KOPPELMANNI SOTSIAALKÜLA

1. Sissejuhatus

 

Kavandamisel on sotsiaalküla võrgustik, mis põhineb tervikliku ja loogilise, sõltumatu ja isemajandava, kõiki elulisi vajadusi tänu sisemisele tööjaotusele rahuldava külakogukonna ideel.

Loodav kogukond kujutab endast taastus- ja hoolduskeskust, kus teadlikult väärtustatakse ümbritseva looduse ja keskkonna ning inimeste vahel pikaajaliselt väljakujunenud suhteid. Neid õpetatakse nii noortele kui kogemuseta – või vastava kogemuse unustanud täiskasvanutele. Nii kasvu- kui elukeskkonna loomiseks. Läbipõlemise ennetamiseks, raviks ja inimeste parimas mõttes maandamiseks sellisesse külla, kus ligimesearmastus ja hoolivus on peamine, kus keegi ei pea tundma end üksiku ega abituna siin pidevalt muutuvas, isekana tunduvas maailmas.

 

Rajame isemajandamisel põhineva külakogukonna

* kus nii taastuvenergial põhinev elektrivarustus, küte, vesi kui enamus toiduained saadakse oma kinnistult (vili, juurvili, puuviljad), kinnistuga   piirnevast  jõest (kalakasvatuse võimalus) kui oma lautadest ja kohalikelt farmeritelt (piim, muna, liha, vill);

* kus on konfessioonist hoolimata võimalikult kõigile sobiv pühakoda

* kus on mitmekesised sportimisvõimalused (talliga külgnev ratsamaneež, võimlemissaalid, saunad jne.) ja matkarajad

* kus on multifunktsionaalse lava ja saaliga rahvamaja ja raamatukogu

* kus on külalistemaja ja auditoorium seminaride-kontsertide korraldamiseks

* kus on käsitöö ja puidutöö õppeklassid ja koolitusruumid nii poistele kui tüdrukutele, meestele kui naistele

* kus on oma lasteaed ja vajadusel ka põhikool

* kus on oma esmaabipunkt ja apteek

* kus on oma järelvalveüksus, kes jälgib külakogukonna siseeeskirjade täitmist

 

Ettevõtmise missioon on aidata inimesi, kes ei tule eluga ise toime või on jäänud elu hammasrataste vahele ja vajavad tuge sellest väljasaamiseks ehk lühidalt need, kes vajavad nii hooldust, lühiajalist puhkust, õpetust elus hakkamasaamiseks kui tunnet, et nad on armastatud ja vajalikud ka sellisena nagu nad on. Samas seame eesmärgiks ka sotsiaalkülas elavate inimeste omavahelise aitamise st. nooremad aitavad vanemaid ja vanemad omakorda jagavad töökogemusi, elutarkusi ja õpetusi noorematele, et need oskaksid varakult õigeid valikuid elus teha.

Ettevõtmise sihtrühmaks on nii kodutuks jäänud, koduvägivalla eest põgenevad, hooldust vajavad ja vanemateta/lähdased kaotanud isikud ning need, kes ei suuda näiteks tervislikel põhjustel iseseisvalt eluga toime tulla.

Kuid on ka neid erinevas eas inimesi, kes soovivad täie töövõime juureski töötada, läbipõlemist ennetada, õppida ja areneda üksteisest hoolivas, ligimesega arvestavas ja armastavas keskkonnas. Kogukonna liikmeteks ja külastajateks on oodatud inimesed, kes on huvitatud loodusest, loomadest, vaimsest arengust ja teiste aitamisest.

Sotsiaalküla pakub oma kogukonnale ja külastajale võimalust saada osa tegusast ja töiselt ehedast Eesti talu elust, kus toodetav piim ja liha, munad ja vill katab sotsiaalküla vajadused – füüsilisest ja vaimsest taastusest, koolitustest, loengutest ja temaatilistest laagritest.

