Me oleme Tallinnast ja maksame

1. Kati Murutari tekst on kasutatav etteütlusena.
2. Kirjuta oma essee edukultuse ja rahamaania teemal.

Meie, keskmiselt varakad kenad kodanikud ühtaegu nii naerame kui kadestame rikkaid. Pole viga, Eduard Vilde ja Juhan Smuul tegid seda samuti. Rikaste ringkondades ringleval Kaur Kenderil, Kerttu Rakkel ja Kadri Kõusaarel pole samuti piinlik oma või leivaisade ringkonna üle muiata.
Iroonia Tallinnast olevate maksjate suunal on vahel päris vahe. See, et edukad ettevõtjad ja õpetajad – Armin Kõomägi ja Jürgen Rooste näiteks – raamatuid kirjutavad ja näidendeid-filme loovad, on lahe.
Teravad olid oma jõuka äiapapa suhtes nii Vilde kui Tammsaare. Kirjandusklassikute loodud tegelased Westmann ja Köögertal, aga ka härra Maurus, kelle juurde raha tooma võib tulla kasvõi südaöösel, on saanud samasugusteks sümboliteks, terminiteks, isegi diagnoosideks, nagu Mogri Märt Kitzbergil.
Me ei oska oma maajuurse päritolu tõttu ka Elon Muski unistustesse ja nende täitumisse, piiramatusse küllusse ega selle kasutamise raamideta võimalustesse mitte kuidagi suhtuda. Isegi kadestamise jaoks on nulle hõlmamatult palju.
Kirjanikul peab olema keskmisest oluliselt enam huumorimeelt, et iroonia ja satiir ei läheks liialt groteskseks ega sarkastiliseks.
Armastus mere ja laevade, looduse ja inimlikkuse vastu võimaldab Juhan Smuulil sooja naeruga portreeteerida suvitajaid ja polkovniku leske nii, et see ei solva, vaid naerutab. Meil on Smuulilt ja Vildelt laenatud siseringinaljade, kõigile mõistetavate väljendite pidemetäis: me oleme Tallinnast ja maksame!, kord Westmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all…
Tegelikult on all Vilde ülim aatelisus ja missioonitunne. Eetiline eestlaseks olemise põhi, mis sünnitas igihalja „Mahtra sõja“ ning „Külmale maale“ sügavusega südame-sügamised. Reegleid võib rikkuda see, kes neid tunneb.
Oma rahva üle naerda saab vaid rahvaga sügava ühtsuse tajuja.
Aastal 2022, siin ja praegu adume Vilde ja Tammsaare teoste sügavust. Ka täna, just nüüd, toimub täpselt seesama. Nii, nagu Vilde kirjutas oma aegumatud teosed ajalehtede jutulisana – toimetuse jooksupoiss ukse taga käsikirja ootamas – kirjutavad täna Kristiina Ehin, Leelo Tungal, Sass Henno ja Valdur Mikita uusima ajaloo sünnivaludest. Kulleri asemel on Facebook, Instagram ja Twitter.
Viimases neist lubatakse kehtestada ja tagada tõeline ja täelik sõnavabadus pideva karistamise ja sulgemise hirmuta. Pärast esimest vaba auru väljalaskmist on seal tsensorite, pealekaebamise ja vihakõne-sildita olulisimatest asjadest võimalik päriselt rääkida.
Räägime tõsiasjast, et mitte ühegi rahasummaga endist Maad tagasi osta ei saa.
Juba eelmistel sajanditel rääkisid kirjanikud kui rahva mõistus ja südametunnistus ületarbimise naeruväärsusest. Mees saab kanda ühe korraga üht ülikonda. Naine võiks igal hooajal uue kiirmoe järele Pariisi-Londonisse-Milanosse lendamise asemel õmmelda päris oma riided ning neid kaunilt kaua kanda.
SARS ja pandeemia, mis üha uute lainetena peale tuleb ning arutute lendude jaoks taeva ja kaubanduskeskused suleb, vihjab valjusti: edaspidi sööte ja kannate seda, mida loob teie enese maa ja rahvas. Kolmas maailmasõda kordab tarkuse emana: praegustel asjaoludel lennukitele taevast lahti hoida ei saa. Energiakriis koos naftavarude lõppemisega Emakese Maa soontest, kuhu voolab asemele puhas mage vesi jutustab taastuvate energialiikide kasutuselevõtust. Uutest energialiikidest ka.
Vilde ja Smuul olid optimistlikumalt kui Tammsaare ja Tuglas veendunud, et igale probleemile on lahendus. Nad ei teadnud veel karta aerosoole ega freoone, mis põhjustavad osooniauke. Nad ei sorteerinud prügi ega kirjutanud kilekottidest või kasutatud maskidest, mis loomi ja linde tappes ookeanis ja kõrbetes hukatuslikke saari ja vaipu moodustavad.
Iga pähkli jaoks on tangid. Iga pott leiab kaane. Plastikust ja sünteetilistest rõivastest-jalatsitest saab näiteks ümbertöödeldud graanuleid ja rannikualade uusi hinnalisi laiendusi. Usutavasti jagunevad ka supervarakate miljardid uue hea ilma eetikareeglite kohaselt nii, et toitu ja mereveest filtreeritavat joogivett ning päikese, tuule ja vee energiast loodud elektrit jätkub kõigile ning tänased trügimised kaotavad põhjuse.
Tänased kirjanikud kui sõnumitoojad on üha veendunumad, et oleme teel riikide ja piirideta Maa poole. Kui pole isuäratavat konkurenti, pole ka kellegi vastu võidelda. On aeg – ikka ja aina poolt – puhta edenemise eest hoolitseda ja armastavas sageduses koos luua.

