Kuu

kuu poole sutega võidu ulutud millenniumid on petlikult kulunud selgub 21 sajandi oletamistes et inimese käsi ei jalg ole kunstliku õõnsa ufonautide labori pinda puutunud ning üksiti on muutunud ka teadmine harri vasara lauldud bixio serenaadi autorist kes on glenn miller kes heldur karmolt maakeelsed sõnad sai pole beethovenil ega debussyl oma sonaatide jaoks sõnu vaja ning jules verne kestab maalt kuule ja ümber kuu ka siis me miskit ei tea 1865 ja 1869 ajast h g welles jutustas esimestest inimestest kuul pärast kristjan jaak petersoni oodi
kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
robert heinlein väitis w s maughami kuu ja kuuepennise järel kui f g lorca oli verisest pulmast ära luuletanud et kuu on karm armuke seepeale kasutas bulgakov meistris ja margaritas kuu kujundit ja nossov jutustas totust kiil jaan krossi keisri hullu von bocki kuupäevik oli meeleldasa kuum carmina burana autori carl orffi kuu kajab frank sinatra moon riveri taustaks audrey hepburni moon river’ tautaks olles truman capote hommikueine tiffany juureks saundträki kaustas jääboileri kuu ja tradatacki kuukese meloodiad hoiavad luubi all kus on kuukese ja mida kuu teab pärast sedagi kui luisa värk harrastab kalevi haual nuppude näppimist aga lepland me ott on endiselt loomele truu kus kulgeb kuu ka inesel ning siiri sisaskki kuu pealt tolmu pühib kuni tanel padar väidab et kuu on päike miks mitte eks toomas vint tellis varemgi stoori kainest kuust ja purjus päikesest kus kujundid mängivad sõnaga võidu mis peamine täiskuu päevadel on kõigil meist päevad ahjaa tsitaat ikka ka see tuleb facebooki saidilt blue moon kus on kirjas et klassikalised blue moon sõnad kirjutasid richard rodgers ja lorenz hart 1934 aastal ning laulu kuulsaim avalause on blue moon sa nägid mind üksi seismas ilma unistuseta mu südames oma armastuseta seda on kajastanud elvis presley frank sinatra the marcels conway twitty ja billie Holiday kuigi iga versioon lisab oma tunde ikka need standardsõnad räägivad loo kellestki üksildasest kes leiab armastuse sinise kuu all jutustaja läheb üksi tundest ja uneta tundest järsku kohtumiseni sellega keda nad suudavad hoida kuu muutub kullaks selle muutuse sümboliks see versioon on enamiku kaante alus oh taevakene ja meta para pseudo tõlke naljakat valu sellest välja tegemata korra kuus täiskuu meid aegade lõpuni katab ja kuine kuuline kirjalik suuline poeesia loojaid valdab ükskõik kas ai võistleb luues human tatšiga ja mitu ringi ees oleme teadvusega tehistaibust palvetagem koondamislaine tõustes et miskit väljavahetamatut jääb inimtõusse ja jõusse ja kuu poole sutega võidu on õigus ja võimalus ulguda paljude põlvkondade kaunishingedel kellele soe elus ja hingav inimsus on kallim kui osav ja tehislik kiirus miljard tiiru kuus või oleme täitsa puus
*