Tulen pimeduses teiselt korruselt alla. Panen jope selga ja kingad jalga. Et inimesed mind pimedas näeksid, panen helkurjope selga. Rahvas ootab õue peal. Otsmikulambid vilguvad. Uutele tulijatele on üllatus kui palun enne metsa minekut tuled kustutada. Me laseme lambid puhkusele. Ka silmad. Kõnnime tunnetuse radadel, et leida oma varjatud meeled ja ühendusniidid loodusega.

Detsember on pime aeg. Ärkad pimedas, veidi valgust ja siis uuesti pime. Enamus töid ja toimetusi tehakse elektri valgel. Ka siis kui silm veel hästi seletab pannakse laes lamp särama. Silm tahab aga vahepeal laiselda. Tahab nautid hämarust. Nagu looduski. Miski uus sünnib vaid pimeduses. Keha tunnetus muutub siis erguks ja hakkad tajuma asju, mis jäävad valguse varju. Ka tähti näed vaid pimedas. Valgus varjab neid. Nad on liialt õrnad, et end valges näidata.

Vanasti polnud elektrit. Küünlad olid kallid ja neid ei raatsitud raisata. Iga õhtu peeti videvikku. See oli aeg kui tehti näputööd või lihtsalt lõõgastuti. Tean kuidas mu vanaisa tegi videviku pidamise ajal rehapulki. Kiireks heinaajaks sai neid hulga valmis tehtud. Suvel polnud selliseks nokitsemiseks mahti. Naised kudusid või ketrasid. Need olid tööd mida sai käsikaudu teha või siis napi valgusega. Just nimelt käsi kaudu. Napi lee augu või pliidi valguses kooriti kartuleid. Sõtkuti tainast. Silmad puhkasid. Nägemismeel uitas oma radadel.

Küsisin vanaemalt kuidas ta pimedas aru saab, millal taigen valmis on. Vastus oli – siis kui silmade ees heledaks läheb. Seda oli raske mõista. Heledaks läheb. Tähendab tainas on energeetiliselt armastusega läbi töötatud ja kiirgab seda sulle tagasi. Kiirgab kogu maailmale. Üks meel puhkas selleks, et tunne saaks oma tööd teha. Just tunne. Pimedas me tunnetame. Kui tunnetame, siis õpime ka tundeid juhtima. Valges tegutseme mõeldes ja kontrollides. Tunnetuse tee on kadunud. Me ei mõista oma tundeid, nad löövad üle pea. Lämmatavad meid.

Ka protseduure tehes näen kuidas inimene läheb heledaks. Patsientki tajub seda silme ette tekkivat helendust. Tunne läheb heaks minul ja temal. Hea on seetõttu, et põhimeel puhkab ja rahuneb. Kui keha rahuneb algab sisemine tasakaalustumine iseenesest. Päeva või elektri valguses on seda helendust raske märgata. See pannakse tavaliselt päikese arvele. Aga kui toimetad täitsa pimedas, nagu ma sügis- ja talveõhtutel küünis teen, on päikese arvele raske kirjutada sisemist valgust, mis silme ees kumama hakkab.

Talus oli kõigil asjadel oma kindel koht. Kust võtsid, täpselt sinna tuli ka tagasi panna. Lauta või talli, kus olid põrandal heinad või õled, ei saanud küünlaga minna. Petrooleumlamp jäeti ukse kõrvale konksu otsa. Selle koha ümbrus oli puhtaks tehtud kõigest süttivast. Arvestati, et mõni loom või lind võib lambi juhuslikult pikali joosta. Selleks puhuks oli ka looma nahk seinal rippumas. Vajadusel sai sellega tuld summutada.
Kiirustada ei saanud. Silm hakkaks seletama miski aja pärast, tuli oodata. Astusid pimedasse õue, lasid kehal loodusega üheks saada ja siis hakkasid läbi tunnetuse ja kassinägemise tegutsema. See töö ei väsitanud. Tegutses miski teine energia sinus. Loomad juhtisid su oma hirnatuste, ammumise ja kaagutamisega õigesse kohta. Jälgida tuli vaevu märgatavaid puude siluette, taeva kuma. Tuttav õunapuu õuel ja kask värava juures juhtis sind lauda ukseni. Hoones liikusid käsi kaudu. Mööda sirget palki ukseni, sealt käed ees jalgadega tunnetades ruumi teise otsa. Tajusid kuidas kruus või heinad jalge all krudisesid. Tunded said sellise tegutsemisega tasakaalustatud.

Kui soovid, et miski seni varjatu siin maailmas saab sulle omaseks, tee nii:
Pea videvikku. Kodus kustuta valgus ja tegutse pimedas. Naised leiavad alati miskit kudumist, heegeldamist. Ka kartuli koorimine saab tehtud. Taina sõtkumisest oli juttu. Mina tegin oma ruunid pimedas. Lõikasin kettad puu oksast, mille hämaras ledsin. Lihvisin neid liivapaberiga pimeduses. Näppudega tunnetasin siledust. Kuni hakkasid helendama.

Lehti saab riisuda ja lund rookida pimedas. Nõusid pesta. Mediteerida ja mõtiskleda.
Nägu ja hambaid saad pesta pimedas. Kreemitada samuti, tundega. Dušši all käimine muutub täiesti teiseks pimedas. Riietu, tunneta kes oled alasti ja riides.

Ma olen oma järgmise aasta plaane teinud pimedas. Kirjutan pähe tulnud mõtted suurele lehel. Tavaliselt vana kalendri taha küljele. Sealt kannan need siis hiljem arvutisse. Võid tegutseda ka kamina või küünlavalgel. Käi pimedas jalutamas. Vestle sõpradega pimedas. Usu saad hoopis intiimsema kontakti.

Vaata taevast. Lase pimedus endasse, et näha varjatud valgust endas ja maailmas. Vaata pikalt. Jälgi kuidas taevas on kogu aeg muutuses. Vaid põhjanael on paigal.  Pane pea ise tööle. Leiad palju võimalusi oma tundemaailma rakendada.

Mina lähen õue. Tõmme püstkoja järgi on tugev. Mõnus kui sul on õue peal koht, mis midagi vastu nõudmata paneb su särama. Kui sul endal sellist kohta pole, siis tule Pesa tallu seda imet kogema.

Ettevõtmised detsembris

18.-19.12 Noorkuu matk Pesa talus. Valmistumine pööripäevaks.
http://www.hagal.ee/18-19-12-noorkuu-matk-pesa-talus-valmistumine-pooripaevaks/

21.-22.12 Pööripäeva matk Pesa talus.
http://www.hagal.ee/21-12-pooripaeva-matk-pesa-talus/

Uut kodulehel

Brasiilia reisi pildid.
http://www.hagal.ee/pildid-alates-2014/

Head tunnetust.

Ralf
ralf@hagal.ee
Tel: +372 55 48 949
Skype: Ralf Neemlaid