Rahu. Truudus. Rahu. Fookus. Rahu. Distsipliin. Rahu.

Me oleme Tallinnast ja maksame

1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) vasta küsimustele 3) Kirjuta oma suhtumisest rikkusesse – kustmaalt ollakse rikas, kes ja missugused on praegused rikkad – kuidas sina rikkaks saaksid ning milline jõukana oleksid?
Meie keskmiselt varakad kenad kodanikud üht aegu nii naerame kui kadestame rikkaid. Pole viga Eduard Vilde ja Juhan Smuul tegid seda samuti. Rikaste ring kondades ringleval Kaur Kenderil Kerttu Rakkel ja Kadri Kõusaarel pole samuti piinlik oma või leiva isade ring konna üle muiata.
Iroonia Tallinnast olevate maksjate suunal on vahel päris vahe. See et edukad ette võtjad ja õpetajad Armin Kõomägi ja Jürgen Rooste näiteks raamatuid kirjutavad ja näidendeid filme loovad on lahe.
Teravad olid oma jõuka äia papa suhtes nii Vilde kui Tammsaare. Kirjandus klassikute loodud tegelased Westmann ja Köögertal aga ka härra Maurus kelle juurde raha tooma võib tulla kas või süda öösel on saanud sama sugusteks sümboliteks terminiteks isegi diagnoosideks nagu Mogri Märt Kitzbergil.
Me ei oska oma maa juurse pärit olu tõttu ka Elon Muski unistustesse ja nende täitumisse piiramatusse küllusse ega selle kasutamise raamideta võimalustesse mitte kuidagi suhtuda. Isegi kadestamise jaoks on nulle hõlmamatult palju.
Kirjanikul peab olema keskmisest oluliselt enam huumori meelt et iroonia ja satiir ei läheks liialt groteskseks ega sarkastiliseks.
Armastus mere ja laevade looduse ja inimlikkuse vastu võimaldab Juhan Smuulil sooja naeruga portreeteerida suvitajaid ja polkovniku leske nii et see ei solva vaid naerutab. Meil on Smuulilt ja Vildelt laenatud sise ringi naljade kõigile mõistetavate väljendite pideme täis me oleme Tallinnast ja maksame kord Westmann all ja Piibeleht peal siis jälle Piibeleht all…
Tegelikult on all Vilde ülim aatelisus ja missiooni tunne. Eetiline eestlaseks olemise põhi mis sünnitas igi halja Mahtra sõja ning Külmale maale sügavusega südame sügamised. Reegleid võib rikkuda see kes neid tunneb.
Oma rahva üle naerda saab vaid rahvaga sügava ühtsuse tajuja.
Aastal 2022 siin ja praegu adume Vilde ja Tammsaare teoste sügavust. Ka täna just nüüd toimub täpselt see sama. Nii nagu Vilde kirjutas oma aegumatud teosed aja lehtede jutu lisana toimetuse jooksu poiss ukse taga käsi kirja ootamas kirjutavad täna Kristiina Ehin Leelo Tungal Sass Henno ja Valdur Mikita uusima aja loo sünni valudest. Kulleri asemel on Facebook Instagram ja Twitter.
Viimases neist lubatakse kehtestada ja tagada tõeline ja täelik sõna vabadus pideva karistamise ja sulgemise hirmuta. Pärast esimest vaba auru välja laskmist on seal tsensorite peale kaebamise ja viha kõne sildita olulisimatest asjadest võimalik päriselt rääkida.
