Nartsissismi märkamine: psühholoogi juhend nartsissismi tuvastamiseks ja sellest tervenemiseks
Kliiniline psühholoog Ramani Durvasula selgitab, mis nartsissism tegelikult on, kuidas seda ära tunda ja miks suurem osa internetis levivast tekstist seda valesti tõlgendab.
Nartsissistlikud inimesed on õhtusöögil sageli võluvad, kuid autosõidul koju julmad, mis annab märku, et nad suudavad seda kontrollida. Kliiniline psühholoog Ramani Durvasula, raamatu „ It’s Not You” autor , on uurinud nartsissismi juba ammu enne seda, kui sellest moesõna sai, ning ta väidab, et suurem osa internetis levivast on valesti mõistetud.
Esineja kohta: Ramani Durvasula, Ph.D., on kliiniline psühholoog, California osariigi ülikooli psühholoogia emeriitprofessor Los Angeleses ning LUNA Education, Training and Consulting asutaja ja tegevjuht. Ta on New York Timesi bestsellerite nimekirjas ilmunud raamatu „ It’s Not You: Identifying and Healing from Narcissistic People“ autor ning on koolitanud terapeute üle maailma töötama nartsissistliku väärkohtlemise all kannatavate klientidega.

Hankige endale enne, kui see on läbi müüdud!

Ajatemplid
00:01:04 1. peatükk: Kuidas nartsissismi tuvastada
00:05:59 Miks nartsissism on oma hetk saavutamas
00:26:27 Tippjuhi omadused, mis aitavad nartsissistidel varjata
00:31:41 Nartsissismi 5 tüüpi
00:53:22 Miks kaassõltuvus on vale vaatenurk
01:03:19 2. peatükk: Märgid, et oled nartsissistlikus suhtes
01:08:00 Kuidas armastusepommitamine toimib
01:16:43 Mis gaasivalgustus tegelikult on
01:26:05 Enesesüüdistamise lõks
01:29:11 Kuidas need suhted teie keha mõjutavad
01:42:53 3. peatükk: Kuidas leinata ja taastuda pärast nartsissistlikku suhet
01:47:32 Radikaalne aktsepteerimine ja leina nimetamine
02:00:04 Tervenemine ilma lõpetamiseta
02:05:40 Tõde kontakti puudumise kohta
02:08:22 Miks toimub suhtes tervenemine

Eelistad meie intervjuusid Spotifys kuulata? Vaata meie episoode siit:

Suure Mõtte Intervjuu
Suur mõte
Podcast

Allpool on selle videointervjuu esimese viie minuti transkriptsioon. See on tõeline sõna-sõnalt tehtud transkriptsioon, mis jäädvustab vestluse täpselt nii, nagu see toimus. Kui soovite video vaatamise ajal kogu transkripti lugeda, klõpsake siin .

