6.-8.september

Eile sai minu ema Ameerikas 77. Sel puhul käisin Kodutunde raamatupeatükki loomas rabadevahelises talus, mille peremehel olnuks eile samuti sünnipäev, kui ta poleks 2.aprillil lahkunud. Kuivõrd peremees Mihklil oli sealt poolt siinpoolsetele ühtteist öelda, pidas Vigala Sass vajalikuks kohale tulla. Tegelikult tuli ta juba varem, kui Kehtna-Leili jaoks Juulasse Joelit kauplema läksin ja tema tädi pika südamestjutu ära kuulasin. See kõik jääb raamatusse. Tänu ja imestusega.

Kui minu ja Alo ristitütar Katriinist sai Eesti juunioride meister kolmevõistluses – hobud ikka, kesnedmuud vahendiks – oli mul Heli Variku, mu kolme vanima lapse ristiema, videot vaadates magus liigutuspisar. Teistsuguseid pisaraid ei tule. Valus vaikus – ja rahu. Sain täna hommikul põhjalikult proovida – postkastis ootas kella neljast mind kolm kibedat klaarimist. Ühega tegeleb advokaat, teisega Jumal ja kolmandaga kolleegid. Aitäh.

Katriini edu püstitas küsimuse: Mida meie tahame? Indi pole nii hobusportlikult orienteeritud – tal on ka muusikakool, ujumine ja muu ja mää. Hobused igatsevad Minnit – kahekuuline iganädalane esmaspäevaõhtu-teisipäevahommik tekitas olukorra, kus sel esmaspäeval olid hobunad rinnuli aia peal ja ootasid. Kompliment Minnile. Hakkab reedeti Tallinnast Türile sõites käima. Huh.

Mina olen õhtuti nii tühi, et suudan vaid boksid teha ja kallistada. Eile tegin bokse ühe käega – keskmise tütrega oli pikksisukasmuhe vestlus teises käes. Tühjaks sahmin hetkel end spst, et Kodutunde raamatu peatükkide kogumine sõlmib üksiti otsi.

Viisin Kehtna-Leili kokku Kaupoga ja Joeliga – ja endal sai hea. Sattusin spontaansele lõunale koos Mailis Repsiga – lõik raamatusse sealtki. Madam Citroeni pidurid on tänaseks olemas ja Vuhwa viies käik otsimisel – Rakveres sai Liina Meta ja Aasumetsade poja koostöös korda ka hall Caddibi.

Teisipäevane pleilist – Eidapere Kodutunde-aktsioon, kolm sööstu Reelika juurde, paar tundi Eesti Naise loo asjus Mukri rabas – õhtul Kristi-ema-Kai Soonel – ja une eel vestlused Heli Künnapase-Sherley-Evaldiga.

Kolmapäevane pleilist – kolm Torit – üks Kodutunde pere Kuiarus, vahele visiit hävinud kasvandusse – ja teine aidatud pere Taalis. Läbi Eidapere Kaereperre – kus tuli kohalikesse seostesse-värvidesse-stiilidesse sukeldunud Indi üles otsida. Oi rõõmu teada saada, miks meil on just selline kodu, kooskond ja sõpruskond, nagu on…

Kodus ootas töömees, kellega vaatasime üle seitsmenimetuselise sügistööde listi. Täna toon pärast hommikut rütmis arvuti-vikat-arvuti-sitalabidas materjalid. Siis Indi muusikakool – Eidapere korteri lõpetamine – ja õhtul pärast suvepausi Mai-Agate.

Homme kõigest paarkümmend logistika-orgunni kõnet ja kirjutaminekirjutaminekirjutamine.

Ootan pikisilmi täiskuuvarjutuse tseremooniat.

On asju, mida ma üksi teha ei oska.

Ei peagi – muist loitse ja kaitseloomisi tehaksegi koosloomes.

Aitäh.