Räägime tõsi asjast et mitte ühegi raha summaga endist Maad tagasi osta ei saa.
Juba eelmistel sajanditel rääkisid kirjanikud kui rahva mõistus ja südame tunnistus üle tarbimise naeru väärsusest. Mees saab kanda ühe korraga üht üli konda. Naine võiks igal hoo ajal uue kiir moe järele Pariisi-Londonisse-Milanosse lendamise asemel õmmelda päris oma riided ning neid kaunilt kaua kanda.
SARS ja pandeemia mis üha uute lainetena peale tuleb ning arutute lendude jaoks taeva ja kaubandus keskused suleb vihjab valjusti edas pidi sööte ja kannate seda mida loob teie enese maa ja rahvas. Kolmas maa ilma sõda kordab tarkuse emana praegustel asja oludel lennukitele taevast lahti hoida ei saa. Energia kriis koos nafta varude lõppemisega Emakese Maa soontest kuhu voolab asemele puhas mage vesi jutustab taastuvate energia liikide kasutusele võtust. Uutest energia liikidest ka.
Vilde ja Smuul olid optimistlikumalt kui Tammsaare ja Tuglas veendunud et igale probleemile on lahendus. Nad ei teadnud veel karta aerosoole ega freoone mis põhjustavad osooni auke. Nad ei sorteerinud prügi ega kirjutanud kile kottidest või kasutatud maskidest mis loomi ja linde tappes ookeanis ja kõrbetes hukatuslikke saari ja vaipu moodustavad.
Iga pähkli jaoks on tangid. Iga pott leiab kaane. Plastikust ja sünteetilistest rõivastest-jalatsitest saab näiteks ümber töödeldud graanuleid ja ranniku alade uusi hinnalisi laiendusi. Usutavasti jagunevad ka super varakate miljardid uue hea ilma eetika reeglite kohaselt nii et toitu ja mere veest filtreeritavat joogi vett päikese-tuule-vee energiast loodud elektrit jätkub kõigile ning tänased trügimised kaotavad põhjuse.
Tänased kirjanikud kui sõnumi toojad on üha veendunumad et oleme teel riikide ja piirideta Maa poole. Kui pole isu äratavat konkurenti pole ka kellegi vastu võidelda. On aeg ikka ja aina poolt puhta edenemise eest hoolitseda ja armastavas sageduses koos luua.

1. Nimeta kirjanikke, kes on oma teostes erinevatel ajastutel kirjeldanud priiskavaid ja ületarbivaid rikkureid.
2. Kui palju peab olema varandusel nulle, et rahvas ei oskaks rikkurit kadestadagi.
3. Nimeta tunded ja iseloomuomadused, mis pehmendavad kirjanike kriitilist satiiri.
4. Kes on tänased pidevalt rahvaga suhestuvad ja hetkeolusid sõnastavad kirjanikud?
5. Mis ja mille tõttu on viimastel aastatel meie planeediga juhtunud?
6. Milliseid lahendeid õpetavad pandeemia, energiakriis ja kolmas maailmasõda inimestele mitmekihilisest kriisist väljatulekul?
7. Loetle leidlikke lootusrikkaid lahendusi Maa tervise taastamisel.
*
144K
https://www.youtube.com/watch?v=uvbKeq_xW1I&list=RDuvbKeq_xW1I&start_radio=1

Ilm on hukas?

