Mis sul viga on? Kordad ja korrutad küll aina „truudus-fookus-distsipliin”, aga tegelikult patustad iga päev, keskendumise asemel tekib kaos ning distsipliini kustutavad tahet ja teadvust halvavad ained. Selles laperdamises ei ole süüdi tore paksukooreline pirakas botaanilises mõistes mari – ! – kõrvits, vaid sinu õlgadel keerleva „kõrvitsa” kõigist avaustest sisenev toksika.
Halloween on 2000-aastane keldi pidustus Samhain, mida hääldatakse „saw-in” – sissenägemine – ning mis on meieni jõudnud iiri-šoti-prantsuse põlisrahva uusaastapüha tähistamisest 1.11. läbi Ameerika. History.com andmetel pühitseti suve lõppu ja talve algust, mil vaimud tulid koju, ennustati tulevikku, suurtele lõketele tehti ohverdusi, riietuti kurjuse ärapetmise kostüümidesse ning kaalikatest lõigatud laternatele tehti nii kohutavad näod, et need olid kollidest endist hirmsamad. All Hallow’s Eve e kõigi pühakute päev on tänaseks teisenenud NordenBladeti osunduse põhjal komm-või-pomm trallamiseks tagamaid teadmata.
Pahaaimamata ja eneseteadmata mängitakse mustade jõududega, kelle kohta nii mütoloogia, folkloor kui religioon ütleb „deemonid”. Vanakreeka „daimon” oli saatust suunav vahendaja inimeste ja Jumala vahel – kristlus andis nimetusele negatiivse tähenduse. Piiblis on deemonid langenud inglid, kes eesotsas Luciferiga mässavad Jumala vastu. Okultistid on üles ehitanud terved langenud inglite hierarhiad, kelle kuninganna oleks justkui Lilith, Aadama esimene naine. Sealt on pärit ka seitsme surmapatu eest hoiatamine – uhkus Luciferi, ahnus Mammoni isikus.
Rahvapärimus tunneb loodus- ja kõrbedeemoneid, inimese ja deemonite hübriidid on druded, kelle vastu inimeses astuvad preestrid druiidid. Inimesed ise loovad osavasti egregore, kollektiivseid kolle, kes hakkavad oma elu elama – nagu ka maja- ja laevadeemonid kummitused ja kotermannid. Praeguses infotulvas oleme pidevas egregoride pealevoolus kui uues „normis”.
Ajaliinile reastatuna saavad deemoniteteemalised kirjandusteosed suure algustähe Dante Alighieri „Jumaliku komöödia” esimese osaga „Põrgu” – infernona tuntud manalas või toonelas teevad hinged 14. sajandi teoses üheksa ränka ringi. Järgmiseks kirjeldas John Milton 1667. a teoses saatana mässu ning Goethe „Faust”, milles dr Faust müüb hinge Mefistofelesele, on loodud 1808. ja täiendatud 1832. aastal.
Poeemi „Deemon” kirjutas Lermontov aastal 1839 tänapäeval nii tuttavlikust üksildasest igavlevast sindrinahast. Sajand hiljem laskis Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uue Vanapagana” Jürkal maa peale tulla, et õndsaks saada. Aasta pärast lisas C. S. Lewis „Pahareti kirjad” selle kohta, kuidas kiusajatega toime tulla ning ilmutas kirjapauna esmalt ajalehes The Guardian.
1967. aastal tõi Bulgakov saatan Wolandi kultusteoses „Meister ja Margarita” Moskvasse. Terry Pratchet ja Neil Gaiman omakorda kirjeldasid globaalset apokalüpsist, mis on nüüd reaalsus, juba aastal 1990. Tänase Eesti täiuslik sisekaemus on Andrus Kiviräha „Rehepapp” (2000), mis on filmiriiulitelt leitav Rainer Sarneti linaversioonina „November”.
Mis puutub filmidesse, voogedastusse ja uudistesse, siis see on suur osa meie kaela otsas kõlkuva kõrvitsa lõhki ajamisest deemonite ja egregoride ühisrünnakuna. Selle alalise atakiga liitub pahatihti „suu kaudu sisse läinud” viinakurat või narkosaatan. Oma hinge biokeemilisele sortsile maha müünud isiksusest enesest saab obsessioonide kütkes olem e hingeta biomass, keda juhib keegi teine, tegelikkus on tagurpidi ning kõik on süüdi ja võlgu.
Nii nagu Dantel, nõnda ka etanooli jt ainete puhul teeb seestunud hingekene üheksa põrguringi. Esiteks kaotab kuritarvitaja-kuritarvitatav kontrolli – tema isiksus kaaperdatakse ja nö vahetatakse. Teiseks hääbub teadvuse nihke tõttu vaba tahe. Kolmandaks tekitab tajumoonutus hallutsinatsioonid ja deliiriumi. Neljandaks satub põrgus põleja paranoia ja psühhoosi nõiaringi. Viiendaks saabub emotsionaalne tühjus, kuuendaks süvasüü ja halvav häbi tükkis maailma painajalikuks muundumisega. Seitsmendaks jääb hingetule järele sundmõtlemine ja ainehimu, mistõttu tekib kaheksandaks deemonlik ringkäik – inimene vajab ennast laastanud ainet iga hinna eest aina pidevamates ja suuremates kogustes, kuni ongi üheksas tuur – deemoni ankurdumine.
Mis sul viga on? Päiksekiir, palun jälgi, mida sa just praegu erinevatelt ekraanidelt endasse lubad – milliseid ahvatlejaid ja eksitajaid tõsiselt võtad ning missuguse tervikpildi tekitad. Keda sa kuulad ja mida tarbid? Kuskohas asud sellel pildil sina?