9.ja 10.juuni

Kallis väike hällilaps,
PALJU ÕNNE SULLE SÜNNIPÄEVAKS !

MÕTTED, MIS VALDAMAS INGLIKAITSET PÄÄSUPESAST MINUNI JÕUDVATE SÄUTSUVATE POJAKESTE LÄBI…

Vaid need, kelles on leidnud koha
TÕELINE ARMASTUSE TUNNE
ja kes on HINGELT TUGEVAD,
suudavad EDASI ASTUDA maisel teekonnal,
tänu neile muutub ELU kui MUINASJUTUKS ..
ELA oma elu kui VEETLUSE HINGUST,
ka siis,
kui komistad või oled põlvini poris ..
Meis on VÕIME muuta oma astumine kivisel teel
samblaroheliseks, kanarbikest lõhnavaks metsateeks .
Ja kui keegi ütlebki,
“unista edasi” ,
siis teegi seda – ja SU UNISTUS täitub .
Meie võime on KAUNISTADA ja RIKASTADA ELU
läbi USU, LOOTUSE ja ARMASTUSE ..

Olge hoitud ja Inglikaitset teele saates Teile kõigile.
Hoolides ja meeldivat tunnet eneses kandes,
Inglikaitse Rita.

*

Indiisu sai 9.juuni hommikul kell 9 7aastaseks. Kuidas ta siia ilma tuli, on kirjas raamatus „Viimnekuu“. Tema sünnipäev aga polnud mitte üks, vaid kolm kõrvutikihutavat kiirrongi, millest igaüks õnneks teadis, kuhu sõita ja mille akendest ulatati üksteisele aegajalt abistavaid sõbrakäsi.

Oli nii intensiivne ja mitmekülgne päev, et ma ei kahtle enam inimvõimete ega imede võimalikkuses. Täna on maja tulvil leidlikke-hoolivaid kingitusi, mida Indi saab rahus imetleda, kuni poistega Tallinna sõidan. Ja saabub kümmekond naist püramiidi õnnitlema – tänu inimvõimete piiritusele on see selleks valmis ka!

Eile varahommikul tegi Aare siin ja Karekas enda juures jänese – Saara kirjutas ja talitas, sehkendas ja toimetas. Soone keskhommik leidis mehed trimmerit parandamas – mullune suvi pidevalt laenusolemist oli mõjunud just nii, nagu sellised laenusolemised ikka mõjuvad. Seepärast võttiski talu külalised vastu orkestriga – Aleksander möllas trimmeriga, Karekas muruniidukiga, mis tuli samuti tööle saada ning Aare mootorsaega, et püramiidile siseviimistlus anda.

Mitukümmend last leidsid õnneks üsna sujuvalt ise mänge – talu ju! – kellele möll ja mäsu väsitav, said emade juurde kööki varju. Tainast segama ja pannkoogisisu hakkima. Reet ja Anne-Daniela abistasid köögis – jumal ja nemad tänatud, muidu oleks isegi übervõimekas Saara jännis olnud.

Kui ootamatult suur plats oli kultuurmaastikuks niidetud, riisusin mina halja hunnikutesse, Aleksander võitis nõgesesõja lambakoplis, mehed tegid püramiidi kõrvale kolitud jänestele mootorsaega ekstreemi – vabandust, kõik jäid ellu 😀

Vabandan, et kellegagi eriti rääkida ei jõudnud – kui emmed laste järel käisid – mõni mitu korda, sest lapsed keeldusid ära minemast – ning Reti ja Mihkel Tibuliisaga jõudsid, olin mina juba ehitusel – koristasin tandrit – ehitusjääke, riistu, materjale. Ja vabandan, et lapsi poniga ei sõidutanud – möllu ja lärmi oli nagunii piiripealselt, see poleks Madonna suhtes kena olnud.

Kui mehed-lapsed saunas, talitasin loomad ja tegin boksid – oh helget rahunemise riba… – sain rõõmusõnumi, et Reeda hall poni indleb, seega tuleb Tajataja peagi koju – traditsioonilise peopäeva lõpetusena muukisin lahti umbeessutud pelleri, sõitsin mopi seljas üle toa ja luuga mööda õue – ning enne kui lapsed tuttu ja Karekas koju kurssis, avatasime külmikust lastešampuse – aitäh, Saunaküla Marikene-Marjakene – mille eriti tänulikult nahka jõime.

Täna hommikul tuleb – oh talulikku järjepidevustküllnoh – koerte jaoks ära koksata üks vana kana, kes silorulli kõrval köötsutab – rongi pealt kallis Kai Soonele süüa tegema ja koos Indiga loomi emmega jätta ja läbi PRIA – talled arvele noh – Tallinnasse vajutada. Aare kutsus sinna omale uue abilise, vaatan nende majapidamise Olevijärgse pilguga üle – ja keskpäeval teen Mai Murdmaaga loo. Ilmselt jõuan koju pärast esimesi külalisi – aga seegi on ilus ja hea – proua nelja-viie kiirrongi paralleelse kulgemise jaamakorraldaja, saite kah aega… Aitäh. Sujuvat nädalat kõigile!