Tähtsal kohal on kodukeskne naturaalmajandus ja kogukonnaliikmete igakülgne kaasamine sellesse. Põllud haljendavad, kangasteljed lõksuvad, sepikoda kõliseb ja leivaahjud lõhnavad – seda on lihtne ette kujutada ning see on täiesti reaalne, nii saabki olema. Sotsiaalküla näeb oma lahutamatute koostööpartneritena Saue ja Saku omavalitsusi, sotsiaaltööga seotud riigiteenistusi ja ümbruskonna külade elanikke. Samuti inimesi, kes soovivad üritust oma osaluse ja oskustega toetada.

 

2.  Praegune olukord

 

Planeeringuga hõlmatavad kinnistud paiknevad kahel pool Keila jõge, Saue ja Saku valla maadel.

Kaks Koppelmanni kinnistut (95,85 ha ja 32,79 ha) Saue vallas, Koppelmaa külas ja Salmoni kinnistu (19,38) Saku vallas, Rahula külas.

Keila jõeäärsele Koppelmanni kinnistule on omakorda lahustükkidena moodustatud kaks väiksemat kinnistut – Tippo (1,49 ha) ja Jõekalda (0,33 ha).

Kinnistute vahele jääb ajalooline Koppelmanni mõisa peahoone.

Planeeringu ala on valdavalt tasase reljeefiga Keila jõe luht, millel on veidi järsem reljeefi-struktuur jõeäärse Koppelmanni kinnistu keskel.

Kahte Koppelmanni kinnistut lahutab ida-läänesuunaline kruusakattega külatee, mis lääne-suunalt viib Pärnu maanteeni, mis asub 2 km kaugusel.

Planeeringuala kagunurka jäävat Koppelmanni ja Saku valla poolel olevat Salmoni kinnistu jõepoolset osa katab täielikult mets.  Keila jõe äärne Koppelmanni kinnistu on valdavalt väiksemate võsastunud puudegruppidega kaetud rohumaa.

Kehtestatud üldplaneeringu alusel läbib planeeritavaid kinnistuid põhja-lõuna suunaliselt rohekoridor metsloomadele liikumise võimaldamiseks, ühendades Koppelmanni metsaga kaetud kinnistut (32,79 ha) Saku valda jääva Salmoni kinnistu metsaalaga (19,38 ha).

 

3.  Koppelmanni mõis

 

Esimesd teated mõisast pärinevad 1566. aastast.  Esimene mõisaomanik oli Bengt Johansson.

Järgnevate aastasadade jooksul käis mõis läbi paljude valdajate käest.

Enim huvi pakub Koppelmanni mõisa eelviimane omanik Gustav Ederberg.

On teada, et ta oli 1859. aastal, kui sündis poeg Friedrich Wilhelm, Haljala kihelkonnas Kavastu mõisa valitseja. Kirikuraamatus on poja sünni kirjapanemisel märgitud isa Kustaw ja ema Juula. Üheks ristivanemaks on märgitud Baron R.v. Maydell.  Nimede järgi võib arvata, et Kustaw ja Juula olid eesti soost.

1880. aastal ostis Gustav Keila jõe vasakul kaldal paikneva väikese Koppelmanni mõisa.

Mõis on kahekorruseline, kõrge katusega kivist hoone.  Ehitatud 18. ja 19. sajandi vahetusel.

Ederbergid valitsesid Koppelmaal kuni 1910. aastani.

Tänaseks on mõisast säilinud ümberehitatud peahoone. Abihoonete asukohti ja aimatavat kuju näitavad osaliselt säilinud varemed. Äratuntavad on ka kunagiste juurdesõiduteede asukohad.

 

 

1. Meie kavatsused

 

Planeerimislahenduse põhiosa haarab enda alla Keila jõe äärse Koppelmanni kinnistu keskele kujundatud sotsiaalküla võrgustik.

Eskiisskeemi koostamisel on lähtutud kavandatava eesmärgi vajadustest, looduslikult kaunist asukohast Keila jõe luhal ja planeeringusse kaasatud kinnistute omavahelisest kompaktsest paiknemisest.

Krundistusstruktuuri ja teedevõrgu projekteerimisel on aluseks olnud maa-ala keskne sirge sissesõidutee, olemasolev hoonestus ja ala läbivad kuivenduskraavid.

