Anu Altmets:Viimasel ajal olen endalt küsinud, kas me üldse märkame, kui palju hirmu meie ühiskonnas iga päev külvatakse. Hommikul avad uudised ja juba on midagi, mille pärast muretseda. Küll uus haigus või võimalik epideemia, küll sõda ja ähvardus, et kohe-kohe tuleb venelane. Üks hirm ei jõua veel vaibuda, kui järgmine juba peale tuleb.

Ja mina tahaksin ühel hetkel lihtsalt öelda: STOPP! Aitab küll!

Paljudel inimestel ei ole koroonaperioodist jäänud hingelised haavad tänaseni paranenud. See aeg jättis inimestesse ebakindlust, usaldamatust ja üksindust. Meie vaimne vastupidavus pandi tõsiselt proovile ning mulle tundub, et ühiskonnana ei ole me sellest veel kaugeltki taastunud. Selle asemel et aidata inimestel uuesti turvatunnet leida, valatakse pidevalt uut õli ärevuse katlasse.

Vahel mõtlen, mis juhtuks siis, kui meie 101 Riigikogu liiget võtaksid korraks aja maha ja küsiksid endalt, mida nende sõnad ja otsused rahvaga teevad. Kas me kasvatame teadlikke, iseseisvalt mõtlevaid inimesi või ühiskonda, kus inimesed elavad pidevas ohutundes? Hirmunud inimest on ju lihtsam mõjutada kui inimest, kes julgeb ise mõelda, küsimusi esitada ja oma selja sirgena hoida.

Meie rahvas on sajandeid õppinud kohanema, kannatama ja kummardama. Meie esivanematele oli see sageli ellujäämise küsimus. Aga kas me peame neid samu mustreid lõputult edasi kandma? Mulle meenub üks vana laul, milles kõlab mõte, et eestlane ei pea enam saksa ees kummardama. Ometi tundub mulle vahel, et oleme lihtsalt vahetanud mõisahärra omaenda hirmude vastu.

Kas poleks aeg päriselt ärgata ja selg sirgu ajada?

Ma ei mõtle selle all tänavatele minekut hangude ja tõrvikutega ega kellegi vastu võitlemist. Mina räägin ärkamisest, mis algab inimesest endast. Sellest, et lähed ühel hommikul peegli ette, vaatad endale sügavalt silma ja ütled: ma armastan sind, ma väärtustan sind ja ma luban sul olla sina ise. Ma ei pea enam kellegi ees kummardama ega kellelegi oma väärtust tõestama.

Pidev ohutunne ei mõjuta ainult meie mõtteid. See hoiab närvisüsteemi pinges, häirib und ja võib pikapeale kahjustada tervist. Kui keha on harjunud kogu aeg järgmist ohtu ootama, võib isegi rahulikul hetkel olla keeruline lõdvestuda.

Hiljutisel rännakul Türgi mägedes oma õpetaja juures jõudis minuni väga sügav arusaamine. Ma ei pea kõigele reageerima ega võtma enda kanda teiste inimeste emotsioone. Ma võin märgata maailmas toimuvat, ilma et kaotaksin ühenduse iseendaga. See kogemus muutis oluliselt ka minu suhtumist isiklikesse piiridesse ja julgust neid kehtestada.

Ja seepärast soovitan ma inimestel leida igal nädalal kasvõi üks päev, mil eemalduda teadlikult kogu sellest mürast. Jätta kõrvale telefon, uudised ja sotsiaalmeedia ning olla lihtsalt iseendaga. Kuulata oma keha, mõtteid, südant ja hinge. Mitte põgeneda vaikuse eest, vaid lubada endal lõpuks kuulda, mis sinu sees tegelikult toimub.

Võib-olla avastad siis, et suur osa sellest, mille pärast iga päev muretsed, ei kuulu üldse sinu tänasesse ellu. Oled lihtsalt harjunud kandma endaga kaasas teiste inimeste hirme, ootusi ja arvamusi.

Ma ei kutsu kedagi maailma eest silmi sulgema. Vastupidi, ma kutsun silmi avama, iseseisvalt mõtlema ja oma elu eest vastutust võtma. Me saame olla teadlikud maailmas toimuvast, ilma et peaksime pidevalt elama järgmise katastroofi ootuses.

