Soone talu päevaraamat 216
15. oktoober 2012
15. oktoober 2012
15.oktoober
Tänane Raplamaa elektrikatkestus ajas kõik loomad segadusse. Kui Jaapani maavärina ajal pistsid kõik suvalises suunas jooksu, siis täna püüdsid kõik elumajja pugeda. Hobused nihelesid ninali vastu elumaja ühelt poolt, sõralised-sarvelised teiselt poolt – pärast õhtust lüpsigi jäi Tissu hädaldama ja arvamust avaldama, et midagi isemoodi on õhus. Ma usun ja loodan, et see miski on hea. Kindlasti on. Alates kasvõi sellest, et Reti sai arsti juures teada, et kõik on väga hästi.
Võhiklik maatasa materdamine on inimeste ilmas endiselt õhus. Viimastel päevadel olen märganud ja mõttesse jäänud kõigi – jahmatavalt sagedaste – episoodide puhul, mil keegi pistab tundmatut ja üle pea käivat olukorda-isiksust-muusikat-filmi vaadates põlastama ja alavääristama. Niimoodi on mind ennast püütud maatasa sõimata. Nii pärsitakse iseenda edenemine. Õpetlik.
Sissemagamine, millega tänane päev algas – tund aega! – oli sellepärast hea ja õpetlik, et tänu sellele pääses üks samuti sisse maganud ja bussist maha jäänud poiss meiega kooli. Tagasiteel Aaret tööle viimast sain Gerlylt Järva-Jaanist teate, et meilt saadud Suzuki sünnitas kaksikud talled – poisi ja tüdruku – ja sel aastal oskab nende eest ka kenasti hoolitseda 😀 Ehkki Suzuki on Soone lammaste esmasündinu, ei meenu mulle, kelle laps ta ise oli. Neid on aastate jooksul nii palju olnud.
Velly saadetud tervituspilt lohutas pisut, kui olin avastanud, kui jäme oli täna hommikul Garfieldi tagumine parem jalg – faking süvaprei – ja et külm-vihm-libe-muda oli eelmise omaniku prügilao pealt nihkunud ja uus prügi taas mudast väljas. Ühel kuival päeval toon riigimehed ja lasen kunagiselt kartulimaalt viimse kui kivi sinna kuhja kärutada. Krdikrt.
Kümnekonna koera ja kassi jagamine alustas tänase suhtlemise välis-ilmaga per FB – kui palju neid tänu sellele kodudeni on jõudnud, on mul juba sassi läinud. Palju. Kättemaksukontorisse sukeldudes tänasin õnne, et mõned lood on Naistes veel ees – tuleb hooga hagu anda, sest üks teine kirjastus ootab romaanikäsikirja, lastekas on pooleli – ja üks mulle väga sümpaatne kirjastus tegi täna koostööettepaneku mulle väga sümpaatsel teemal. Jessjessjess!
Õpetlik tund elektrita kogu Raplamaal lõppes kirjaga kolleeg Espenbergilt ja estlive.ee-lt – ta kutsus mind ülisoodsa tšarteriga Goasse. Umbes tonine laks. Kaks nädalat. Ju ma kuidagi ehk saaksin ka. Nii raha kui koduhoidja. Aga… Espenbergile vastasin:
Isuäratav.
Asja arutatakse perekonnanõukogus, mida juhib eesel Opaal ja protokollib juht-lammas Alfa 😀
Kalli
Asja arutatakse perekonnanõukogus, mida juhib eesel Opaal ja protokollib juht-lammas Alfa 😀
Kalli
15. oktoober 2012 14:16 kirjutas Urmas Espenberg <urmas@estlive.ee>:
Tere Kati!
Pakuksin 24. 01. Ja 7.02 lennule järgmisi hindu. Usun, et kui sa pole käinud, pakuks Põhja Goad, on rohkem meelalahutust ja ööturgusid, vana hipinostalgiat jne. Lõuna Goa selline rahulikum vanematele inimestele, aga kui soovid sinna siis miks mitte?