Edasist kasutusvõimalust on taastamise ja ümberehitamise kaudu arvestatud Keila jõe kaldal säilinud Koppelmanni mõisa peahoonele ja tsentraalse sissepääsutee äärsele lagunenud loomapidamishoonele.

Planeerimisettepanek jätab võimaluse mõisa kunagiste abihoonete tänaseks lagunenud müüri-osade osaliseks kasutuselevõtuks.

Seda eriti peahoone idatiivas asuva ja suures osas säilinud atraktiivsele võlvkeldrile.

Sotsiaalküla hoonestus ja teedevõrk arvestab kogukondliku tervikliku toimimise eesmärke ja kujutab endast võimalikult laiahaardelise funktsionaalse sisuga tihehoonestusala.

Planeeringus näidatud keskne sissesõidutee jagab sotsiaalküla kasutusotstarbeliselt kahte ossa.

Idapoolse osa sihtgrupiks on valdavalt hooldust ja taastusravi vajav vanem generatsioon.

Läänepoolne osa jääb noorematele ja aktiivsematele.

Kogukonna elukorraldus näeb ette mõlema sihtgrupi omavahelise tiheda läbikäimise ja koos-töö. Kavandatud on hoonete kasutuskorra osaline läbipõimumine. Ühised koosviibimised, ettevõtmised, töösuhted ja üksteise abistamine.

Ala keskele jääb pansionaat koos rahvamajaga, kliinik ja apteek.

Sellest peasissepääsu suunda tuleb kaubanduskompleks, post, rahaautomaat.

Peasissepääsu ette ehitatakse valvega pääsla koos külalisteparklaga.

Keile jõe ja mõisahoone lähedale rajatakse kirik koos tavandiruumidega.

Kogu küla hoonestusala ühendavaks kujundelemendiks on „lille“ meenutav struktuur, mille pikalt looklev ja kogu küla läbiv „vars“ iseloomustab kogukonna ühist elukorraldust ning koostööle pühendumist. Lille vart jäljendava sõidu-kergliiklustee äärt palistavad hooned on ette nähtud külastajate majutamiseks ja külale mitmesuguste teenuste pakkumiseks.

Rajame spordikeskuse ja ratsamaneeži, elamis-tegutsemiskompleksi noortele  ja rahvamaja-klubihoone.

Taastatav Koppelmanni mõisa peahoone kohandatakse külakogukonna pidulikumateks ja eksklusiivsemateks üritusteks.

Keila jõe vastaskaldale luuakse valdavalt loomapidamisel põhinev Salmoni talukompleks, kus nii sotsiaalküla kogukonnale kui külastajatele pakutakse osalusvõimalust loomapidamisel ja võimaldatakse loomadega suhtlemist.  Säilitamisele ja hooldamisele kuulub puhkealana talu metsaala.

Salmoni taluhoonete vastu, jõe vastaskaldale Koppelmanni kinnistust lahustükina moodustatud Jõekalda kinnistule (0,33 ha) ehitatakse väiksem jõeäärne saun.

Kiriku vahetusse lähedusse rajatakse teine talukompleks.  Küla majandustalu, mille tegevus-valdkondadeks on kalakasvatus, mesindus ja mahepõllundus (tarbeaed, viljapuud).

Nimeks võiks talule saadagi „Koppelmanni“.

Talu kõrvale nähakse ette insenerikeskus veepumpla ja kanalisatsiooni puhastusseadmetega. Elektrienergiat toodame tuulegeneraatori, päikesepaneelide, biokütusel põhineva väike-elektrijaama abil.

Kõikide hoonestusgruppide juures on murukivikattega parklad.

Sotsiaalküla hoonestusgruppe ühendavad dünaamiliselt looklevas rütmis kulgevad kõva-kattega kergliiklusteed ja terviserajad, millede äärde jäävad puhkeplatsid ja mänguväljakud.

Küla logistiliseks toimimiseks võiks looklevatel ühendusradadel kasutada liiklemiseks lisaks jalgsiliikumisele väiksemaid elektrisõidukeid, nn. „golfikärusid“ – aga ka hobuvankreid.

