13. detsember 2010
Ilmunud on värsked peatükid 2010. aasta jõuluajal internetis avaldatavast jõuluraamatust “VALGE TÄHEKIIRE SEIKLUSED”.
http://www.tahekiir.ee/seiklus
ja
http://www.tahekiir.blogspot.com
Raamat pajatab lumivalge samojeedi koera Valge Tähekiir seiklustest ja rännakutest Eestis ning põnevatest elamustest, mis talle talle seejuures osaks
saavad.
Jutustatakse kaunitest paikadest, mida Tähekiir külastab ning näeb – olgu siis ilusad loodusvaated, salapärased koopad, uhked ehitised või mõni muu
eriline koht. Kõikide lugude juures on ka palju pilte Valgest Tähekiirest.
Raamatus on juttu ka äpardustest ja apsakatest, mis koerale looduses osaks saada võivad kui ettevaatamatult käituda või hooletuks muutuda.
Ent Tähekiir tuleb kõigist oma seiklustest enam-vähem terve kasukaga välja ning õpib neist paljutki – näiteks kuidas edaspidi hoiduda eemale petlikest
soolaugastest, torkivatest takjatest või hirmkõrgetest merelainetest.
Raamatu “VALGE TÄHEKIIRE SEIKLUSED” kirjastamise huvi korral palume pöörduda marko@markokaldur.com või 5223700.
Teksti ja fotode autor on Marko Kaldur.
Praeguseks ilmunud peatükid:
“Valge Tähekiir on kõige ehtsam samojeedi koerast rändur. Oma esimeste eluaastate jooksul käis Tähekiir koos peremehega kõikjal Eestis rändamas, väga
vähe on paikasid, kuhu Tähekiire pehmed käpad pole astunud või kus tema süsimust ninaots ringi nuuskinud.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/kes-on-valge-tahekiir.html
“Valge Tähekiire esimeseks suureks seikluseks sai sünnikodust uude kodusse minek…”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/tahekiire-esimene-seiklus_23.html
“Ta oli esimest korda metsas, esimest korda eemal linnadest ja suurematest asulatest, kaugel koduõuest ja turvalisest magamisasemest. Selle kõige
asemel laius Tähekiire ümber voogava heinaga jõeluht ning põlismets taamal.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/marg-vesi-ja-kuum-tuli_23.html
“Keset ööd ärkas Tähekiir ehmunult. Tema rahulikku kutsikaund segas võõras tunne. Midagi toimus, aga ta ei saanud aru, mis. Teisel pool ust kuulis ta
nõrka kraapimist ja nuuskimist. Keegi seisis seal ja üritas sisse pääseda!”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/hundid-oos_23.html
“Kogu maailm oli muutunud! Miski ei olnud enam selline, kui päev tagasi. Tundus, kuis oleks toimunud suur vahetus. Tähekiirele tuttav ümbrus oli üleöö
muutunud valgeks!”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/tahekiire-esimene-lumi.html
“Tema ees laius lõputu rahutult mäslev lagendik. Tähekiire silmad venisid suureks, lõuad vajusid laiali ning kutsikas tardus justkui kivikujuks.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/meri.html
“Nõnda mudas ja sopas ringi mütates tilkus Tähekiir peagi veest ja porist. Tema kasukas oli läbimärjaks ligunenud. Lumivalgest koerast polnud enam
märkigi. Pigem oli Tähekiir nüüd värvilt must või tumehall, nagu ehtne porikäkk.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/porikakk.html
Video: samojeedikutsikas kiusab emmet
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/11 /video-samojeedikutsikas-
“Kutsikas ei mõistnud, mismoodi oravake puu otsa pääses. Ta üritas ja üritas järele ronida – ent iga hüpe ja küüntega puukoorega kraapimine lõppes
Tähekiire jaoks tagasi mätta peale maandumisega.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/oravapoiss.html
“Öise metsa alt kostus kõva raksatus, mütsatus ja vaikne valukarje. Siis jäi kõik vaikseks.
Möödus mõni hetk, kui varjudest tuhises välja midagi heledat – nii valget ja silmatorkavat, et isegi pimedus taganes selle ees.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/rajaleidja.html
“Tema kõrval istus ähmis ja unise näoga Tähekiir. Rohkem polnud ümbruses hingelistki.
Ei märkigi öisest kallaletungijast.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/oine-ehmatus.html
“Kätte olid jõudnud talve võimsaimad tormid – aeg, mil kõik elav peitus urgudesse ja koobastesse, oodates kannatamatult maru vaibumist. Tuul keerutas
lund, murdis oksi ja puid, kuhjas hangesid. Metsast oli saanud läbipääsmatu rägastik, kus eksida kerge, teed leida aga raske.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/eksimine-lumetormis.html
“Oi kui lõbus oli Tähekiirel ringi joosta, vudida inimeste vahel, jahtida lendavaid palle maast ja õhust.
Kuigi koer vahel mõnele jooksjale jalgu jäi ja too seepeale hange koperdas, ei vähendanud see kellegi lusti.”
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/02/lumemomm.html
Video: lumekoer
http://www.tahekiir.blogspot.com/2010/11/video-lumekoer.html
Valge Tähekiire seiklused jätkuvad siin:
http://www.tahekiir.ee/seiklus
http://www.tahekiir.blogspot.com
Uus lugu Valge Tähekiire seiklustest ilmub igal tööpäeval.
Mõnusaid lugemiselamusi!
Marko Kaldur & Valge Tähekiir
marko@markokaldur.com
5223700