24. november 2012
Üks pilt tõendab rohkem kui tuhat sõna |
Eestis pannakse aasta toime keskmiselt ligi 200 000 väärteorikkumist, millest ligi 160 000 on liiklusrikkumised. See tähendab, et politsei vormistab aastas paberkandjal vähemalt sellise arvu erinevaid protokolle, et seda kõike menetleda. On selge, et saaks ka lihtsamalt. Ja peab saama ka kvaliteetsemalt, et vähendada erinevaid vaidlusi ja eksimusi rikkumiste menetlemisel.
Oleme saanud valmis seadusemuudatused, mis annavad võimaluse kasutada väärteomenetluses tõendina videosalvestisi. Praegu kulub suur osa menetluse ajast sündmuste kirjalikule protokollimisele. Paljudes politsei patrullautodes (sealhulgas politsei liiklusüksuste kõikides ehk 30-s sõidukites) on videosalvestuseks vajalikud seadmed juba olemas ning kasutusel, kuid tõendina neid ilma täiendava protokollimiseta ei saa. Seadusemuudatusega tekivad selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks, mille põhjal väheneb menetlemisele kuluv aeg. Miks see muudatus on oluline?
Esiteks, see vähendab toimunu vääriti või mitme inimese poolt erinevalt tõlgendamise ohtu. Teksti abil sündmuste taaselustamisele seab piirid iga lugeja kujutlusvõime, videot vaadates on aga pilt kohe selge nii kodaniku, politseiniku, tunnistaja kui kohtuniku jaoks.
Teiseks, muudatused tagavad maksumaksja raha parema kasutamise ning politsei saab rohkem tegeleda otsese järelevalvega. Kui praegu kulub politseil väärteomenetluses sündmuse protokollimiseks ja rikkujale tutvustamiseks keskmiselt ligikaudu 45 minutit ühe väärteo kohta, siis audio- ja videosalvestisi tõendina kasutades väheneks see aeg hinnanguliselt kuni poole võrra.
Kolmandaks, väheneb ka kodaniku ehk menetlusaluse põhiõiguste riive, kuna tema kinnipidamise aeg lüheneb. Politseinik saab kiiremini asuda oma põhiülesandeid täitma ning inimene saab kiiremini oma teekonda õiguskuulekalt jätkata.
Kokkuvõtlikult – „üks pilt on parem kui tuhat sõna“ – videosalvestise kasutamine tõendina vähendab bürokraatiat ja võimalust inimlikuks eksimuseks. Näiteks kiirusemõõtmise juures oleks jäädvustatud, mis ajal kiirust mõõdeti, mitu sõidukit oli teel, kas sõiduk tegi möödasõitu jne. Need on objektiivsed tõendid, mida saab vaidluse puhul üle kontrollida ja uurida. See vähendab subjektiivsust ja eksimisvõimalust ning tagab seega kogu menetluse parema kvaliteedi.