 

Laiahaardelisema sotsiaalse terviklikkuse ja arenduse jätkusuutlikkuse suurendamiseks on sotsiaalkülast põhja, Keila jõe vastaskaldale moodustatud talukinnistu, ida ja läänesuunda suuremad erakinnistud üksikelamutele ja kagusuunda Koppelmanni metsakinnistu.

Kahele poole sotsiaalküla kompaktsete otsaaladena loodavad erinevas suuruses erakinnistud moodustuvad hoonestusõigusega elamumaast ja maatulundusmaast, vältimaks mõlema kinnistutegrupi laustarastamist.

Planeeritava ala visuaalselt eraldivaadeldava osana külavaheteest lõunapoolele jääv Koppel-manni metsaga kaetud kinnistu jäetakse tervikalaks.

Planeering näeb ette metsa võimalikult maksimaalset säilitamise ja hooldamise.

Ainsa hoonestusena kavandatakse kahe grupina metsavahitalu ja väike kämping.

Metsavahitalu juurde ehitatakse lisaks elamule sotsiaalküla teenindavad töökojad.

Kämping on kasutatav ka alternatiivtervendamist viljeleva vaimsuskeskusena.

Metsa rajatakse kitsad pehmekattelised jalutusrajad.

 

 

5.  Haljastus

 

Planeerimiseelne haljastus paikneb suuremate metsaaladena Koppelmanni väiksemal lahus-tükil ja Salmoni kinnistul. Väiksemad metsatukad ja võsastunud puudegrupid kasvavad Keila jõe äärsel luhal.

Planeering näeb ette kahe suurema metsaala ja jõeluhal kasvavate puudegruppide võimalikult täielikku säilitamist.

Vastavalt üldplaneeringule läbib  kogu planeeringuala põhjast lõunasse kulgev rohekoridor.

Nii rohekoridori alale kui ka Keila jõe äärde rajatakse lisakõrghaljastust.

 

1. Ehitustegevusega kavandatav

 

Sotsiaalküla ja seda ümbritsevate alade kogu ehitustegevus toimub etappide kaupa.

Etappide järjestus kujuneb vastavalt prioriteetsele vajadusele, väljaehitamise võimalustele ja kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirkonna arengukavadele.

Planeeringu ekiisettepanek pakub ehitustustegevuse ettappidega järgmise järjestuse:

Esimeseks etapiks enne hoonestuse alustamist on kogu küla läbivate põhiteede ja inseneri-võrkude väljaehitamine, millega koos ka insenerikompleks puurkaevu ja puhastusseadmetega. Püstitame vähemalt ühe tuulegeneraatori, päikesepaneelid, maa- ja õhksoojusseadmed ning kombineeritud alternatiivse energia süsteemid.

Teise etapina majanduslikust arengust ja otstarbekusest lähtudes võiks olla küla keskele rajatav pansionaat koos kliinikuga, hooned esmaasukatele ja külakogukonna teeninduseks.

Sellesse etappi kuuluksid ka mõlemad talukompleksid, Salmoni loomapidamistalu ja Koppel-manni majandustalu.

Kuna kohese on vaja ka töökodasid, siis ka Koppelmanni metsakinnistu metsavahitalu.

Kohe alguses saaks ehitustegevusega alustada ka sotsiaalküla väljaehitamisest mittesõltuvad üksikelamutega erakinnistud.

Kolmandaks etapiks oleks kogu ülejäänud hoonestus, kus prioriteedi peaks saama mõisa-kompleksi ja kiriku ehitus.

 

Maaelu ja talutraditsioone arvesse võttes peab projekteeritavate hoonestuse ehitusstiil olema eesti taluarhitektuuri järgiv.

Valdavaks ehitusmaterjaliks puit ja looduskivi.

Talukomplekside väljaehitamisel peaks valikuna eelistama palkhooneid.

Sama ka kämpingute puhul nii sotsiaalkülas kui metsaalal.

Ka erakinnistutele ehitatavatele elamutele seatavate hoonestustingimuste väljastamisel tuleb arvestada maaelu põhimõtteid.

