3.juuli

Võimas! Kaunis! Kõnekas ja sisukas ja leidlik ja sügav. Hingelinnu võimlemispühal Kalevi staadionil võlus maamummit enim laiv-bänd – Ott, Taukar, Getter, Padar, pliksidekoor. Ja rühmade vahetusnipid. Beepsude rühm. Naisvõimlejate esireas üks viimase vindi peal rase tantsijanna – pisike, ilus ja õnnelik. Pilvede mäng Keldrimäe kohal. Üksteisele naeratavad inimesed. Valgamaa talunik, kes maasikate peale piparmündilehega smuuti kinkis. Üksteisele naeratamisi – Hingelinnu tasandil. Aitäh!

Mõistagi tulevad sellised õhtud kui Kingitused pärast seda, kui lapsed on aasta otsa trenni teinud – mõnikord tuleb neid sinna jõuga saata, teate küll, peks ja perevägivald 😀 – siis on nad nädal aega Tallinnas proove teha nühkinud. Kui bänd liitus, läks kõik elama – aga enne oli kuum ja vihm ja tüdimus ja… lõputantsu ajal vikerkaar Tallinna kohal. Nii lihtne ongi. Mitmete inimeste elutöö kõrghetk. Respekt!

Soonel kehtib kaks-kaks-kaks-seadus.

Rääkisin siin teekaaslasele, kes oma ja minu nägusid kokku luges ja oletas, et palju – meil mõlemal – et siin on kahe-seadus. Kaks poni, kaks emmet-hobunat, kaks sälgu, kaks koera, kaks kukke – nojah, üks neist part Donald 😀 Täna hommikuks on Nibiru, kes end peadpidi boksiukse vahele tõmbas, jälle trakeen-arab – eile paistes molliga nägi välja nagu torikas, andke andeks 😀 😀 😀

Opeiat lutitades – ta annab huultega musi ja kibeleb laudast läbi sahvri tuppa – nõme ühemääline seltskond seal ju 😀 – silmitsesin kaht 20sentimeetrilist rotti, kes hommikut sõid. Mu pea kohal silmitsesid omakorda mind kaks pääsukest. Ja sünkroonis eriti malbe-nunnu-süllekippuva Nibiruga ootas mind postkastis ühe mu sälglapse kiri – täpselt nagu Nibiru – ise-tean-ise-oskan-mina-mina…emmeeeeeee, sülleeeeee! Kaks mummimuna, Suure Saara sülle pugevat tütremürakat 😀

Töömehele oli tänane menüü samuti kahe-seaduse järgi – vannituba ja tall. Kummaski omakorda kaks sooritust – peltapoti ja pesumasina vahetus, Namaste ukse kõbimine ja poniaedikule suurte-poolse vaheseina tekitamine. Mul endal samal ajal kah kaks – sitalabidas ja haljavikat.

Hommikune tekst sai täna meestest, kes armastuseta abielades, kinnisvara ja muu pesudo külge klammerdudes maha surevad olenemata sellest, kas nad on spirituaalsed või materialistlikud. Kosmilised seadused kehtivad ka neile, kes seadusi ei tunne – nende vastu, kes seadusi tunnevad, aga rikuvad, on Meistrid seal üleval aga eriti nõudlikud.

Kaks-kaks-kaks kulminatsioonis heitsin lambakoplis tallede vahele selili, sain hämmastava ühenduse lamba loomusega – loomad-lausujad raamat täienes hüppeliselt! – ja jäin magama. Ärkasin Elmari märja musi peale – kule-sa-põle-mo-utt-ajand-end-tagajalgadele-ja-teeni-meid 😀

Pärast töömehe lahkumist pesime Indiga maja – eriline tähelepanu sahvril, mille jahudest tühjendasime, et rottide kaks-kaks-dessanti piirata – ja läksime riituseplatsile. Indi sõi metsa maasikatest tühjaks, kuni mina kaevasin lõkke põhjani puhtaks. Viis kärutäit. Mis selgitab, miks jaanipäevane lõke – Elena ja Dimaga – nii raske ja maine tundus. Ta oligi seda.

Unemütsiks oli postkastis Leena väga pikk kiri – oi-kirillitsat! – yini-yangi, kõrge-madala, ülijõuliste hingede kohustuste ja avanemise teemadel. Aitähaitähaitäh!

Ma omakorda lennutasin enam kui 20 naisele kirja järgmise laupäeva kohta.

Oli tõeliselt pöördeline pühapäev.