Üksik Hunt:
Aga mis siis kui juhtub midagi halba?
Aga mis siis kui ma ei ole valmis?
Aga mis siis kui ma kaotan kontrolli?
Nii algavad paljud inimeste mõtted. Harva algavad need lausega: Aga mis siis kui kõik läheb hästi?
Tänahommikusel tööle sõitmisel tabasin ennast mõtlemast inimestest, kelle jaoks elu on pidev ekstreemolukord. Pidev valmisolek ja automaatne reageerimine rünnakutele. Parim koht selliste mõtete jaoks, kas pole? Võin öelda, et mul on autojuhistaaži juba kõvasti üle kolmekümne aasta. Minu suhe liikluse ja autoga on paljudele mõistmatu, sest ma armastan kiirust, ma teen teel kiireid manöövreid, mis on täpselt välja arvestatud. Mitte matemaatika vaid tajudega. Mäletan üht linnasõitu, kus oli vaja parkida taskusse, sellisesse kohta, kuhu sisse saamiseks tuli sõita väga lähedalt mööda teisest autost. Minuga kaasas olnud neiu muutus selle peale näost valgeks. Tegelikult oli autode välimiste punktide vahel umbes kümme sentimeetrit – ausalt öeldes oleksin saanud ka veel lähemale lasta. Manööver õnnestus mitte julguse pärast, vaid seetõttu, et algne asend oli täpselt tajutud. Minu jaoks on auto keha väline punkt, osa minu liikumisest. Meie ajal nimetati seda gabariidi tajuks. Olen sõitnud erinevate autodega nii B kui ka C kategooria omadega ja pole olnud probleemi masinaga kohanemisega. Mõned minutid ja ma tean kuskohas on mu auto tagumised rattad, esimesed rattad ja kuskohas on ratastest kaugemale ulatuvad punktid.
Seega, mul on oma autoga “suhe”. Liikluses tuleb olla kohal 110% isegi kui sa jääd mõttesse, tuleb hoida liikluses ohutult nii ennast, oma masinat ja teisi liiklejaid. Tean, et praegu hakkab seltskond kriiskama. “Aga ma ju ei te mida need teised mingil hetkel välja mõtlevad ja isegi kui mina sõidan korralikult teevad teised liikluses sigadusi!”
Siin tuleb mängu mu õppesõidu õpetaja soovitus. “Ole kohal roolis rohkem kui ainult kehaliselt. Sul tuleb osata ennustada, mida teevad teised liiklejad”.

