18. november 2026

Niipea, kui tulevad pühad, on meie rahvusriiklikes telekanalites „Viimse reliikvia” ja „Kevade” kõrval päris kindlasti taas Eduard Vilde „Pisuhänd”: imeline on näha, et kõige naiivsem on arukaim ning lonkamine ei tähenda automaatselt õnnetut saatust. Nii globaalse kui ka maarjamaise Laura ja Lauri nime meeldejäämisel on abiks mõningane kokkupõrke moment.
Frankoloog-koolmeister maestro Leesi on põrkunud kivistunud koolisüsteemiga olles nt selle eest seisja, et õpetajad võiksid ise parandada oma õpilaste riigieksamite tööd. Aarne Lauri on oma orientaalse orientatsiooniga pidevas leebes vastasseisus lääneliku raamistatud tajude nüristamisega.
Meie kultuuriruumi tekkis ühe korraga samuti mõnevõrra plahvatuslikult terve plejaad Laurisid, kelle eesnime saamislugu tuleneb Leo Normeti opereti „Stella Polaris” peaosalise nimest: kuna Lauri rolli täitis Harri Vasar, on Lauri-nimeline tema poeg, maailma lavade kõrgelthinnatud bariton ning õepoeg Saatpalu, aga ka kaugema ringi hõimlane Pedaja.
Vanema generatsiooni jaoks Nebel, noorema jaoks Pihlap – igal juhul on lugu nii: „Nimi Lauri tuleneb ladinakeelsest nimest Laurentius, mis tähendab „loorberipuud” või „loorberitega pärjatut” ning on seotud iidse Itaalia linna Laurentumiga. Loorberipärg (laurus) on läbi aegade sümboliseerinud võitu, au, tarkust ja edu (antiikajal pärjati loorberipärjaga võitjaid ja luuletajaid). 10. augustil nimepäeva tähistav Lauri on Eestis kasutusel tuhandetel meestel (2026. aasta seisuga oli nime kandjaid 2436). Seda võib kohata ka perekonnanimena.” (Wiki, Statistikaamet)
Rahvakalender ja folklore.ee õpetavad, et lauritsapäev igal aastal 10. augustil on kirikukalendris tulerestil märtrisurma surnud püha Laurentiuse mälestuspäev, mida Eestis peetakse tulepatrooni ja tulehaldja viha vältimiseks tulekeelu ajaks. Katusele on mõistlik vett visata, sauna puhas viht ja pesuvesi viia. Sel päeval soovitatakse mett võtta, rukist külvata ning puude raiumisest, niitmisest, kapsaste ja õunte-marjade korjamisest hoiduda. Kuna hiljem tapetud sokule tuleb spetsiifiline lõhn, ohverdati siis ka kitserahva isased isendid – ja langevad tähed, perseiidid on Laurentsiuse pisarad…
Nagu öeldud – kokkupõrge on kindel kinnistumise moodus – Tiit Piibeleht ja Eduard Vilde loodud lombakas ülitugevate prillidega Laura kohtusid automobiili ees olukorras, kus „suurispea kull” päästis preili elu. „Pisuhänd” oli Piibelehe teose nimi: ta müüs käsikirja sõbrale ning saadud tasu eest läks Laurale kosja. Äiapapa oma rahaga elu armastuse kosinud poeedil olid teine teist värvi sokid, halb hambumus ja soe süda – aga ka looduslapselik loov loogika: kord Vestman all ja piibeleht peal, siis jällegi…
„Nimi Laura pärineb ladina keelest sõnast. Antiikajal (eriti Vana-Kreekas ja Roomas) oli loorberipuu püha puu ning seostub laiemas tähenduses võidu, au, tunnustuse ja eduga (seda võib tõlkida ka kui „võidu saavutanud isik” või „loorberipärjaga pärjatud”),” kõneleb entsüklopeedia. „Sarnased nimed teistes keeltes: kreeka keeles Daphne (tähendab samuti loorberit), samuti perekonnanimed ja nimevormid nagu Lauren, Laurie, Laurence.
Nimi on Euroopas olnud kasutusel keskajast saadik, muuhulgas tänu ajaloolistele isikutele ja kirjandusele (nt Itaalia poeedi Petrarca muusa Laura).” (Encyclopedia Britannica)
Tahes-tahtmata oled kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas kohanud Aleksis Kivi „Seitset venda”, kellest Lauri on vaikseim ja mõtlikem. 2026. aasta riigieksami lugemisülesande autor oli Lauri Räpp oma „Lihtsate asjade tähtsusega”.
Olles ülikoolis tudeerinud, oled vast prof Jüri Talveti tundidest tuttav Petrarca sonettidega, pr Ingalls Wilderi teosega „Väike maja preerias” ja Tennessee Williamsi tekstiga „Klaasist loomaaed” ning kinematograafiliste lahenduste kaudu ka Alcotti „Väikesed naised” võii Michael Cunninghami šedöövr „Tunnid” koduperenaisest, kelle lugu põimub Virginia Woolfi romaani lugemisega ja… Loe!
