Soone talu asub Raplast 7 km Türi poole Valtu taga Kumma külas. Loeme meie naabrinaine Anne Archipovi koostatud raamatukesest Kumma küla kohta, et:

–       see on üks vanemaid Eesti külasid – teda on mainitud aastal 1241, aga asutatud oli ta ju enne mainimist

–       ilmselt 1220ndatest on hindamisraamatutesse saanud selle küla nimeks kirja COMPAYAS – see oli Taani kuningas Waldemar II ristikäikude aeg

–        järgmiste sajandite ürikutes on küla nimi olnud Cummis, Kumbbekuella, Kummes, Kums, Kotzu Kumma ning Hermette Kumma

Legend jutustab: “Vanaisa, see Taara abiline ja parem käsi tulnd vaatama, kuidas me rahvas ka elab. Jõudnud järjega Harju aladele, tänase Kumma kõnnumaile. Kui ta küsind küla nime, kehitand aletegijad õlgu – külal poldki veel nime. Kohe kutsund Vanaisa mehed-vennad kokku, et külale nime leida. Nii ei lähe, külal peab nimi olema!

Harakas, see ilmamoa kädistaja ja saba otsas uudiste edasikandja kükitand meeste lähädal kuuseoksas. Kuuld nende vaidlust ja pist puuoksal valjusti kädistama: “Kumma-kumma-kumma!”

Vanaisa jäänd lindu kuulama see sõna kost talle na kenasti, et öeldki meestele: “Las ta jääda Kumma.”

Õhust vaadates on Kumma hobuseraua kujuline. Läbi küla voolav allikasoon samuti. Ilmselt tuli küla nimi tegelikult kumera allikasoone järgi.

Kumma jaguneb Mäekülaks ja Allkülaks.

Mäeküla talud on vasakult paremale lugedes Soone, Sulu, Resti-Möldri, Paekiire, Aasmäe, Resti, Toomi, Palgi, Lati, Pruuli, Telgi, Telgi-Sauna, Niidre – Allküla talud aga Muusika, Uuljüri, Uuetalu, Kio, Eomatsi, Tulli ja Tulli-Uuetoa, Pohla, Raudhansu, Otsa, Männi, Eomäe ja Hansuksmäe.

Kassisaba serva talud on Allika, Vanatalu, Tõnsu, Treieri ja Tapumäe.

Soone talu kohta on meie kooliõpetajannast naabrinaine Anne Archipov  teada saanud ja talletanud, et: “Koht on kunagi eraldatud Sulu (Sulumardi) maadest, kuna üks õdedest nimega Tiiu (neiupõlvenimega Sullo) abiellus Jaan Uhliga ja sai kaasavaraks oma vanematelt ühe kolmandiku talust.

Vallakirjas oli tema nimi Sulu-Soone.

Maja juurest jooksis läbi veesoon, mille peal asus kunagi ka vesiveski.

Jaan Uhl oli palvevend. Tema poeg – samuti Jaan – oli aga tuntud vankrimeister. Vankrite müügiga teenis ta nii palju raha, et hakkas Rapla tee äärde ehitama Kõpsoni linavabrikut. Vabrik ei jõudnud tööle hakata, sest enne puhkes esimene ilmasõda ning vabriku sisseseade jäi Saksamaalt toomata.

Jaan Uhli tütar Anna abiellus August Saalistega, kes oli väga osav korvmööbli meister ning nende poeg Paul lõpetas Rapla keskkooli hõbemedaliga.

Pärast neid elasid talus Lembit ja Marie Viilver.

Käest kätte käinud talus on üles kasvanud Kodutunde saatesarja üks esimesi tegelasi Orvi Aasumets ning oma esimest abielu elas siin ka tänane kohviku-Marju Männimägi.

Paarkümmend viimast aastat enne Saara Soonele saabumist oli majapidamine Leida Männimägi, tema poeg Urmase, minia Marika ning lapselaste Silvari ja Meelika kodu. Nüüd on naabrite perepoja Eero Sepmaniga abiellunud Meelika Soone talu üleadne, nagu ka Eero tädi Anne ja täditütar Koidu, kes on tänane külavanem.

Kati S.V. Murutari spirituaalsest perekonnast jääb Soonele energeetiliselt puhas väepaik Päikesevärava, Koja ja indiaani higitelgiga.