Just KOHALOLU, sa oled oma auto roolis, kuid sa oled kohal ka kaasliiklejate mõttemustrites. Loomulikult ei pea kuulama kõike infot teiste peas. Oluline on märgata selles mõtete virrvarris liiklusega seotud mustreid. Ja just seda paljud ei suuda. Põhjuseks hirm. Hirm kiiruse, teiste tegevuse, teiste masinate, ilmastikuolude, metsloomade ja veel paljude muude faktorite ees.
Hirm ei küsi luba. Ta hiilib tulevikku, kus midagi pole veel juhtunud, ja hakkab seal elama nagu oleks see juba kohal. Ja inimene valmistub mitte eluks, vaid katastroofiks.
Hirmu üks salakavalaid vorme on ülemõtlemine. Mitte lihtsalt mõtlemine, vaid pidev halvima võimaliku stsenaariumi ettekujutamine. Ja mida detailsem see pilt, seda tõelisem see tundub. Paradoks on selles, et keha ei tee vahet sellel: kas olukord toimub päriselt või see on meie enda ettekujutuse vili. Närvisüsteem reageerib mõlemale ühtemoodi.
Talvine tee kui metafoor
On inimesi, kes talvisel teel näevad ainult: lumekeerist, suuri autosid, ohtu.
Ja on inimesi, kes samas olukorras näevad: teed, liikumist ja loomulikku rütmi. Mitte sellepärast, et nad oleksid hoolimatud. Vaid sellepärast, et nad on kohal.
Hirm ütleb: „Mis siis kui…“
Kohalolu küsib: „Mis on praegu?“
Hirm elab tulevikus.
Kohalolu elab hetkes.
Kui me laseme oma meelel ette joosta.
Kui meel on kogu aeg ees, kaotab inimene kontakti oma kehaga, intuitsiooniga, tegeliku olukorraga. Ja siis tundubki maailm ohtlikum, kui ta parasjagu on.
Ennasttäitev ettekuulutus
Mis juhtub, kui inimene ootab pidevalt halba:
Ta pingestub. Nii tema aju kui keha. Tema tähelepanu aheneb, tema otsused muutuvad jäigemaks olles kinni kramplikes raamides. Ja nii sünnib olukord, kus hirm loob tingimused selleks, mida inimene tegelikult kartis.
Ja siin pole tegelikult kohta ütlemistele nagu „universum karistab“. Vaid hoopis väga selge näide sellest, et meie teadvus juhib liikumist.
Niisiis kuidas treenida oma mõttemustreid? Olukorras, kui aju paaniliselt püüab korrutada sulle “Aga mis siis kui…?”
Küsi eneselt:
Kas ma olen praegu kohal?
Kas ma usaldan oma taju?
Kas ma elan või harjutan ellujäämist?
Sest elu ei toimu tulevikus.
Ta toimub siin – ka siis, kui on lumine, nähtavus on halb ja tee tundub kitsas.

Hirm – psühholoogiline vaade
Psühholoogiliselt ei ole hirm vaenlane. See on algselt kaitsemehhanism, mis on loodud meid hoidma. Probleem tekib siis, kui see programm jääb püsivalt sisse.
Kui närvisüsteem ei suuda eristada tegelikku ohtu kujutletud tuleviku stsenaariumist, siis juhtub see, et inimene on pidevas valmisolekus. Seda seisundit nimetatakse ärevuseks – mitte seetõttu, et midagi oleks valesti, vaid seetõttu, et süsteem töötab üle.
Aju armastab mustreid.
Kui keegi on kogenud: ootamatuid kaotusi, olgu see siis kasvõi kontrolli kaotus mingis elutähtsas olukorras, turvatunne on killustunud või lõplikult hävinenud. Just sellised on sündmused kus meie meel õpib ennustama halvimat, sest nii tundub turvalisem. „Kui ma juba ette kardan, siis ehk olen valmis, suudan ennast kaitsta.“
Paraku juhtub vastupidine.
Vaatame lähemalt, mis juhtub kui oleme pidevalt programmis „mis siis kui…?“ Meie tähelepanu väsib, see omakorda vähendab usaldust enda tajude suhtes ja see omakorda katkestab kontakti kehaga. Inimene ei ela enam käesolevas olukorras, vaid hirmu koostatud stsenaariumis.
Hirmu paradoks on see, et ta tahab kontrolli, aga kontroll kaob just siis, kui kaob kohalolu.
Võib-olla ei peaks me küsima, mis siis saab kui juhtub midagi halba, vaid hoopis: mis siis kui ma luban endal olla siin ja praegu – ja usaldan, et see on piisav?
Elu ei vaja seda, et me oleksime kogu aeg valmis halvimaks. Ta vajab, et me oleksime kohal siis, kui ta päriselt toimub. Siis kui sündmused on käimas ja vajalik on teadvustatud reageerimine.
Lõpuks väike meeldetuletus.

