09. märts 2016
Chihuahua Sõprade Liit teeb iga triki ja haugatusega selgitustööd, et tibatilluke koer on suure hingega, nutikas ja teenistuv Koer.
Ettevõtlik daam Krista Laanet töötab selle nimel, et sülekoeri kuuletuma ja avalikus ruumis käituma koolitada ja muudab oma treeninguga inimese ja mikroskoopilise looma kooselu täiuslikuks. Tema koeratunnid toovad koos kodudest välja emad ja pojad, abikaasad ja muidu seriaalilummuses heljuvad vanaprouad.
Ent kaunis naine teeb ka pidevat tegusat selgitustööd, et minikoera elu on peremehega kaasas käies võrreldamatult huvitavam ja tõelisem kui üha kodus ootavate koerte saatus. Lisaks ühendab minide kool koerad ja peremehed nii, et teismelised poisid ja turjakad pereisad tunnevad oma koolibrite üle õigustatud uhkust.
„Arvamus on selline, et chihuahuad on tibikoerad, eks ei oska muud kui kotis istuda ja beibede kostüümide aksessuaariks olla,“ teab Krista, kes oma mitmete ametite, töökohtade ja koerakoolituse rühmade vahet kurseerides on ise samuti stiilselt sätitud ja väljapeetud. Nagu tema chihuahuad, kellele muide lihtsaid ja ilmetuid riideid ei müüdagi. Rõivaid tuleb koeratõugude maastikul koolibriga võrdväärsel nääpsul aga meie kliimas suurel osal aastast kanda täpselt samal põhjusel, miks inimesed riides käivad. Külm on! Poolteist kuni kolm kilo kaaluv habras tõug on aretatud Mehhikos. „Chihuahua oskus kotis istuda, kohvikus käituda ja seltskonnas stoilisena püsida on suure kasvatus- ja õpetustöö vili. Ehkki tilluke, on ta olemuselt energiline ja tema arukas tegutsemisjanu vajab väljundit. Ta on teenistuskoer, mitte padjaloom!
Mina alustasin chihude õpetamist seitse aastat tagasi praktilisest vajadusest lähtudes.
Minu vanema koera Mathilda-Rosalie poeg Augusto on keerulise iseloomuga ja ma otsisin võimalusi tema taltsamaks muutmiseks. Läksin temaga Koeraspordiklubi Koerus kutsikakooli. Kutsikakoolis selgus, et Augusto on kiire õpivõimega ja ühine juhendatud tegevus aitas mul teda mõista ning suunata. Asusin talle kodus juba enda välja mõeldud trikke õpetama.
Mõistsin, et olen sattunud tervesse uude mikrokosmosesse. Treenisin oma mõlemat koera ja arenesin koos nendega. Ühel hetkel oli aeg sealmaal, et ilmus ka teisi koeraomanikke, kes soovisid minu väljatöötatud trikke oma koertele õpetada. Täna õpib ja treenib Chihuahuade trikikoolis kolmkümmend sülekoera, kellest enamus on chihuahuad. Kuna mul on välja töötatud ja suures osas oma kätega valmistatud või valmistada lastud väga eriline ja ainulaadne trikirada pisikestele koertele mõeldud takistustest, soovis ka Koeraspordiklubi Koerus minult väikestele ja keskmist kasvu koertele samalaadset trenni. Täna õpib kokku minu juhendamise järgi pea kuuskümmend koera.“
Korraldatakse nii sülekoerte mängutunde, koerte kohvikukoolitusi kui ka sülekoerte kotispüsimise koolitusi. Kõik ikka selleks, et neid väikesi päkapikukasvu tegelasi sotsialiseerida ja kasvatada, kuna nad on sageli ja mõned neist ka terveid päevi omanikuga kaasas.
Krista on neli aastat juhtinud koos Maris Rumbergi ja Gerli Asmeriga Chihuahua Sõprade Liitu, mitut trikikoolituse rühma, on ametilt terviseõpetaja ja massaažispetsialist, turundab üleriideid ja jalanõusid – ning minikoerte mängupükse ehk „pamperseid“, mille ta ise välja töötas. Aastaid Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni juhatusse kuulunud kaunitar nendib, et tema pärisosa on olnud mittetulundusmaastik, näiteks liikumispuudega lastele pühendumine – ta oli aastaid Liikumispuudega Laste Tugiühenduse juhatuses.
Ta on olnud aastaid BPW Tallinna klubi juhatuse liige, korraldanud klubi heategevusprojekte ning pannud aluse legendaarsele EENA heategevuslikule kübarapeole. Ühiskondlik töö on Krista jaoks elukvaliteeti tõstev looming!
