Politseiametnike vägivaldne ründamine Eestis ei ole tavaline asi. Sellel aastal on ründed politseiametnike vastu võrreldes eelneva aastaga küll langenud (kokku on ründeid selle aasta üheksa kuuga olnud 62), kuid selliste rünnet raskus ei ole vähenenud. Karistuspraktika selle karistusseadustiku § 274 rakendamisel on viimastel aastatel muutnud ka rangemaks, kuid päriselu ja senine kohtupraktika on näidanud, et sellest ei piisa.

Vägivallategu politseiametniku vastu on samas ka rünnak Eesti riigi vastu. Politseivastased ründed väärivad ranget ja põhjalikku lähenemist ning riigi reaktsioonil selliste tegude eest peab olema selgelt ennetav ja hoiatav mõju. Riigi kohustus on tagada õiguskorra ja -hüvede kaitse oma autoriteediga, seda läbi politseiametnike kohustuslike korralduste isikute suhtes, kes oma käitumisega seda rikuvad.

Kehtiv karistusseadustiku § 274 näeb sääraste tegude eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sellega ei erine nimetatud tegu kuigivõrd avalikku korra rasketest rikkumisest, mille eest on nähtud ette sama sanktsioon. Samas on vägivaldne rünne tegevteenistuses oleva kaitseväelase vastu palju karmima tagajärjega. Sellisel juhul on KarS’i §-s 435 sätestatud karistuseks neli- kuni kaksteistaastat vangistust. Selline erisus ei ole põhjendatud, sest mõlemaid tuleb käsitleda selge vastuhakuna Eesti riigile.

Leian, et tuleb tõsta karistust politseiametniku ründamise eest, sest sellel sammul on kõige selgem ja praktilisem mõju vastavale kohtupraktikale. See tähendab ka seda, et säärane jultunud tegu (nagu pandi toime Viljandis grupiviisiliselt ja mitmete juba karistatud isikute poolt) muutub I astme kuriteoks, mille karistuse ülemmäär on viiest aastast selgelt kõrgem. Range tagajärg peab kaasnema just raskete rikkumiste puhul – seda on näidanud ka senised Eesti kogemused nii raskete narkokuritegude kui riigivastaste süütegude puhul.

Justiitsministeeriumi juures tegutsev karistusõiguse kodifitseerimise komisjon on nimetatud ettepaneku võtnud juba ka töösse. Loodan, et selle menetlemise ja eelnõu ettevalmistamisega liigutaks edasi selgelt ennaktempos, sest seda signaali vajavad kõik õiguskaitsjad.

Ken-Marti Vaher | 20.10.2012 at 08:15 | Categories: kuritegevuse vähendamine | URL: http://wp.me/paYAl-4N