Hirm elab tulevikus.
Elu toimub siin ja praegu.
Elle Vihman

Ökokogukonnad ellujääjatele ja ELU edasiviijatele
1)Samal ajal, kui koolide sulgemine ja töökohtade kadumine külades sunnib inimesed linna abituteks, peaksime ÜLEEILE tulema maale, kus elektri ning kõige sellega kaasnevata jäädes toime tulla. 2) Visioneeri oma ökoküla – off-grid kogukond koos selle tööjaotuse ja loova looduslikkusega. Vaata Youtube’i näiteid märksõna alt off-grid ja eco-communities – meenuta, kuidas olid üles ehitatud mõisad ja talud kui terviklikud tootmisüksused. 3) – kelle maale küla rajad – kuidas ja kellest moodustub kogukond – milline on tööjaotus – kes oled sina suurel pildil, mida oskad-teed-õpid või õpetad 4) Ära unusta oma külast kirjutades ja joonistades, et muusika, tants, maalimine ja voolimine pole sugugi „pehmed“ tegevused – see on õnnelik-olemise elus hingus. Lahedat loomist!
Oled sa mõelnud, kuidas ellu jääd, kui elekter kaob: vesi ja küte, internet ja nutipluti – kõik vait. Kui õues on miinus miljon ja kaupluseuksed kinni, kustkohast sinu pere siis süüa ja kütust saab?
Kus sina oled päevil, mil Eestis nagu Kiievi vürstiriigis on 1 kraad korterelamu toas ning Kanada -50 kraadi ja USA lumetormid näitavad, kuidas on, kui kodukülast kuhgi ei pääse. Tuleb meelde, miks õieti kogukondadena külades elati.
Elati ju ennegi – kirjeldab talupojamõistlikku elutarkust meiemaine rahvalooming. 20-meetrilised Atlandi lained Euroopa läänerannikul tuletavad omakorda meelde, miks kõikjal linnused kui isetoimivad terviklahendused mäe otsa rajati – mitte vaid vaenlase tõrjeks, vaid ka omade kaitsmiseks loodusjõudude eest.
Maarjamaa talud ja mõisad olid põhimõtteliselt omaaegsed ökokogukonnad, kus ümber kooli-kiriku-kõrtsi tehti liialdamata öeldes kõik sealsamas omade ringi tööjaotuses: vili leivaks ja viinaks, vill ja lina rõivasteks, savi ja raud nõudeks ja riistadeks.
Nii, nagu minevikust olevikku, läheb Eesti praegusest aegruumist tulevikku kas permakultuursete off-grid ökokogukondade võrgustikuna või üldse mitte. Jah, teekond toitvate-katvate-kandvate juurteni käib sajajalgselt longates.
Eesti permakulturistid Väikese jalajälje asumist Sänna kultuurimõisani on kogenud fifty-sixty probleeme rohkem kui lahendusi ning ökomökode üritustel osalemine on kinnitanud väidet: kui vorsti tahad süüa, siis ei ole hea teada, mis seal sees on.
Nii, nagu eestlased Kaukaasiasse ja Siberissegi, on karjalased rännanud Uut Head Ilma looma Ameerikasse ning tagasi tulles sattunud lõksu, millest räägib Eestis filmitud Röhr-Mattila-Annila panoraamne heldelt pärjatud film „Igitee“.
Tänapäeval seevastu tõstavad Ameerikas ja Austraalias tiivad põlisrahvaste postkolonialistlikud anti-contra-versus reservaadid: „Põlisameeriklaste ökokülad ja põlisrahvaste juhitud jätkusuutlikud projektid keskenduvad traditsiooniliste ökoloogiliste teadmiste kombineerimisele kaasaegse jätkusuutlikkusega, et edendada toidusuveräänsust, kultuuri säilitamist ja keskkonna taastamist. Peamised näited hõlmavad traditsiooniliste oskuste väljaõppega RREVDR põlisrahvaste indiaanlaste küla (OR) ja päikeseenergia mikrovõrke kasutavat Sacred Stone Village (ND). Need kogukonnad rõhutavad sageli kogukondlikku elu, permakultuuri ja taasühendamist maismaa esivanemate tarkusega.
RREVDR põlisrahvaste indiaanlaste küla (Oregon): pakub kaasahaaravaid kogemusi, mis keskenduvad traditsioonilistele küttide-korilaste tehnikatele, lõhepüügile ja ravimtaimede teadmistele, mida juhivad põlisrahvaste vanemad kultuuripärandi säilitamiseks, austamiseks ja edasiandmiseks.