Elu koertega
Kui Krista kogub Laki tänavas spordiklubi Koerus treeningsaalis teisipäeviti ja pühapäeviti enda ümber nii kümned chihud kui mitmete teiste tõugude vaprad ja ilusad, ühitab ta ühtaegu nii koera ja peremeest kui koeri ja peremehi-naisi omavahel. Ta on leebe ja läbinägelik, tark ja tundlik – nii et käsklustele kuuletuvad nii koerad kui naised-mehed-lapsed, kelle teekaaslasteks nad kutsutud on.
Krista väljatöötatud ja nüüd edukalt toodetavad mängupüksid, mis sobitavad väikekoerad pahanduste ja loikudeta avalikku ruumi, ei summuta olulisimaid teateid koerte postkontoris. Mõne emaskoera innaaeg tekitab lisaülesande nii tema enese treeningrühma kui jätab tugevasti loodusliku jälje ka järgmiste gruppide isaspenide postkontorisse. Kristal on pidevalt käepärast puhastav-neutraliseeriv sprei, millega pisipenide postkontorit korrastada, ent ka väga väike koer on ikkagi tilluke hundi perekonna isend, kes tahab teateid jätta, vastu võtta – ja neile kohaselt reageerida. Loe: sugu jätkata.
„Mind peab kümnetele inimestele ja koertele ühtaegu jätkuma. Igaühel on oma karakter ja käitumine. Üldisest mürafoonist peavad välja kooruma täpsed hääl-žest-kehakeel-käsklused. Chihud on reeglina algusest saadik meie juures alustanud ja edenenud. Koeruse buldogid-spanjelid-jorkid on mõnikord teistes agility-rühmades saanud baasi, mis vajab tasandamist. Võtan asja rahulikult, ei suru kedagi – ning kõik loksub leebelt paika,“ kirjeldab Krista oma linnalooduslikku pühendumist. „Tuletan muudkui meelde, et koerale tuleb sõnu öelda ja neid kehakeelega dubleerida – A, tunnel, üle, alt, läbi, peale, kardin, lükka, käpaga. Loomake püüab käsklusi küll õhust ja loeb peremehe soove silmist, ent koerad tunnevad ja mõistavad väga paljusid sõnu. Need – nagu ka loendatavad numbrid – tuleb sõpradele lihtsalt kordamise teel selgeks õpetada.
Koer näitab inimesele kõige ilmekamalt, milleks on meie kõrval elavad loomaliigid suutelised, kui nendega suhelda ja koos tegutseda. Ketikoer ja kodus igavlev peni on otsekui ooterežiimile pandud. Nii, nagu karjas elav hobune või lehm ei saa inimesele oma arukust ja andekust näidata, sest seda ei tooda välja ega küsita, jääb ka ülisuure osa koerte talent avastamata ja rakendamata. Tõsi, see on ka inimeste endiga ju sageli nii.“
Krista tunnistab, et suhtlemine ja uudishimu, mida üks või teine loomaliik suudab, on tema kõrval eranditult iga olendi trikitama pannud. Tema loomad on alati tsirkuseväärseid trikke teinud, kõik papagoid rääkima õppinud, küülik palju trikke osanud ja tööl kaasas käinud ning akvaariumika Renars Kaupers koos temaga tantsinud. Krista muusika järgi akvaariumi juures ees – kala tema liikumismustreid matkides järel.
Praegu on tal ema ja poeg chihud, kes käivad temaga kõikjal kaasas. Terve oma lapsepõlve vedas väike Krista oma ema suureks meelehärmiks aga tänavalt leitud kasse koju ja unistas oma koerast. Kuna vanemad koera mitte mingil juhul ei soostunud ostma, korraldas Krista kolmandas klassis koera endale ise. Nimelt lasi ta endale klassikaaslastel omaenese kogutud raha eest „sünnipäevakingiks“ turuväravast segaverelise kutsika kinkida! Koolivaheajad veetis ta oma tädi ja onu loomalaudas, et seal lehma kammida, põrsast paitada ja küülikuid sööta. Loomad on ikka ja alati Krista õnnelikuks teinud – ja tema neid.
„Kuna mind pole mitte kunagi kodus, siis teisi teekaaslasi pidada ei saa,“ tunnistab naine, kelle kaks koolibri-koera vupsavad trenni lõppedes oma kotti ja asuvad seda delikaatselt ent veenvalt valvama. Koerad ju. „Mul on mitu ametit ja ettevõtet, mitu koeragruppi ning sõidud koertenäitustele, sülekoerte moedemonstratsioonidele-karnevalidele, showdele, moeetendustele, fotosessioonidele, telereklaamidess ja rahvusvahelistele võistlustele. Tallinnast väljas asuvasse koju jõuan koos chihudega reeglina pärast kümmet õhtul ning kütan siis koos miniatuurse meeskonnaga pliiti ja mõtlen maailma asjade ja oma missiooni üle järele.“
Koera elu
Niinimetatud tavaline koer veedab enamuse ööpäevast peremeest koju oodates. Ta toimib valvesüsteemina, kes pererahva saabudes otsekui varjusurmast ärkab ja riiulist välja võetakse. Linnaloomana viib inimese välja jalutama – ja asub tagasi ootele. Koolibri-koer, tragi tilluke teekaaslane on kotis oma karjajuhiga kaasa kandudes üks õnnelikumaid koerlasi, mitte aksessuaar.
