26.september – 2.oktoober

Sai ikka küntud! Igas mõttes. Igas energias ja tasandil. Võimetepiirilise korjelennu lõpetamise puhul kinkis Looja kaks tuuldumispäeva – Kehtna künnipäevadele suutis Brigita meid enda teadmata korraldada… vip-võistlejateks 😀 Hobukünni võitis loomulikult Rehepapp. Autasustamiste ajal olin Mahtras Terje imedeaias tammepuu all sügavas unes, Indira selja peal norisemas – Haldi ja Terje aedapidi jalutamas ja ühiselt veedetava talve plaane pidamas. Ma ei taha sellele mõelda. Et paruness lendab mõne päeva pärast Floridasse, vallatud kurvid kuu aja pärast kannul. Võtame Raba talu hooldele, püüame oodata ootamata ja… piiksviiksmjaumaivõi!

Künnivõistlusega läks ehtmeielikult – noppisin Tartust koju vaarudes Brigita pardale, et ta saaks Kehtnas Elmarile otselülituse teha ja Soonelt Horvaatiasse lauldes purjetama lennata – võistluspäeva hommikul kuulsime tuttavatelt, et uudiste väitel osaleme vip-künnis 😀 Vägamegagiga lahe oli – teised viperdised olid vallavanem Indrek, Mait Maltis, Saaremaa vet-Tõnu – võitiski! – põllumõnna kantsler, Liis Lemsalu papa, Jüri Aarma. Päevajuht oli Venno ja nõuandeid jagas Tanel Talve. Eriti muhe kohtumine oli naabripoiss Joonasega – küll on ikka ilus ja isemoodi inimesetükk – ning iseäranis hinge läks Valgamaalt tulnud Tarmo sheti-jublakaga – kündis küll!

Soone Saara kündis ka – toimis kaks viimast nädalat seltsimees emalendurina. Tõin korjelennult kaasa ligi 40 peatükki Kodutunde-saate raamatut. Rütm oli selline, et hommikul neljast seitsmeni vastasin kirjad, kirjutasin ajakirjadele lubatud lood, talitasin musinad, lennutasin Indi kooli ja lendasin igapäevasele 500+-kilomeetrilisele korjele. Ahmisin endasse inimesi ja lugusid, sõitmeditatsiooni käigus vormus tervikpilt, otsad sõlmusid ja ringid sulgusid.

Võrratu algus nädalale – Signe Lahtein Jüril, Henrik Norman Nõmmel – suubusime ekstrabonusena lisaks raamatupeatüki loomisele koostöhe!, helimees Ibs Veerenni kandis – jõudsin Indile muusikakooli järele – kuni Saaral olid kodused sporditunnid, oli tütrel klassiõhtu – kust naases morn Indi. Isegi hästi läks – Keava tagant sünnipäevalt tuli nuttes. Sest paar oma emasid väga armastavat klassivenda väljendavad mu tütrele kaela oma kodude suhtumisi Soone Saarasse.

Ma ei taha sellesse äbarasse asjaolusse energiat panustada – loodetavalt pääääädib homne kohtumine koolidirega konstruiliselt – musta vööga judoka, võitluskunstide meister ja Ajujahi võitja Richard Murutar tuleb koolipoistele kõnelema, mis on eetiline mehelikkus, vägivallatu enesekaitse ja muu ja mää, mida poistele kodus ei õpetata. Meie Indiga õpime päevast päeva puugitõrjet.

Vampiirid, kelle peale kulutame päevast päeva kõva tunni, et analüüsida, mida värki mürame. Alates su oma ihuvilja ühinemisest huiajatega – lõpetades hääbunud abielude kätte surevate väemeestega, keda laadides-toetades toidame ka nende lumekunnasid. Ööh. Kuidas vambid töötavad?

Ainult sina saad mu päästa – aita, korralda, tee… Mäletad, ma aitasin kaks aastat tagasi – nüüd päästa mind pohmakasurmast… Lohuta, mul suri kevadel isa ära – sügis vä? No nää, kurbus na suur. Seks on tervislik, mis sa pipardad, mu isa pani ju su hõimlastele uued puusaliigesed… Selle jama peale hakkab Indil enamasti pea valutama, klaarumiseks riisume-kallistame hobunaid-lambadasid – ja ühel õhtul joonistas mu tütar kärtspunase mandala ja lõi selle naelaga välisukse külge 😀

Teisipäevane korjering – Kaisma kolm objökti sotsiaalist-kultuurirahvast-kodutunde-kontingendi ja suurjärveni – Audru kool ja nahatöökoda – Kullamaa sotsiaalrahvas – Vigala ingel-Reno… Seal kogesin selle raamatu koostamise aegset esimest ja viimast, see-eest sügavat vahkviha sööstu. Poisikese parmpapa kükitab nagu haisev padakonn lapsele ehitatud toas, suitsetab, surfab poja arvutis, mitte lillegi ei liiguta, mögiseb ja tarbib ja… Tahtsin ta Madam Citroeni pakkida, minema sõidutada ja rabasse veeretada, sorri-lemps. Fuifuifui!!!

