Kaamosepühad

Mida pimedam ja trööstitum on õues, seda leidlikum tuleb olla inimeste toast välja meelitamisega, et nad ei upuks kurvameelsusesse ega hukkuks Põhjala introvertsesse ja depressiivsesse kaamosesse. Meie keeles on väljend “külla minema” – ka siis, kui elatakse paneelelamu 34. korrusel, öeldakse ju: „Ma lähen külla.”
Kõigi pühakute päeval 1. novembril ollakse pigem silmitsi kõigi pühakute, inglite ja haldjatega enda sees. 2. novembril kohtub eestlane oma esivanematega, sest on hingedepäev ja me ootame aastasadade jooksul enne meid siin olnud kallite naasmist. Loodame, et omaksed jäävad meiega jõuludeni, mil hakkab taas valgemaks minema ja kaamos ulatab teatepulga pakasele ning tegelik talv alles algab.
Mardipäev ja kadripäev on viljakuse loitsimise pühad, kui küllaminek eeldab esiteks kostüüme, teiseks laulude oskamist ja kolmandaks pererahva valmisolekut selleks, et nii Mardid kui Kadrid viskavad sulle tuppa viljateri ja paterdavad põranda poriseks ja soovivad pärast seda kogu kommivaru endale.
Meesterahvasteks riietunud mardisandid ei eelda ameerikalikul hälloviini kombel, et viljaõnne tooja peaks piirduma „komm või pomm” lõugamisega, nad lasevad omavalmistatud maskide alt siiski kuulduda põlisel fraasil: „Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valutavad…”
Valgetes naisteriietes kadripäevitajad nõiuvad parimas mõttes meie majapidamisse karjaõnne ja 2026. aastal on lisaks iidsetele manadele täiesti teretulnud kaasaegsed laulud ja miks mitte seejuures salvestada mõni muhe reel või TikTok ning jätkata perest peresse kulgemist nagu lepasel reel.
Kas sina teed ukse santijatele lahti, et sinu peres ja kodus oleks vilja- ja karjaõnne või eelistad tihedate kardinate taga redutades telefonis skrollida ja loota, et see lärmakas raputus läheb sinust mööda? Sel juhul võib ju mööda minna ka õnn, mida hommikusi horoskoope ja päevasõnu sirvides nii väga ootad.