„Oleme oma chihu-sõprade liiduga selle kostüümidraama külje lõbusa äärmuseni välja arendanud. Koer – nagu iga loomaliik õigupoolest – õpetab inimese inimeseks. Aga ta paneb ka fantaasia tööle ja pakub helget meelelahutust. Tillukeses kärus teist chihut lükkav või rulaga sõitev koolibri-koer on naljakas ja nakkavalt elurõõmus teenistuja. Ent kui me kutsume koerakasvatajad karnevalile ja moedemonstratsioonile, tõstame ju nende loovuse veel kõrgemale tasandile. Inimesed ja koerad kostümeeruvad, võtavad riietusele vastava rolli ning saavad seltsielulise lisadopingu, mida nad oma sõpruskonnas ja töö juures levitavad. Ilma et kõrvalseisjad teaksid, miks mõni inimene nii rõõmus ja elus on. Sellepärast, et ta käis eile näiteks Cruellaks-riietununa koos chihudega Elu-nimelist mängu mängimas!“ kirjeldab Krista täiuseni timmitud koeraelu, mis muudab inimese elu koos koertega Eluks.
Ettevõtliku koertehaldja abikaasa Urmas on avastanud naise harrastuse juures ekstrabonuse. Suuri autosid ja koeri peetakse alaväärsustunnet korvavate inimisendite „riistapikendusteks“. Tillukesed koerad aga ei muuda nendega jalutavaid mehi, keda on klubis õige mitu, sugugi naeruväärseks.
„Kui ma käin meie koertega jalutamas, kogun kõik elavad ja hingavad naised-neiud nagu võluväel enda ümber – värviliste vestidega koerakesed toimivad absoluutselt garanteeritud magnetina,“ naerab kogukas Urmas.
Stiilipidude puhul küpsetavad-kaunistavad chihu-sõbrad koeratorte, mille täidiseks on kanasüdamed ja linnuliha, vutimunad ja puu-juurviljad. Koosviibimiste ajal kihab põrand kääbuskoerlaste seltsielust, jagelused lahendatakse sujuvalt ning teistest tõugudest enam ilmutavad koolibrid arukat sallivust ja kohanemist.
„Mulle meeldib jälgida, kuidas nii chihu-koolis kui Koeruse rühmades käivad koos kodust väljas emad ja pojad, abikaasad ja mõnikord terved perekonnad. Aegadel, mil pered kohtuvad omavahel vaid teleri ees diivanil, nutiseade ühes ja pult teises käes, on see erakordselt suur asi. Väike koer pakub inimesele ühenduse tõelise elu ja teiste inimestega!“ on Krista õnnelik. „Seda tuleb aga küll koerast unistajale hoiatuseks öelda, et kui ta on otsustanud sülekoera kasuks, siis südamesüles seda olendit pidevalt kanda tulebki. Mehhiko miniatuurid eeldavad 95% ööpäevast inimese lähedust.
Kes arvab, et väike koer ei tee üksijäetuna pahandust, eksib väga. Õpetamata ja üksildane päkapikk suudab suisa üleloomulikult kogu majapidamise ribadeks närida ja ära märgistada. Kuna ta on energiline teenistuskoer, otsib ta ilma seltsilise ja teejuhita ise tegevust, mille tulemus on tagajärg.
Pöialpoiss-koerad on suurte ja tähtsate inimeste ees otsekui peegel. Nad meenutavad meile igal hetkel Exupery tõdemust „Väikesest printsist“: sa vastutad selle eest, kelle oled taltsutanud. Aga nad kinnitavad meile igal hetkel ka, et anded on arendamiseks, oskused kasutamiseks ja elu elamiseks. Me keegi pole sündinud selleks, et ooterežiimil mingit kitsast rida ajades rahateenimise funktsiooni täita ja piltlikult öeldes ketikoertena õnnelikumaid aegu oodata. Pangem end leidlikult riidesse ja tundkem rõõmu üksteisest ja endast.
Krista ütleb sageli trikishowde lõpus pealtvaatajatele, trikikoer on tark, nutikas ja õnnelik. Armasta ja austa oma koera, anna talle võimalus näidata, kui tark ja tubli ta on, nii veedate koos üksteist tundma õppides suurepäraselt aega ning õpite teineteist usaldama, austama ja armastama.
Koolibri-koerad õpetavad, kuidas õnnelikolemine käib!“