Kolmapäev – Kilingi-Nõmme ja Saarde – kilometraaž väike, aga peatükke see-eest tavatult palju.

Neljapäev – Jõgeva-Tartu – Siivi, dr. Varendi, Lelet, Artverk – ja Brigitaga läbi Türi koju – tõime katuse-Kallelt talli räästarennid – kuulsime, et kevadhooaja viimase saate tegelased, kelle juures pärast Brigita koolilõpupidu peatükki käisin tegemas, joovad ohjeldamatult. Jälle. Minu mure? Ma ei tea.

Torm tõusis ja puhastas.

Russatasime mõned rullid koplisse, tüdrukud käisid Päikeseväraval, kütsime sauna ja analüüsisime, miks inimesed elutoas diivanil magavad. Mina sellepärast, et mitte liiga sügavalt magades hommikul neljast üles saada – seda enam, et korjelendude järel õhtul selle päeva 5-7 saaki paberile jäädvustamine kustutab ju ära.

Noore kuu loomine andis teada, millised lisapõhjused inimesi elutoadiivanile sunnivad.

Enam ei sunni – kasvav kuu leidis mind koos kolme kassiga ülemiselt korruselt mu oma voodist. Valmis. Üks temaatika jälle selgeks põetud ja pöetud.

Inglikaitse Rita: MIHKLIPÄEVA LAMBAD PÖETAKSE ..

kurjakuulutav pealkiri tänasele pöördumisele ,
kuid just täna püüdsin ma saada sõnumit ,
mis hakkab järgnema seoses
UUE PRESIDENDIRALLIGA .
Lugupeetud hr Mang teadustas ,
et eelistatud võitma on naispersoon .
Kindlalt ei saa Inglikaitse siin kaasa rääkida ,
kuid see ettekuulutav sõnum ,
mille täna sain , on siis järgmine :

Kaitseingel Marmei Inglitiib :

” TEDA / uus presidendikandidaat / saadab nii
eespool olev aeg kui ka järgnev justkui
“poodu olemises alaspidi , jalad kinni ülevalt ” :
no ei anta astuda lossi võimukoridoris .
Probleemiks ikkagi asjaolu , et ei ole seda
ÜHTSET OTSUSTAMIST TULEMAS ,
kuigi justkui kõik kokkulepped on olema
kuskil juba .
Ja TA ise on rahulolev , kindel selles ,
et saab presidendiks , sest taevane Võitlusemõõk
TA ühes käes on alaspidi terava otsaga ja
võimusau teises kujuteldavana ..
Enne TEDA ja peale teda on
jahmerdamist , võitlemist , segadust taas .
Ja ei ole see
TAEVANE KAITSE soosimas TEDA .
Nii nagu eelnevad ,
nii ka TEMA ” ulub kui hunt üksikuna ”
loodud öösse ..

IK Rita : eelmise ettekuulutamisega sai
edastatud, et tuleb üllatusi
ja nii see ka olema sai .
Kuu on küll
LOOVAS FAASIS ,
kuid selleks
korraks sai teade vastu võetud
sellises kontekstis .
Ja nagu ikka :
elame , näeme .

Inglid Teid hoidma ja soojust
ning rahu mõtteisse meile kõigile
Inglikaitse Rita .

/ 29.09.2016 /

Leppisin täna uueks nädalaks Kodutunde-raamatu viimase peatüki jaoks kohtumise Kersti Kaljulaiuga kokku.

Reede – massiivsed kodutööd – künnivõistlus – pihtimusõhtu tütrega – viis laupäeva, mil viisin Brigita kell neli talina lennumerijaama, tema lendas Horvaatiasse, meie Haldiga künnivõistlusele ja Terje juurde. Pühapäeval hingame rütmis arvuti ja tall, arvuti ja õu, arvuti ja nõelumine, arvuti ja ujula… Ja suubume kirjutamismaratoni. Aeg antud kive koguda, aeg antud…

Väikese Ingli sõnum oktoobrikuuks 2016:

Vot nüüd on aeg uskuda endasse, selle kõige sügavamas tähenduses.

Oktoobris me asume teele. Kes rännakule, kes reisile. Kes hingerännakule, kes vaimureisile.
Me kõik asume teele uuema ja värskema elu poole.
Meil kõigil on omad unistused ja sihid ja nüüd oktoobris tõstke nad päevavalgele.
Tõsi, oktoobris on valgust vähe ja seda enam tuleb meil endasse uskuda.

