Streik

Eesti Vabariigi õpetajate hoiatusstreik ilmselt ei suuda karjuda üle absoluutse infotulva ega pälvi ilmselgelt seda kaht miljonit, mis on palgatõusust puudu. Üleüldises miljonipesumasinas konkureerivad kaitsekulutused ja EL prokuratuur, keskkonnaministeerium ja ministrite taandumine tagasi riigikogusse koos kõigi kompensatsioonidega, Rail Baltica ja tuulepargid ning pidev sõjaga hirmutamine.
Ajal, mil kadunud on mitusada miljonit vasakule ja mitu miljardit paremale, hoitakse meid sihilikus mürgises muremeres selleks, et meil ei oleks vaba energiat tähele panna, kuimitu sammu ette meie e-valimiste tulemusel võimule pääsenud seltskond on ette mõelnud, ehkki neid nimetatakse totudeks.
Oletame, et 10. klass oleks praegu kooli aulas, sest Murutar streigib – see tähendaks, et inimesed on tulnud oma töölt ja pere juurest asjatult siia ning mahastreigitud akadeemiline tund tuleks nagunii kunagi ära õpetada, nt koolivaheajal või mõnel sulnil sügisõhtul. Õpetajagi ei soovi saada karistatud teenimata jääva palga võrra, seda enam, et minister Kristina Kallas on kinnitanud, et raha ei ole ja streigi abiga palgatõusu ei tule.
„Streik on töötajate või töötajate ühingu korraldatud ajutine töökatkestus, mille eesmärk on survestada tööandjat või valitsust täitma töötajate tööalaseid või majanduslikke nõudmisi. Põhijooned:
• Tööseisak: töötajad peatavad teadlikult oma töökohustuste täitmise.
• Eesmärk: parandada töötingimusi, tõsta palka või lahendada kollektiivset töötüli.
• Viimane abinõu: streiki kasutatakse tavaliselt siis, kui rahulikud läbirääkimised ei ole tulemust andnud.
• Vabatahtlikkus: streigis osalemine on töötajale alati vabatahtlik.” (Google AI, Wikipedia, Eesti Haridustöötajate Liidu kodulehekülg)
Mitte keegi ei mäleta enam, mis nende india mürskudega õieti oli ja millest kaitsejõudude raamatupidamise kaos tuli – meiega rakendati võimalikult massiivset jutumulli, mis hajutas tähelepanu. Järgmiseks manipuleeriti meid uue majandusministri eraelule keskendumisega: oi, ilus tüdruk on Rahakrati eks ja elab koos Bedwetersi kitarristiga – ai, tal on olnud verivärske ühisfirma legendaarse Lehtmega…
Keskkonnaametnikud said eile minister Michali korralduse panna üherööpmeline kiirraudtee Häädemeeste võpsikusse pausile, sest lätlased ei tule meile puhkpilliorkestri ega omapoolse raudteega vastu. Oleme sadade mõttetult kulutatud miljonite eest saanud tohutu koguse lageraiet, mitme Munamäe jagu ümbertassitud pinnast, karjääride tõttu tühjad Raplamaa kaevud ja solgitud jõed-veesooned, eluohtliku kalluriralli – kusjuures nii, nagu pumba juures olijad taipasid kokku osta trassi alla jäävad tühermaad ja need ehituskruntideks mõõta, kuuluvad ka krusad neile ning ilmselt müüakse ukrainlastele. Slaava ikka, miks ei slaava!
Kõige küünilisemal kombel ähvardab kreml just praegu eriti agressiivselt britte ja sakslasi tuumarelvaga ning ükski riigijuht ei julge enam maanduda algselt kavandatud lennuväljal: meeles on 2. maailmasõja avalause – nii nad tapsid Ferdinandi. Ühtlasi on tapetud meie usk ja usaldus, teame vaid seda, et me ei tea mitte midagi – ka mitte seda, kes teab kedagi, kes teaks midagi.
Tõenäoliselt ei jõua opositsioon vaatamata professionaalsele faktipõhisele tegutsemisele paraku võimuvahetuseni, jõulurahu-valitsus a la Andres Tarandi kunagine jääb olemata – palvetagem, et veel rohkem metsi ei hävitata, põhjavett ei rüvetata, hirmu all hoitud kodusid ei paralüseerita ja fosforiiti kiirkorras üles ei kühveldata.