Olen dr Ramani Durvasula, kliiniline psühholoog ja raamatu „See pole sina“ autor, mis käsitleb nartsissistlike inimeste tuvastamist ja neist tervenemist.
1. peatükk: Kuidas nartsissismi tuvastada
2000. aastate alguses hakkasin huvi tundma nartsissismi ja tegelikult ka nartsissismi enda vastu, kui olin professor California osariigi ülikoolis Los Angeleses ja uurisin spetsiifiliselt seda, kuidas nartsissistlikud inimesed otsuseid langetavad ja suhetes avalduvad. Aga tõeliselt huvitavaks muutus see siis, kui töötasin erapraksises ja üha rohkem kliente tuli minu juurde kirjeldama suhete dünaamikat ning partnereid ja pereliikmeid, kelle isiksused olid väga kooskõlas sellega, mida ma laboris uurisin ja nartsissismi uurisin. Mis juhtuks, kui õpetada inimestele, kes selliseid suhteid läbi elavad, et see on tõepoolest muster? See pole lihtsalt keeruline suhe. See on muster.
Ja kui ma sellega tegelema hakkasin, oli see paljude inimeste jaoks nagu hetk, mil isiksuseomadused muutusid. Mind hämmastas see, et vaimse tervise valdkonnas on väga vähe kirjandust, mis käsitleks isiksuseomaduste mõju. Avastasin, et mõne muudatusega saame teha suuri edusamme inimestega, kes selliseid suhteid läbi elavad, ja tuvastada selle kui reaalse nähtuse, et kui inimene on nartsissistliku inimesega lähedases suhtes, olgu see siis intiimne suhe, perekondlik suhe, eriti lapsevanemaga, või isegi töösuhe, juhtub sellises suhtes oleva inimesega väga sarnaseid asju. Sellest ajast peale, teate, viimased paarkümmend aastat, olen keskendunud selle dokumenteerimisele ja viisidele, kuidas saaksime töötada inimestega, kes selliseid suhteid kliiniliselt läbi elavad, ning aidata neil end terve mõistusega tunda ja lõpuks kasvada pärast nendest suhetest lahkumist või isegi siis, kui nad neisse jäävad.
Ma arvan, et nartsissismi kohta on palju häid raamatuid ja paljud neist on pigem uurimisvaldkonnas. Kui me sukeldume eneseabi ja enesearengu valdkonda, siis üks suur viga, mida ma näen, on see, et eeldatakse, et kui keegi on mingisuguses suhtes nartsissistliku inimesega, on ainus lahendus sellest välja tulla. Ja see pole lihtsalt enamiku inimeste jaoks kättesaadav.
Ilmselgelt, kui me käsitleme seda probleemi sellega, mida kuuleme, olen ma väga teadlik, et mõnes suhtes võib see olla ohtlik. Ja ilmselgelt suhetes, kus on äge, otsene oht, vägivald, räägime nüüd turvaplaanidest. Me räägime tegelikult sellest, millest traditsiooniliselt on räägitud koduvägivalla maailmas. Aga enamikus nartsissistlikes suhetes füüsilist vägivalda ei esine. Puudub otsene oht. Tegemist on inimesega, kes on väga-väga segases olukorras. Aga kui raamatud ütlevad, et kui sa oled suhtes nartsissistiga, pead sa välja saama, siis inimesed panevad sageli suhtes toimuvale kahekordse rõhku, sest nad ütlevad, et ma ei taha välja saada. Seega võib-olla see tegelikult ei juhtu, eks? See on suhtes toimuva eitamine, mis on reaalne risk.
Minu töö on algusest peale olnud lahkumise suhtes peaaegu agnostiline. Kui inimene peab jääma, kui inimene tahab lahkuda, saab ta ikkagi terveneda. Taastumise, kasvu ja kõige muu osas on juhised tegelikult üsna sarnased. Erinevus seisneb ausalt öeldes selles, et inimesed, kes otsustavad lahkuda, peavad alguses tegelema suure segadusega. Tekib viha ja “kuidas sa julged ja kes sa ennast pead” ning lahkuminekujärgne väärkohtlemine. Inimesed, kes jäävad, peavad omamoodi navigeerima pideva stressiteguriga. Aga ma arvan, et see on viga. Raamatute puhul, mis ütlevad, et nüüd, kui sa tead, et oled ühes neist suhetest, on järgmine samm lahkuda. See pole üldse nii. Ja algusest peale, ja ma olen selle kohta mitu raamatut kirjutanud, oli minu esimene raamat nartsissismi kohta suhetes pealkirjaga “Kas ma peaksin jääma või minema?”. Ma juba selgitasin seda, kuna see on valik.
Ja üks olulisemaid elemente, mida igaüks peaks tervenemise kohta teadma, on see, mida me nimetame tegutsemisvõimeks. Tegevusvõime on lihtsalt teine ​​sõna valiku kohta. Kui inimene on emotsionaalselt vägivaldses suhtes, näiteks nartsissistlikus suhtes, siis valik kaob. Sa ei tunne, et saaksid midagi valida. Sa oled justkui selle manipuleeriva ja vägivaldse teekonnaga kaasas. Aga kui tervenemine tähendab valikut, siis tähendab see, et sul on valik. Võid öelda, et ma ei lahku siit. Ma ei taha elada oma lastest eraldi või olen osa suurest peresüsteemist ja see ei toimi minu kultuuris. See on teadmine, et ma teen selle valiku mitte lõpetada seda suhet või mitte suhelda või seda katkestada. Samas teen ma ka valiku sellega teistmoodi tegeleda. Ja just sellele valiku kontseptsioonile on minu töö keskendunud ja et see ei ole alati lahkuminek. Ja tegelikult ütleksin, et enam kui pooltel juhtudel ei ole see lahkuminek.
Video transkriptsiooni lugemise jätkamiseks klõpsake siin.

Seotud video

Võta omaks elu segadus 5 zen-õppetunniga vastupidavuse kohta
Maailmas, mis pidevalt lihvitud täiuslikkuse poole püüdleb, on lihtne tunda end elu keerulisemate hetkede pärast ülekoormatuna. Aga mis siis, kui te ei peaks neid parandama ega vältima, vaid õpiksite neile hoopis kaastunde ja kohalolekuga lähenema? Harvardi psühhiaatri Robert Waldingeri, Harvardi täiskasvanute arengu uuringu direktori, zen-preestri ja raamatu “The Good Life” autori sõnul algab see äratundmisest, et kõik, kaasa arvatud teie ise, on pidevas muutumises.