Põhja –Goa
Hotell LAMBANA 2+* (hommikukohviga) – 1199.- EUR (per inimene)
Calangute keskus, rand 150 m
Hotell COLONIA DE BRAGANZA (hommikukohviga) – 1079.- EUR (per inimene)
Uurisin ka laste sooduste kohta, aga see hakkaks mõjuma siis kui oleks juba 3 või 2+2 inimest. Praegu soodushind aga lennukoht on täiskasvanu hinnaga ja ega hotellgi eriti selle pealt alla anna.
Variant oleks veel võtta ainult lend 899- EUR per inimene ja ise majutus leida.
Parimate soovidega
Urmas Espenberg
Reisikonsultant/ giid ka kohapeal Goas
Mob. 56-67-67-81
Estlive Travel
www.estlive.ee
www.estlive.ee
Edasi sai sedasi, et hullumaja sai. Aare oli tööl totaalselt haigeks jäänud, aga kohusetunne ei lasknud poolest päevast ära tulla. Õhtul kukkus autos kokku. Püüdis viimse võimaluseni appi loomi talitama tulla – aga Minni jälgis, et ta teki alt välja ei voolaks. Loomad olid minuga haruldaselt armsad – jälgisid huvi ja osavõtuga, kui ma Tissu all seletasin ja ennast juhendasin – keegi ei seganud, nohisesid mu ümber – ja uurisid huviga, kas jootmispangedega upun – või mitte. Ei uppunud. Tänu sellele sain pidada Tenerifelt naasnud sõbratariga mõnusat kirjavahetust:
Hola, senjoora!
Jõudsin eila õhta koju aga tänane elektrikatkestus mind ei morgendanud, kuna magasin sel aal veel täiega järelund, mis mööda Euroopat kojunaasedes vajaka jäi.
Täna olen veel täiega uimas-pilves.
Reis oli ja on väärt täiesti omaette lugu või suisa filmitsenaariumi.
See oli palverännak mööda maad, läbi põrgu otse taevasse ehk et ööl enne väljalendu sain kätte koodi, kuidas palverännul toimida: püsida hetkes, olla kohal ja väikese faasinihkega jälgida toimuvat tähelepanelikult kõrvalt nagu filmi rezhisshöör või pigem operaator või kõik ühes.
Mul tuli naisena alistuda mehele, kelle olin reisikaaslaseks valinud. Valituks, pigem Saatuse või Jumala enese poolt osutus selleks usaldusväärne gei-mees ja nii see lugu temale järgnedes hargnema hakkas… kandes mind paika, kuhu hing ammu igatsenud oli, kuigi mu meeled ega mõistus seda ette ei teadnud. paik oli imeline ja tunne oli ühene: Kui jumalail on vahel soov Maa pääl olla, siis just selles paigas nad käivad ja tantsivad…
Tants, mida otsima läksin, sai muide tantsitud kohe kõige esimesel õhtul ilma, et seda ise teadnudki oleksin. Lahe oli see, et tegelikult sai tantsitud 2 erilist tantsu, millest esimene juhtis meie teekonda füüsilisel ehk reaalsel tasandil (Eesti keelse pealkirjaga “Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib” ja teine oli minu isiklik tants, mis sai teejuhiks mentaal-tasandil.
Kui olen buhkamisest välja buhanud ja natuke tavareaalsusega kohanenud, arvan, et kirjutan üles kogu teekonna, sest see lihtsalt on seda väärt!
Kusagilt peab alustama, nii et Sinuga teeme kindlasti alguse aga homme olen suure tõenäosusega pealinnas, aga sealt edasi peaksin mitu päeva kodus olema. natuke on tegemisi aga kindlasti jääb ruumi ka kohtumiseks, kui sul selleks aega.
Hetkel ei suuda pikemalt kriblada, sest pilv on veel peal…
Kallipaidega
|
19:24 (25 minutit tagasi)
|
|
||
|
Mis muud kui et lisame ka reisikirja raamatusse – aina vahva.
Elektrikatkestus lõi kogu meie karja segamini.
Kõik loomad kippusid tuppa ja olid endast totaalselt ära.
Õhtul pärast lüpsi oli lehm ikka veel pöördes – nüüd alles lõpetas huilgamise – eesel mögises ja üritas vastutust võtta, ise teadmata, milles tema ülesanne seisneb.
Ja juba eelmistel päevadel visalt poolhaigena ehitanud ja kõpitsenud, toimetanud ja talitanud Aare oli tööl nii haigeks jäänud – et väga vähe puudus, et oleksin temaga Sinu ukse ette sõitnud ja appi hüüdnud.