Kujutlege väikest last, kes õpib kõndima, ta nii väga tahab end jalule ajada ja minna.
Ta ei karda, ta ihkab liikuda ja minna. Kõike katsuda ja näha.
Samamoodi on oktoobris meie unistuste ja soovidega. Me alles õpime oma unistustele ja ideedele jalgu alla saama, aga uskuge, nad õpivad kõndima. Iga päevaga aina paremini ja kiiremini.
Iga unistus ja idee omas tempos, omas kohas ja mis peamine- õiges kohas.
Olgu teie soovid kui pöörased tahes, need teostuvad- omal ajal ja omas kohas, oluline vaid see, et nüüd sel sügisel nad „kõndima õpetate“, ehk teisisõnu usute endasse!
Sel sügisel toimub palju pöördelisi muutusi. Mingis mõttes on oktoober kui üks pikk kaduneljapäev.
Kõik, mis määratud lõppema, lõppeb igaveseks ja see, mis sünnib, kestab ka igavesti ja kui mitte igavesti, siis meie enda eluea kohe kindlasti.
See, kes oktoobris enda sees puhastust ja inventuuri teeb, sellel ka see kestab, kes aga vastupidi puhastamata jätab, selle mustus ka kestma jääb.
Meie sisemine mustus on lihtne- nagu koristamata tuba. Tolmurullid riivavad silma, ilus just olla ei ole ja raske on hingata, aga elada saab.
Kes oktoobris oma sisemise toa puhtaks teeb, selle hinges valitseb puhtus pikka aega. Oktoobris loodud puhtus kestab, tal on eluiga.

Seega, kes on ihanud oma ellu suuremat muutust, siis nüüd, oktoobris on õige aeg teha pöördelisi muutusi- rada on vaba ja ergutajaid/ toetajaid raja äärde jätkub.
Kaduneljapäeva kohta öeldakse, et sel päeval alustatud suhe kestab ja õnnetähe all sündinud ja sel päeval lõpetatud suhe saab läbi igaveseks. Seega olge targad sel kuul oma suhteasjades. Hooletult õhku visatud süüdistus võib viima millegi lõppemiseni, mida te tegelikult lõpetada ei taha. Oktoobris poolikuid lahendusi ei ole ega tule. Kõik või mitte midagi on sel kuul igapäevane nähtus.

Isegi raha ei saa kulutada natukene, osta tuleb kogu raha eest. Hea on see, et ostud on sel juhul ka palju väärt. Sel kuul paigatutud raha on tark raha ja oskab kasvada.
Kes sel kuul otsustab investeerida, olgu see siis materiaalne ost, teadmiste omandamine või hinge harimine- ära tasub see end kuhjaga.
Hingest rääkides, siis see kipub meil oktoobris sees värisema. See tunne pärast kurnavat haigust, kus me oleme terveks saanud, aga ikka veel nõrgad ja natukene justkui tudiseme- see tunne saadab meid terve oktoobri. Ka neil, kes pole mingit haigust ega traumat seljataga, me lihtsalt oleme hingelt haprad sel kuul ja seda enam on oluline uskuda endasse ja oma unistustesse.

Oktoobrikuine täiskuu saabub hõimupäeval.
Pühendame päevapikkuse rituaalide-rea kõigile elementidele – tuli, vesi, õhk ja maa.
Maad teenib Soone Saara ja Liina Meta Kuuskmani juhitud rännak Algallikale.
Õhu teenistuses on Brigita Murutar Lauluga, väestab Indira Murutar.
Vesi saab teenitud Päikeseväraval – Evald Piirisild ja Elena Kanda.
Tuli on Lauri-Kare Laose teenida – higitelgi tseremoonial assisteerib Reti Toriella. Kivimees on Tenno, nagu ikka 😉
*
Saabumisroad valmistame taluõuel lõkkes.
Päeva pühitseme unenäopüüdjaid ja talismane valmistades.
Assisteerivad meie lambad-hobused-kassid-koerad-linnud.
Riituseplatsi lõkke süütame kell 15.15
Päikeseväraval ja Algallikal teenime 16.16
Higitelki siseneme kell 17.17
*
Osaluspanus Soone Indira panka on tavapärane.
Igale meistrile jätkub sõidu- ja vaevatasu, kui liidame 10+10+10
Kaasa ehted-talismanid-väeriistad, mida soovite Päikeseväraval laadida.
Lõkkes valmistamiseks ja magustoiduks paslikud toidupoolised on teretulnud.
Higitelgi tarvis paar kuni mitu lapsepea suurust tumedat kivi. Omatoodud kiviga saate osaduse – liiatigi põleb igal riitusel üsna mitmeid kivisid katki – nõnda on iga kaasatoodud kivi väga teretulnud.
T-särk, käterätik ja avatud meeled 🙂
*
A’How, Namaste, Shalom, Päikest – Mitakuye Oyasin!