Sacred Stone Village (Standing Rock): Laagrist välja töötatud projekt keskendub suure tihedusega ja odavatele elamutele, taastuvenergiale (päikesehaagised) ning kogukonna juhitud keele- ja jätkusuutlikkusealasele haridusele.
Jätkusuutlikkuse algatuste dekoloniseerimine: sellised projektid nagu OUR. Kuigi Kanada ökoküla ei ole ainult kohalik, keskendub see säästva arengu „dekoloniseerimisele“, kaasates põlisrahvaste maahoolduspõhimõtted kaasaegsesse seaduslikku permakultuuri.
Põlisrahvaste toidusuveräänsus: paljud jõupingutused keskenduvad traditsiooniliste toidusüsteemide taastamisele jahipidamise, kalapüügi, koristamise ja aianduse kaudu, et asendada poest ostetud töödeldud toidud kohalikest allikatest pärit tervislike alternatiividega, nagu on näha erinevatest põlisrahvaste juhitud algatustest.
Nende projektide eesmärk on tegeleda nii majandusliku ebakindluse kui ka kultuuriteadmiste kaotamisega, edendades kogukonna vastupanuvõimet.“ www.ourecovillage.org
Ameerika amishid – vägevate habemete ja hobuvankritega paljulapselised tsivilisatsioonist taandujad on algselt olnud religioonipõhised lihtsad-ehtsad taaskasutuse maailmameistrid, kes eelistavad hobust, mitte autot ning telepaatiat, mitte telefoni ega televiisorit. Nende ökomajapidamise kese on THE BARN, mis ehitatakse mitmesajakesi ning mille sees ja ümber kogu usk, lootus ja armastus pulseeribki.
Ajalehes Eesti Kirik jutustasid Krasnojarskis vissarionlaste juures külas käinud eestlased: „1994. aastal asutasid Tiberkuli järve äärde oma kogukonna ehk ühispere inimesed, kes otsustasid järgida end Vissarioniks nimetava mehe õpetust. Sünkretistlik vissarionlus kutsub tagasi pöörduma ausa ja puhta elu juurde kooskõlas loodusega, toetama emakest Maad. Tuuma ümber miksitakse sobivaid elemente õigeusust, peamiselt Uue Testamendi põhjal, hinduismist ja budismist. Kummardatakse päikest, mistõttu ka ökoasustuse keskset mäe peal asuvat küla nimetatakse Päikeselinnaks, kirikutorni võrdsete haaradega ristil on ümber ratas, vimplid augustikuisel õnnistussõnumi peol (blagovest) meenutavad kujutisi Suur-Novgorodi muinasajast.
Vissarioni uus sõnum kannab pealkirja «Viimane testament», ta kuulutab uue ajajärgu algust, neil ongi oma ajaarvamine – nüüd algab aasta 44 –, ja Inimese Poja teine tulemine on ilmselgelt tema isikuga seotud. «On aeg, kus räägitakse otse ja mitte enam tähendamissõnadega,» tsiteerib uus prohvet testamendi preambulas Johannese evangeeliumi.“
Mayade prohveteeritud maailmalõpu ajal 2012. aastal rändasid Vissarioni alias Krasnojarski Jeesuse juurde Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar. Paar pluss režissöör Jaak Kilmi salvestasid telesaatesarja „Meie aasta Siberis“ nind dokumentaalfilmi „Kristus elab Siberis“. Ehkki Tuuli oli hädas lüpsi-põllupidamise-käsitööga, tahtis ta pidevalt kontrollitud-arestitud (ilmselt maavarade tõttu) külla nii väga tagasi, et telepaar läks edasi Indoneesia, India jne ökokommuunidesse oma poegi inimesteks kasvatama.
Loodus-loovus-loogiline loomulikkus on ühendanud kogukonnad kõigil kontinentidel võrgustikuks, mis jagab õppevideoid, raamatuid ja koolitusi, kuidas erineva suurusega asumid luua ja käivitada. Me siin oleme kujunemas lageraiutud tööstuspargiks ning räägime üha harvem Eesti Nokiast. Kas me oma hirmunud väsimuses üldse otsime seda veel?
Oled sa mõelnud, et me võiksime olla mudel, eeskuju, tõestus elu võimalikkusest Maal? Ökokülade võrgustik teeks meie isamaast üleriigilise emakeelse rahvuspargi, mis toodab ja kasvatab eluks tarvilise ise, on energeetiliselt sõltumatu ning seega mitmekihiliselt kaitstud.

