15.september

Öösel toimus meie kõhtudes disko ja tuumasõda. Üliilge viirus. Minni, kes jäi meist kõige esimesena haigeks, pääses juba lasteaeda. Mina jäin viimasena – ja oli üliraske öö.

Kõikvõimalikud teenuseosutajad trambivad jalgu – täna saan õnneks põlevaimad arved maksta, ehkki mul on päris krõbe palavik ja silm krillis.

Miks mul on jälle paari tuhande eest maksmata arveid? Sellepärast, et hobuste vedu oli kulukas – aga hobud ise alles müügis. Sellepärast, et külaliste võõrustamine toob väga vähe sisse, aga võtab tohutult aega ja energiat. Võõrustades-transades – ja lisaks ka mööda Eestit rännates – ei saa teatavasti kirjutada ega teenida ja nii see nihe, sunnik, üha tekibki.

Kuna täna-homme saan Ohtliku lennu valmis, tõmban loomulikult järele. Aga see igakuine loksutamine sööb närve küll.

Kõigil, kes peavad mulle maksma, on sama jama. Venitame, venitame… Aga ma ei saa ju minna uusi viljasid ostma, kui eelmised maksmata. Mõned õilsad hinged on väga suures ulatuses arveid kustutanud. Ja mõned närud tallavad paarikümne euro pärast inkassoga seljas.

Peame väga hoolega arutlema, kustkohast ja milliseid kulusid piirata.

Tigris läheb müüki. El Salvador ja Empower on müügis. Ranna rantšos asuvad kaks metslast ka – aga neid on alles sõita vaja.

Kõige selle peale on kõhugripi laineharjalt väga meeleolukas mõelda.

Imelised honorarid – kolme artikli eest saan maksta viiendiku arvetest… Armas Jumal, tee nii, et ülejäänud ootaksid ära Tigrise müügi, Ohtliku lennu honorari – aga hetkel tõusis palavik nii äkki lakke, et ilmselt ma nii kaua ei elagi.

Müüme mune, sest kanad läksid lolliks, aga me ei suuda praegu ainsatki muna süüa – ja vangume kuutõbistena ringi. Arvuti taga istumine paneb higi mööda nägu nirisema, aga Kessu soovitas igal juhul võimalikult püsti püsida, mitte voodisse jääda. Ühed soovitavad pipraviina, teised meresoola. Meie eelistame meresoola. Mis maitseb õuduste õudus, aga on ainus asi, mis sisikonnas seisab.

Oo kolm viimast tänast lehekülge, kirjutage end palun ise…

16.september

Termika tervis on juba nii hea, et ta müttab õues tööd teha.

Saara peab vaatamata palavikus väherdud ööle läbirääkimisi panga ja G4Siga, inkasso ja Grundarpuiduga, Ranna rantšo ja Kessuga. Ja läheneb krimkaga finišile. Siis saab juba valida, kas järgmiseks tööks tuleb Röövlirahnu Martin või näidend Rakverele. Mõned artiklid tuleb vahepeal ka kirjutada.