19. juuni 2011
Dagö Plaan Delta – uue ajastu muusika
Kati Saara Vatmann
Uuenenud koosseisus taas kokku tulnud kultus-bänd Dagö on värskele plaadile “Plaan Delta” kõrvetanud uue dimensiooni muusika. Ansambli juht ja laulja Lauri Saatpalu on oma loomingusse leidnud peenemad vibratsioonid, osaduse universumiga ja varasematest plaatidest tagasihoidlikuma tahte publikule meeldida. Just tänu sellele meeldibki – ja muusikakriitikutele ka, oh imet!
Saatpalu senine vaimukus, sõnameisterlikkus ja sotsiaalne närv on uusimal väljalennul täiesti alles. Ka selle tase on kõrgem – see on maitsekam ja hõrgum kui kunagi varem.
Uusima Dagö-CD stiilis ja sügavuses pole seda senist üldrahvalikku konksu, mis aitaks ka vähese musikaalsusega publikul neid meloodiaid vähemalt refrääni ulatuses kaasa laulda. Eks esimesel kuulmisel ole ka mõningane võõrastus, eemalt nuusutamine, aimu saamine, mida kujutab endast selline sfääriline, tükati suisa kosmiline uue laine Dagö.
Muusikakriitikutelt saab sellise tõusu eest kiita. ETV Kahekõne-saates Priit Kuuse küsimustele vastates tundus seesinane kiitasaamine isegi vanale küünikule Laurile enesele oluline ja armas olevat.
Ehkki ansambel tuli taas rahva ette noorenenud koosseisus, on laulud ikkagi Lauri kirjutatud ja lauldud. Kui enamasti kipuvad inimesed vananedes kibestuma ja kalestuma, siis Saatpalul on vastupidi. Ta on praegu tolerantsem ja filosoofilisem kui kunagi varem. Tema sõnadest on nipsakus ja üleolek kadunud. Asemele on ilmunud mahe muie, leebe mõistmine, pisut valulik pilk – ja nii moodustub eluterve peegel nii inim-olemuse kui ühiskonna mees.
Dagö liider ise on mees sarjast Suuri Sõnameistreid. Ta on oma sõnaloomet lihvinud Beepshop Boys’is, Pantokraatoris, Folkmillis ja Dagös. Naudib verbaalseid mänglemisi ilma, et tahaks kellelegi sihilikult ära panna.
Õigupoolest on kahju, et teised maad ja rahvad sellest talendist ja missioonist teada ei saa. Eesti keel ju. Lauri ise on arutlenud, et arvestatav valimik algab kümnest miljonist – sellise rahvaarvu juures võib juba olla piisavalt tublisid ja pädevaid poliitikuid, sportlasi, teadlasi. Luua ja lehvida võib Saatpalu sõnul ka meie ühe miljoni seast rõõmustavalt suur seltskond.
Võib muidugi. Aga maailmale tahaks ka näidata ja kuulda anda. Dagö tekstid – varasemad neist on Saatpalul ilmunud ka luulekogumikuna “Nähtused ja tehtused” – on nii inglise kui vene keelde üsna üliväga tõlkimatud. Neis on eesti-keele-tundlik põhjahoovus, meie rahva sise-ringi-naljad. Ja ehkki tegemist on rahvusliku uhkuse ja aardega, on tõlkimatusest kahju.
Ehk ületab söör Saatpalu kultuurilised, mentaalsed ja sfäärilised riigipiirid muusikaliartistina. Pärast jõulist naasmist näitekunsti lavadele on Lauri lavale astumas Fausti-teemalise muusikali peaosas. Mida sügavamalt sa enda arvates midagi põlgad ja võõrastad, seda kindlamalt antakse sulle siin elus käsk see miski selgeks õppida. Pärast Dagö viimase plaadi kuulamist juhtub see tõenäoliselt ka nendega, kes seni sellest pundist suurt ei pidanud.
Plaan Delta on jõuliselt õnnestunud.