Mina valin teadlikult, millist energiat oma ellu luban. Mina tahan luua läbi oma südameteadvuse rohkem valgust, armastust ja rahu ning jagada seda ka teistega.

Ma ei saa peatada kõike, mis maailmas toimub. Aga ma saan otsustada, mida ma lasen sellel maailmal enda sees teha. Ja sellest algabki minu vabadus ja hirmuvaba teekond.

Uhke posti poiss sõitis kord maan teel
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma liiklemismoodustest ja lemmikautodest
Täna päeval logistikat õppima tulevad kursandid peavad kutse valikul mõistagi silmas üli suuri veo autosid soome vellede ees kujul nimetatud rekkasid mis oma korda sõidavad parv laevade pardale ning kui õnne on siis jõuavad teisele poole planeeti lausa kohalegi.
Uhke posti poiss sõitis kord maan teel külast külla linnast linna viis ta tee. Kõigil uudiseid tõi posti poiss kaugelt nüüd vaid möödund ajast mälestus on see laulab kullerist kelle sõidu vahend oli hobune.
Selle pärast on endis aegsete posti jaamade ees lasi puud ning küla keskustes olid kobaras kõrts-kool-külalis tall. See oli sama loogiline infrastruktuur nagu praegused paki automaadid millesse jaotatakse Temu-lennukitega pärale jõudnud kauba maja kile kotis.
Kui tahes vägevaid droone heli koptereid jt 21 sajandi posti kanasid inimene ka leiutab unistus heast ja erilisest autost tundub kestvat üle ajastute. Maestra Marlene Dietrich naeris Triumfi kaare ja Lääne rindel muutusteta autori üle Erich valab varem või hiljem oma kuld kalade akvaariumi bensiini või calvadost.
Remarque’i arvukatest teostest ühes on kolme seltsi mehe hulgas vana võidu sõidu auto Karl. Kirjanike sõprus konna teine F. S. Fitzgerald vastandas uunikumile raamatus Suur Gatsby luksus auto kui staatuse sümboli.
Kolmas Hemingway jälgis auto tööstuse arengut ja oli suur auto huviline omades elu jooksul näiteks Buickejasid Lincolne ja kuulsat Chrysler New Yorkerit mis jäi Kuubale loomulikult tõi ta need masinad ka oma kirjandusse.
Hüvasti relvad pea tegelane Frederic Henry on kiir abi auto juht Itaalia rindel. Sõja väe kiir abi autod nende mehaanilised rikked ja nendega läbi pori ning pommi rahe sõitmine sümboliseerivad ühtlasi sõja kaost ja masinlikku hävitus tööd. Kirjandus teadlased analüüsivad ka Eedeni aia kirjaniku surma järgselt avaldatud romaani luksus autot kui sümbolit peen elu stiil rikkus ja 1920 aastate Prantsuse Riviera vabadus ning kiirus.
Nii nagu ta enese teoses Ja päike tõuseb soovitas ta ka algajatel kirjanikel harjutada detailide märkamist selle kaudu kuidas inimesed teatrist väljudes taksodesse või autodesse istuvad see paljastavat nende tõelise ise loomu ja liikumis maneeri.
Tantsijatar Isadora Duncanil autodega pehmelt öeldes hästi ei läinud tema pikk sall jäi ümber limusiini taga ratta ning tantsijanna viimne Bugatti kägistas ta.
Oluliselt rõõmsam on lugu James Bondi saaga autori laste raamatuga Chitty Chitty Bang Bang kus oli kultuuri loo esimene lendav ja ise mõtlev auto. Sealt edasi sündis tele seriaali Knight Rider legendaarne rääkiv ja mõtlev super auto K.I.T.T. (Knight Industries Two Thousand).
Peamised faktid selle auto kohta
• Originaal mudel 1982 aasta Pontiac Firebird Trans Am.
• Võimed Auto oli varustatud tehis intellektiga suutis ise juhtida rääkida (originaalis näitleja William Danielsi häälega) sõita üli suurte kiirustega ja oli praktiliselt purunematu.
• Tunnus märk Auto esi osas vilkuv punane skanneri tuli.
• Pea osa täitja Sõidukit juhtis seriaalis Michael Knight keda mängis David Hasselhoff.
Hasselhoffi oma korda on parodeerinud Koit Toome kes on andnud dublandina hääle ka Hollywoodi anima filmile Autod (Pikne MacQueen).
Ja Eesti? Aga palun! Mati Unt kirjutas teose Sügis ball pea tegelaseks takso juht Maureri pedantse omas mullis elava introverdi. Teet Kallase Corrida Võsu viisil kasutab autosid luksuse staatuse kadedust põhjustavate sümbolitena. Samuti on Enn Vetemaa romaanis Monument karjeristist skulptori positsiooni demonstreeriv Volga .
Andrus Kivirähk tavatseb oma tekstides kirjeldada autosid nn riista pikendustena ning muigab vaesuse piiril virelejate tava üle soetada liisingu autod kodu ja maa asemel.
Eesti kultuuris on ilm selgelt üldse kõige armastatum karavani tüüpi auto millest Eno Raud kirjutas Naksitrallide kodu. Tema tütar Mihkli ja Reinu õde Piret Raud oma korda on loonud absurdi hõngulised soojad laste raamatud mis vallatlevad inim omadusi ilmutavate autodega.
Siin kirjutaja teoses Abitu sõidab edukas naine end vastu silla piiret autoga kurdiks ja pimedaks et päriselt elama hakata. Ette vaatust Emma! sündmuste sage sõlm punkt on veok. Ei saakski ju autod puududa sellise isiksuse loomingus kes väikesena heldinult autosid patsutas nii et tädikesed ennustasid sellest poisist saab küll auto juht. Neil oli õigus.
Ühtlasi jätab autor endale õiguse jätta rääkimata ühe rööpmelisest Hääde meeste rongist.