Meie särtsakas Laura Prits klaasist kujukeste vahele ei põgene, vaid on just tõeliselt elus laval prožektorite valguses nagu ka Põldvere, kes kohtab kallimat vaid lennujaamas ning laulab muu hulgas tundmatutes keeltes. Pr Kimmel kõnetab avalikkust televisiooni keeles ning grimmi teeb nii talle kui ka teleseriaali „Naabriplika” näitlejatar Loorele staarmeikar Härmat.
Kui lähimineviku kümnenditel laulis L. Branigan enesekontrolli kaotamisest, siis lõppsõnaks tsiteerigem Dagö „Šveitsi” ridu: „Tean tõustes igal hommikul: end enam odavalt ei müü.”
3) analüüsi Laura Braningani laulu sõnade ja video põhjal, millest lugu räägib
Oh, the night is my world
City light painted girl
In the day, nothing matters
It’s the nighttime that flatters
In the night, no control
Through the wall something’s breaking
Wearing white as you’re walkin’
Down the street of my soul.
You take my self, you take my self control
You got me livin’ only for the nighttime
Before the morning comes, the story’s told
You take my self, you take my self control
Another night, another day goes by
I never stop myself to wonder why
You help me to forget to play my role
You take my self, you take my self control
I, I live among the creatures of the night
I haven’t got the will to try and fight
Against a new tomorrow, so I guess I’ii just believe it
That tomorrow never comes.
A safe night (You take my self, you take my self control)
I’m living in the forest of a dream (You take my self, you take my self control)
I know the night is not as it would seem (You take my self, you take my self control)
I must believe in something, so I’ll make myself believe it (You take my self, you take my self control)
This night will never go
4) korrasta robotversioon eestikeelseks eesti keeleks
Oh, öö on minu maailm
Linnatulede valges meigitud tüdruk
Päeval ei loe miski
Just ööaeg on see, mis teeb meelitava näo
Öösel puudub igasugune kontroll
Läbi seina on midagi purunemas
Seljas valge, kui sa kõnnid
Mööda minu hinge tänavat
Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli
Paned mind elama vaid öö jaoks
Enne kui hommik saabub, on lugu räägitud
Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli
Veel üks öö, veel üks päev möödub
Ma ei peata end kunagi, et küsida miks
Sa aitad mul unustada oma rolli mängida
Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli
Ma, ma elan ööolendite seas
Mul pole tahet üritada ja võidelda
Uue hommiku vastu, nii et vist lihtsalt usun
Et homset ei tulegi
Turvaline öö (Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli)
Elan unistuste metsas (Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli)
Ma tean, et öö pole selline, nagu näib (Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli)
Ma pean millessegi uskuma, nii et panen end uskuma (Sa võtad mu mina, sa võtad mu enesekontrolli)
See öö ei kao kunagi
5) refereeri
1. Maailma kirjanduse tuntumad tegelased ja autorid
• Laura (Francesco Petrarca sonetid). Maailmakirjanduse üks kuulsamaid muusasid. Itaalia renessansiaegne poeet Petrarca pühendas Laurale sadu sonette (kogumikus „Canzoniere“), jäädvustades ta kättesaamatu ja täiusliku ilu sümbolina.
• Laura Ingalls (Laura Ingalls Wilderi teosed). Autobiograafilise raamatusarja „Väike maja preerias“ peategelane ja autor. Teosed kirjeldavad pere elu 19. sajandi Ameerika Metsikus Läänes. [1]
• Theodore „Laurie“ Laurence (Louisa May Alcotti „Väikesed naised“). Marchi õdede sarmikas, jõukas ja muusikalembene naabripoiss, kes on üks romaani keskseid meeskaraktereid ja Jo Marchi lähedane sõber.
• Laura Wingfield (Tennessee Williamsi näidend „Klaasist loomaaed“). Habras ja häbelik noor naine, kes põgeneb karmi reaalsuse eest oma pisikeste klaasist loomakujukeste kollektsiooni maailma.
• Laura Fairlie (Wilkie Collinsi romaan „Naine valges“). Viktoriaanliku põnevusromaani peategelane, kelle sarnasus salapärase valgesse riietatud naisega käivitab kogu teose intriigi.
• Laura Brown (Michael Cunninghami romaan „Tunnid“). 1940. aastate lõpus elav koduperenaine, kelle lugu põimub Virginia Woolfi teose „Proua Dalloway“ lugemisega.
• Laura (Aline de Pétigny lasteraamatute sari „Laura lood“). Väike tüdruk, kelle igapäevased seiklused ja tunded (nt hirm esinemise ees, koerasoov, sünnipäev) on populaarsed väikelaste lugemisvaras. [1]
• Lauren Olamina (Octavia E. Butleri ulmeromaan „Külvaja tähendamissõna“). Düstoopilise tulevikumaailma noor naine, kellel on hüperempaatia võime ja kes loob uue maailmavaate nimega Maaseeme.
