Ranna Rantšoga koos läbi Värava

Kati Murdmaa

Ande kauane teekaaslane

Olen Ranna Rantšo ( www.rannarantso.ee ) emandaga ühte jalga astunud viisteist aastat. Seepärast olen valmis temaga iga ilmaga nii luurele kui maailma lõppu minema. Olen olnud üks Ande malevlastest. Just tema talus nähtu ja kogetu on baas, mille pinnalt asutasin oma talu (vt. www.aabramihobulausujad.ee )– ka mitmed minu talu hobused ja muud loomad on emand Arula kasvatatud.

Linnatüdrukuna tean, kui kaugeks tänane tsivilisatsioon on teinud inimesed loodusest ja loomadest. Igatsus teist liiki olendite läheduse järele on linnastunud-arvutistunud-telestunud inimeste sees küll täiesti olemas, ent see on virtuaalse-tehnilise müra all nii sügavale alateadvusse taandunud, et paljud noored ei teagi enam, et mõnikord tahaks koera silitada või hobusele silma vaadata.

See igatsus tuleb pinnale ja leiab lahenduse just sedalaadi taludes, nagu Ande, minu ja paljude teiste loodusest valgustatud inimeste rajatud oaasid. Meie juures elavad inimesed loomade-lindudega tihedas ühenduses, ühtse perekonnana. Seetõttu on ka meie külalistel kontakt loomade-lindudega sügav ja kirgas. See ühenduse saamine toimub läbi meie eneste isikute – kingime teistele inimestele oma kogemuse, tunnetuse ja loodu.

Just praegusel ajaloolisel hetkel planeedil Maa on eriti oluline, et võimalikult paljud inimesed avaneksid loomade ja looduse abiga nendeks, kelleks nad tõeliselt sündinud on. Ande rantšo-sugustes reservaatides avanetakse töö ja looduse, loomade ja vaba hingamise abiga sellisele arengule, mis toetab meie planeeti positiivse ja loova energiaga. Iga ärganu ühineb teiste avatud ja tegusate inimeste energiaga ning meie väli saab seega üha tugevam. Ja see annab lootust, et planeedi kulgemine läbi uute dimensioonide Värava sujub ladusalt ning meie ilus Maa jääb ka Veevalaja ajastul alles.

Parim osaduse saamise moodus on töö ja tegevus – nii vaimne kui füüsiline. Selleks Ande suurtalusse malevlased kogunevadki. Noored teevad heina, harivad põldu, raiuvad võsa ja hooldavad loomi. Kes soovib, saab ratsutada ürgsetel puutumatutel rannakadastikel, indiaanitelgi püstitada ja lihtsalt meres ujuda.

Ranna Rantšo ühendabki lisaks Eesti oma põlistavandile ka indiaani ja kauboikultuuri. Heatujulisteks kogunemisteks on suur saloon, kus korraldatavatel pidudel osalevad ka loomad.

Meie Soone talu saadab nii malevlastele kui teistele rantšo külalistele soovi korral hipoterapeudi või loenguid pidava Kati “Soone Saara” Murdmaa – ja nii me maailma paremaks muutva võrgustiku moodustamegi.

Meie talude, Ande juurde kogunevate malevate ja meie teekaaslaste-mõttejagajate vägi on midagi palju enamat kui pelk maaviljelus ja loomakasvatus. See on eluterve ja loova, loodusliku ja armastava elulaadi kandmine läbi Värava.