Inga Raitar:”Kui inimestele on selgeks tehtud ainuõige viis mõelda, rääkida, istuda ja astuda, siis on ju selge, et keegi ei esita enam ebamugavaid küsimusi, ei sea midagi kahtluse alla, ei kritiseeri sügavamalt ega esita «riskantseid» mõtted ega nõudmisi.
Selliste protsesside tagajärjeks saab aga olla üksnes loova mõttetegevuse mandumine. Kui valitsev süsteem on enda arust täiuslik – ja selles kahtlemine võib kaasa tuua süüdistuse näiteks avaliku korra ohustamises –, siis ei ole ju ka vigu, mida parandada, seega puudub ka vaba võimalus areneda või midagi arendada. [—]
Eraldi teema on see silmakirjalikkus, mis on juba niikuinii maad võtnud. /…/Räägitakse inimõigustest ja isikuandmete kaitsest, juurutatakse aga jälgimisühiskonda. Lausa karjuvalt kahepalgeliseks on osutunud ka rohepööre, mida kuulutatakse kui uut lunastust, milles ei tohi kahelda,” kirjutas Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumide juht Maarja Vaino.
Kirjanikke on ajast aega süüdistatud idealismis, isegi eluvõõruses. Veidi ainuõigeks eluks kuulutatu võõras peab üks looja olema, sest ainult sel viisil on võimalik mitte osaleda etteantud viisis mõelda. Etteantus välistab muutuse ja uue.
Pigem seisneb kirjutaja idealism suutmatuses osaleda ilmaelu ettekirjutatud enesestmõistetavustes – kadedas karjerismis, müüdavas konformismis, enesekindlusetus apluses, võimuihases vägivaldamises.
Elu võõrus ei tähenda elust kui tegelikkusest võõrandumist. Tegelikult on vastupidi, mida vähem usud etteantud õiget, sed enam suudad olla kontaktis tegeliku, pidevalt meie ümber oma ürgsete seaduspärade alusel toimuva eluga.
Looja kirjutab enda mõistetut, ta eirab ette kirjutatut. Eraldub elutavalisusest, et märgata uut, sidusat, ilusat. Aga ka kurja tema õnnetus väljapääsmatuses.
Kui kuri kirja panna, võib juhtuda, et keegi loeb raamatust kurjuse tegelikku olemust – sügavalt armastusepuudulikku häbi-tühi-olu. Mõistab kurjusesse langemise hingetukstegevat hirmuäratavust ja saab järsku aru hea olemise olulisusest. Ehk jätab koguni mõne halva teo tegemata. Kirja panduna on kuri täitnud oma eesmärgi – aidanud heal ilmsiks tulla.
Mida rohkem inimesi hakkab head oma elus ilmsiks tooma, seda ilusamaks ilm saab.
Rahvas koosneb inimestest. Ilus rahvas ilu ja headust mõistvatest inimestest.