Robertid

Nii eesti keel kui ka meel on laululine: mõeldes sõnale või nimele kuuleme kohe mõnd meloodiat. „Kus naerdi ja tralliti, sinna veri vedas Roberti. Robert tööd ei tahtnud teha… Mina olen Robert,” kõlavad Seelikuküttide ja Kuldse Trio manifesteerimiselaadsed laulmised.
Siinkõneleja olulisim Robert on spastilise düsfoonia tõttu erilise häälega Robert Francis Kennedy jr, kes on USA tervishoiuminister, teeneteks keskkonnajuristina keemiatriipude ja pilvekülvi, nanovaktsiinide ja kunsttoidu, vee fluooritamise ja ravimihindade üleskruttimise vastane töö – tänu sellele on tal nii vandenõuteoreetiku silt kui ka MAHA (Make America Healthy Again) võtmeisiku roll.
Rollid kui verstapostid tähistavad De Niro tulekut seni kahe Oscari laureaadina läbi „Ristiisa” ja „Taksojuhi” tänasesse kahte äärmusse. Komöödiates Fockerite ja Ezra lugusid läbi huumoriprisma jutustades on ta jätnud Ariana Grandele ja Anne Hathawayle õpetliku mulje endast kui tasasest ja töökast režissöörile kuuletujast. Teisalt on ta Mel Gibsoni kõrval üks häälekamaid Trumpi-kriitikuid ning võtab sõna rentslimiljonäri ja ropu vanaisa stiilis.
Filmi-Robertitest teine nimekaim on raudmees Downey jr ja kolmas Redford. Nende kõrvale võime eestimaistest Robidest sättida Linna, Annuse ja Rooli – aga ka Vaidlo, kes on kirjutanud Kessu ja Tripi sõpruse saaga.
Oma aja Schumann ja kultusliku Planti (Led Zeppelin) eel on Bobid olnud Šotimaa valgustajad. Burns, šoti rahvusluuletaja, on loonud „Auld Lang Syne” („Ennemuiste”) värsid:
„On küünlavalgus hell ja soe, süda valsitaktis lööb – kõik praegu hurmab, hinge poeb ja meid seob see kaunis öö. Me küünlavalgel tantsime parketil käsikäes – me viimne valss on täna see, mis ei iial meelest läe. Ma praegu uues valguses kogu senist elu näen ja rohkem veel, kui alguses sind ma armastama jään. Nüüd viimne küünal kustund ka, oh, suudle mind ja siis on saabund aeg meil lahkuda – kõlab viimne valsiviis …”
Tuntud šoti traditsionaalist sai filmis „Waterloo sild” lahkumisvalss, Heldur Karmo kirjutas eestikeelsed sõnad 1955. aastal.
Rob Roytuleneb Encyclopedia Britannica andmetel šoti gaelikeelsest sõnast ruadh, mis tähendab punast või punapead: „Nimi sai algselt kuulsaks ajaloolise šoti mägilase ja rahvuskangelase Robert MacGregori (1671–1734) järgi. Kuna tal olid silmapaistvalt punased juuksed, kutsutigi teda gaelikeelse hüüdnimega Raibeart Ruadh (Punahabe Robert), mis mugandus inglise keelde kujule Rob Roy. Tänapäeval tuntakse seda nime nii ajaloolise isiku, temast kirjutatud raamatute, filmide kui ka kuulsa šoti viskikokteili järgi.”
Stevensoni tuntakse „Aarete saare” ning „Dr Jekylli ja mr Hyde’i” järgi – šotlane temagi. Küll aga on Frost ameeriklane, kes on saanud neli Pulitzeri auhinda, inglane Browning on viktoriaanlik dramaatik ning Heinlein kuulub ulmekirjanduse suurde kolmikusse kõrvuti Asimovi ja Clarke’iga.
Valik on sinu, kas seostad Roberti nime Lepiksoniga, kes kõrge lennukaare seniidis lahkus, Antropoviga, kes pärast politseikarjääri on ühest erakonnast teise roteerinud, Närska, naabrimehe, piilupart Donaldi miljonärist onuga Disney koomiksis, mõne väsinud lorilauluga, piirdud minevikus ringi vaatamisega või paned selle nime oma pojale – kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – kuniks elu, seni on kõik parandatav.