Seega viil- või kaldkatusega ja valdavalt puitvooderkattega hooned, millega on sobitatud päikesepaneelid-generaatorid.

 

6.   Kütmine

Hoonetes  nähakse  ette  mitmetüübilist  kütmisvõimalust.

Põhiliseks  kujuneb  keskküttesüsteem tahke-, vedel-,  või elektrikütte  baasil.

Kombineeritud taastuvenergial põhinev alternatiivne energia kasutab ka maakütet ja õhksoojuspumpasid. Lisaks päikese ja tuule jõu ära kasutamisele puhastame-kasutame ka vihma- ja jõevett.

Et tegemist on maaeluga, on eelistatud puuküttega ahjud, kaminad, pliidid ja saunad.

 

 

1. 7. Veevarustus  ja  kanalisatsioon

Kogu vee- ja kanalisatsioonisüsteem ehitatakse välja kogukonnasiseselt lokaalsena, oma puur-kaevul ja puhastusseadmetel põhinevate trassidega.

Kasutame ka vihma- ja jõevett.

 

1. 8. Elektrivarustus

Teostatakse  vastavalt  taotletud  tehnilistele  tingimustele.

Nagu kogu kompleks, on ka energeetika autonoomne – kui sotsiaalküla toodab ise mahetoidu ja eluks vajaliku, on elementaarne, et kõik loodusjõud kaasatakse oma elektri tootmisse – õhk, päike, maa, biomass.

 

 

1. 9. Tulekaitse  abinõud

Hoonete projekteerimisel ja väljaehitamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 2004 a. määrusest nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” ja standardist EVS 812-4:2005 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4 : Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus”.

Kogu kompleksi tulepüsivusklass  on  TP 2 ja TP 3.

Kandekonstruktsioonide  tulepüsivus  on  R – 60.

Hoonete puitkonstruktsioone (katuse ja vahelagede puittalad, -fermid ja -roovid) läbivad suitsulõõrid varustada  katikutega.

Kasutatavad  korstnad  teha  vastavalt  EPN  10. 4  nõuetele.  Tulekollete esise  põrandapinna  tuletõkkeks  on  kas  kiviplaadistus  või  värvitud  terasplekk.

 

1. 10. Haljastus  ja  heakorrastus

Hoonestusest vaba ala kuulub korrastamisele vastavalt haljastustavadele ühtse haljastus-projekti alusel. Eelistatavalt tähendab vaba ala peenart ja põldu, aeda ja kasvandust, karja- ja heinamaad.

Lisaks olemasolevatele ja säilitamisele kuuluvatele metsatukkadele/puudegruppidele rajatakse   hoonestusest vabadele ja selleks sobivalt valitud aladele lisakõrghaljastust.

Ühtse kava alusel kujundatakse hooneid, teid, platse, väljakuid ümbritsev murupind, ilupuud ja -põõsad, lillepeenrad.

Vastavalt vajadusele ja ettekirjutustele kuuluvad korrastamisele ka metsaalad.

Kogu planeeritaval alal väljaehitatavad piirdeaedade asukohad ja lahendused täpsustatakse haljastusprojekti ja hoonete eelprojektide koostamise staadiumis.

Valdavateks piirdeaedadeks on puitlatt-, võrkpiirded ja piirdehekid. Talukompleksidel ka roigaspiirdeaiad.  Piirdeaia kõrguseks  on  1,5  m.

 

2.  J O O N I S E D:

1. Asukohaskeem

2. Kontaktvööndi skeem (vajadusel)

3. Väljavõte Maa-ameti katastrist

4. Planeerimislahenduse eskiis

 

Kinnistu  valdaja

ja ettevõtmise arendaja :                                                         Projekteerija :

 

 

Kersti Männik                                                                         Arh.  Riho  Hürden

OÜ Kordiales                                                                                      OÜ Arhitekt Riho Hürden

Tel.. 50 86 955                                                                         Tel.: 50 93 136

Kersti.Mannik@gmail.com rhyrden@gmail.com

Ärireg.nr. 12135188

EEP002228