2. Eesti kirjanduse Laurad ja Laurid
Eesti kirjanduses esineb nimi sagedamini autorite kui klassikaliste tegelastena, kuid olulisi nimesid leidub mõlemas vallas:
• Lauri (Aleksis Kivi „Seitse venda“). Kuigi tegu on Soome kirjanduse klassikaga, on see eesti kultuuriruumis sügavalt juurdunud. Lauri on seitsmest vennast kõige vaiksem, looduslähedasem ja mõtlikum, kes eelistab metsarahu rahvahulkadele.
• Lauri Sommer. Tunnustatud eesti kirjanik, luuletaja, kirjandusteadlane ja muusik, kelle loomingus põimuvad Lõuna-Eesti pärimus, looduslähedus ja autobiograafilisus (nt „Räestu raamat“, „Sealpool sood“, „Sugupuu“).
• Lauri Pilter. Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on avaldanud romaane (nt „Lohejas pilv“) ja uurinud põhjalikult maailmakirjandust.
• Lauri Räpp. Populaarne eesti kirjanik ja luuletaja, kes on tuntud oma eluliste mõtiskluste ja luulekogudega (nt „Lihtsate asjade tähtsus“).
• Laura Loolaid. Kaasaegne eesti ulmekirjanik, kelle lühijutte on ilmunud mitmetes kogumikes ja ajakirjades.
• Laura (kaasaegne laste- ja noortekirjandus). Nimi Laura esineb sageli tänapäeva eesti laste- ja noorteraamatutes (nt Reeli Reinausi, Kristi Piiperi ja Kätlin Vainola teostes) tavalise tänapäeva koolitüdruku nimena. [1, 2, 3, 4]
6) Tutvu lauritsapäeva tavadega ja jäta meelde
Lauritsapäev on igal aastal 10. augustil. Kirikukalendris on see tulerestil märtrisurma surnud püha Laurentiuse mälestuspäev, kuid Eesti rahvakalendris peetakse teda eelkõige tulepatrooniks ja tulehaldjaks. [1, 2]
Tulega seotud kombed ja tabud
Kuna Lauritsat peetakse tule kaitsjaks, kes võib vihastades tulekahjusid saata, on paljud tavad suunatud tuleõnnetuste ärahoidmisele. [1, 2]
• Tuletegemise keeld. Sel päeval on rangelt keelatud tuld teha, isegi ahju kütta või piipu süüdata, et tuli majja ei pääseks.
• Vee viskamine katusele. Hommikul visati majakatusele vett või pandi toobritäis vett katusele valmis, et tulekahjusid peletada.
• Saunaviht Lauritsale. Tulehaldja lepitamiseks viidi sauna puhas viht ja pandi talle valmis pesuvesi. [1, 2, 3]
Põllu- ja aiatööd
Lauritsapäev tähistab suve lõpu ja sügistööde alguse piiri. [1, 2]
• Rukkikülvi algus. Pärast lauritsapäeva algas Lõuna-Eestis ja mitmel pool mujal rukkikülv. Usuti, et sellel päeval külvatud rukis kasvab eriti pikaks. [1, 2, 3]
• Töökeelud. Keelatud oli puude raiumine, rohu niitmine, kapsaaias käimine ning õunte ja marjade korjamine, sest arvati, et sel päeval annab Laurits viljadele alles õige maitse. [1, 2]
• Meevõtmine. Vanarahvas pidas lauritsapäeva suve viimaseks meevõtmise päevaks. [1]
Piirkondlikud tavad ja toidud
Tavad erinesid Eestis piirkonniti ning olid seotud suvehooaja lõppemisega. [1]
• Kiikumisaja lõpp. Põhja-Eestis tähistas lauritsapäev kevadsuvise kiikumisaja ametlikku lõppu.
• Sokutapmine. Lõuna-Eestis oli see viimane päev soku tapmiseks, sest hiljem pidavat liha haisema minema.
• Piduroad. Lauale pandi sikuliha kartulitega, laiu pannkooke ning küpsetati esimesest viljast uudsekakku.
• Kuusalu pidustused. Kõige suurejoonelisemalt on päeva tähistatud Kuusalus, kus asub pühale Laurentsiusele pühendatud kirik ja legendidega seotud Lauritsakivi. Seal peetakse tänapäevalgi laata, kontserte ja rahvapidusid. [1, 2, 3, 4, 5, 6]
Rahvatarkused ja ilmaennustus
• Esimesed hallad. Arvati, et lauritsapäeva paiku saabub esimene öökülm ehk hallaöö. Kui külma ei tulnud, oodati pikka ja sooja sügist.
• Vihma ennustamine. Usuti, et kui lauritsapäeval ei saja taevast kolme tilkagi vihma, tuleb aasta jooksul palju tulekahjusid.
• Langevad tähed. Augustiöödel langevaid perseiidide meteoriite kutsutakse rahvasuus Laurentsiuse pisarateks. [1, 2]
Facebook



















