inimene on võimeline arenema ja õppima, kui talle antakse võimalus ja toetav keskkond. See on õpetamisviis, mis ei sunni, vaid inspireerib.
Kati Saara Murutar töötab mitmes õppeasutuses ning tema mõju ulatub väga paljude õppijateni. Ta õpetab Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis, mille koosseisu kuulub ka Vigala kool, ning jagab oma teadmisi ka Emajõe Keeltekoolis. Kokku õpib tema juhendamisel ligikaudu 870 õppijat. See on muljetavaldav number, kuid selle numbri taga on sajad erinevad lood, inimesed ja eluteed.
Iga õppija, kes tema tundidest läbi käib, saab midagi enamat kui lihtsalt teadmised. Ta saab kogemuse, et tema mõtted loevad ja tema hääl on oluline. Õpetaja roll ei ole ainult õpetada, vaid ka aidata õppijal avastada oma tugevusi ja potentsiaali.
Kati Saara Murutari pühendumus haridusele on märkimisväärne. Õpetaja töö ei lõpe kunagi ainult tunniga. Selle taga on ettevalmistused, lugemine, mõtlemine ja pidev soov teha oma tööd paremini. Tema puhul on selgelt näha, et õpetamine ei ole lihtsalt amet – see on kutsumus.
Tema õpetajatöös on oluline koht ka kirjandusel. Läbi kirjanduse saavad õppijad mõista erinevaid inimesi, ajastuid ja mõtteviise. Kirjandus õpetab empaatiat ja aitab näha maailma laiemalt. Just selline lähenemine aitab kujundada mõtlevaid ja avatud inimesi.
Lisaks teadmistele annab Kati Saara Murutar oma õppijatele kaasa ka väärtusi. Ta õpetab austust keele vastu, austust mõtlemise vastu ja austust inimeste vastu. Need on väärtused, mis jäävad inimestega kogu eluks.
Õpetaja mõju ei avaldu alati kohe. Sageli mõistame alles aastaid hiljem, kui oluline oli mõni õpetaja meie elus. Mõni lause, mõni julgustav pilk või mõni arutelu võib jääda meelde aastateks ja mõjutada inimese valikuid.
Just selline on Kati Saara Murutari mõju. Tema õpetamine ei piirdu ainult klassiruumiga. See jätkub õppijate mõtetes ja elus ka hiljem.
Tänapäeva maailmas, kus informatsiooni on palju ja tähelepanu hajub kergesti, on õpetaja roll muutunud veelgi olulisemaks. Õpetaja ei ole enam ainult teadmiste allikas, vaid ka teejuht ja inspireerija. Ta aitab õppijatel leida tähendust ja mõtestada maailma.
Kati Saara Murutar on õpetaja, kes suudab seda rolli täita. Tema töö näitab, et õpetamine võib olla loov, inspireeriv ja inimlik. Ta oskab ühendada teadmised, kultuuri ja inimliku hoolimise.
Tema töö kaudu elab edasi eesti keel ja kirjandus. Samal ajal aitab ta kujundada inimesi, kes oskavad mõelda, kirjutada ja väljendada oma ideid. See on väärtus, mille mõju ulatub kaugele tulevikku.
Haridus ei ole ainult teadmiste kogum. See on ka väärtuste, mõtlemise ja kultuuri edasiandmine. Just selle kaudu kujuneb ühiskond, mis oskab hinnata teadmisi ja inimesi.
Kati Saara Murutar on haridustöötaja, kes teeb seda tööd südamega. Tema pühendumus, tarkus ja inimlikkus puudutavad sadu õppijaid ning loovad keskkonna, kus õppimine on tähenduslik ja inspireeriv.
Sellised õpetajad on hariduse suurim väärtus. Nad ei loo ainult teadmisi – nad loovad tulevikku.
Seetõttu on Kati Saara Murutar väga väärikas kandidaat Aasta haridustöötaja tunnustusele.