Aga nüüd on mul vähemalt lehmiinega solgutamise kogemus käes, kõike muud olen temaga mõistagi ka enne teinud – kõik lambad-kitsed-vasikas seisid ringis mu ümber ja imetlesid, kuidas emme lehma all siristab ja ennast julgustab.
Ühesõnaga – Sinu juurde tulekuks sobib kolmapäeval 14 paiku – pärast lähen Minniga juuksurisse ja Minnile kõrvaauke tegema ja üldse midagi iseäralist-daamjat me elus 😀
Eh?
Elektrikatkestus lõi kogu meie karja segamini.
Kõik loomad kippusid tuppa ja olid endast totaalselt ära.
Õhtul pärast lüpsi oli lehm ikka veel pöördes – nüüd alles lõpetas huilgamise – eesel mögises ja üritas vastutust võtta, ise teadmata, milles tema ülesanne seisneb.
Ja juba eelmistel päevadel visalt poolhaigena ehitanud ja kõpitsenud, toimetanud ja talitanud Aare oli tööl nii haigeks jäänud – et väga vähe puudus, et oleksin temaga Sinu ukse ette sõitnud ja appi hüüdnud.
Aga nüüd on mul vähemalt lehmiinega solgutamise kogemus käes, kõike muud olen temaga mõistagi ka enne teinud – kõik lambad-kitsed-vasikas seisid ringis mu ümber ja imetlesid, kuidas emme lehma all siristab ja ennast julgustab.
Ühesõnaga – Sinu juurde tulekuks sobib kolmapäeval 14 paiku – pärast lähen Minniga juuksurisse ja Minnile kõrvaauke tegema ja üldse midagi iseäralist-daamjat me elus 😀
Eh?
|
19:33 (16 minutit tagasi)
|
|
||
|
Oeh, ma ei suuda napilt aru saada, mis siin kallil Maarjamaal parasjagu toimumas on: just-just sain tunda, kui imelihtne kõik on, kui lihtsalt oled. Oled ja samas jälgid olemist kõrvalseisja pilguga.
Tagasijõudes tundub, et midagi ei ole ja ise kah nigut napilt ei suuda olla: tundsin just rõõmu, et arvutis on rahu ja telefonis on rahu…kui algasid rahutused. Appi!-hüüdjaid on nii palju ja samas tunnen ja näen, et nad tõepoolest vajavad SOS!-kiirabi aga mul enesegagi tegemist, et kand kindlalt maha saada ja kestma jääda. Jääda nii, et teistelgi sellest tolku oleks…
No ju saab ja ju jääb. Tissu lüpsmine on Sinulgi juba peaaegu selge ja kõik muu saab ka parem. alati järgneb tormile vaikus ja rahuaeg, ka siis, kui napilt seda enam usku ei suuda!.)
Kolmapäeva osas saab vbl klappima, kuigi ma panin praegu keskpäevase Appi!.-hüüu kirja…
Setitame natuke edaspidi, sest ma ei suuda kuigi palju ette planeerida ja ausalt öeldes väga ei taha ka. Hea, kui saan homse päeva üldjoontes kehtima panna…!
|
19:47 (2 minutit tagasi)
|
|
||
|
Minu SOS lahenes mu enda hingeväel. Olin tegelikult väga liigutatud, kuidas loomad mu ümber ringiks koondusid, kuidas mu hääle ja läheduse peale rahunesid. Ja kui Aare lüpsi ajal kibeleb vasikas Raissa ka tissi otsa, siis täna ei tulnud tal seda mõttessegi. Nõjatas molu mu õla peale, vaatas ja mügises – emmöö, nää, tuleb ju välja küll… Kuramuse kihvt meeskond mul. Võin Sullegi nende poolt vurtsu saata, kui vajad 😀
Kallikallikalli
Kallikallikalli
Kui vaid majas pidevalt mingid kummalised hääled poleks – pööningul müttavad kassid, saan aru – aga kogu sein, akende tagune, uksed – kõik häälitseb. Nüüd, meeleheitel koduperenaiste ajaks, on loomad vaikinud ja rahunenud. Loodetavasti peatselt mina ka…