Intentional Community Bookstore

https://www.igi-global.com/dictionary/off-grid-network/75432

1st Indigenous Ecovillage

https://meshcore.co.uk/
https://natural-resources.canada.ca/funding-partnerships/smart-grid-deployment-grid-networks

Mina olen ellujääja, elu edasiviija, rajaja ja looja.
Saagu nii. Mina olen. I am. Ya yestj. Mi-mi. 我是. Wǒ shì. 新年快乐. Xīnnián kuàilè
*
Alexis Varnum: Alanud aasta on uue ajatsükli algus. Kõik, mis oli vaja lõhkuda, on juba lõhutud, ja kõik, mis vajas puhastamist, on puhastatud. Seda aastat hakatakse meenutama kui kontrastset ja tähtsat aastat, sest see on inimkonna vundamendi ladumine järgmiseks sajaks aastaks. See ei ole veel „paradiis maa peal“, praegu alles kujundame uue maailma kavandeid ja valime materjali, millest seda luua, kuid muutused saavad siiski juba nähtavaks. Veebruari–märtsi paiku jõuab lõpule üks pikk veniv protsess: kokkulepped saavutatakse, väljastpoolt näeb kõik välja nagu ilus lõpp, kuid sisimas on tunne, et see ei ole lõplik lõpetus.
Suurt rõõmu ei teki, küll aga tekib ajutine hingetõmbeaeg. See on alles ehituse algus, lõplik lõpetamine on veel ees. On vaja varuda kannatlikkust ja jõudu ning meeles pidada, et uut ei ehitata valmis ühe päevaga.
Kevadel-suvel saab olema aeg pikkadeks vestlusteks. Maailma ümberkujundamine algab aruteludest ja pikkadest jutuajamistest selle üle, milline peaks olema tulevik ja millised väärtused on tõeliselt olulised. Nendel kuudel tasub olla eriti tähelepanelik, sest just suvel on võimalik sõnastada eesmärgid ja väärtused, mis muutuvad edaspidiseks toeks. Mõni raamat, kohtumine, kõne või taskuhääling võib kõlada nii, et tunned selgelt: „see ongi minu suund“.
Sügisel tekib petlik kergendustunne: läheb justkui veidi lihtsamaks, võib tunduda, et raskused on lõppenud ja elu naaseb tavapärasesse rööpasse. Tegelikult on see aga illusioon. Vana ei tule tagasi ka siis, kui seal oli soe ja turvaline. See ei ole vana tsükli kordus, vaid täiesti uus spiraal. Kui püüda elada täpselt nagu varem, muutub olemine raskeks; kui aga tunnistada, et sa ise oled muutunud ja vajad teistsuguseid vorme, teistsugust rütmi ja uusi tähendusi, on tulevikku liikuda palju kergem.
Talv toob kaasa kohanemise uuega. Tekib sisemine pinge ja tunne, et asjad ei lähe nii, nagu tahaks. Uus ei ole veel omaseks saanud, kõik nõuab lisapingutust ja jõudu näib nappivat. See ei ole läbikukkumine, vaid etapp, mis nõuab rohkem kannatlikkust ja tähelepanu iseendale.
Kokkuvõttes on 2026. aasta see aeg, mil inimene lakkab olemast pelgalt ellujääja ja hakkab üha enam olema looja ja uue ehitaja. Mitte kohe ja mitte enesekindlalt, kuid ta alustab. Tulemusi veel ei ole, on vaid ruum, kus kõik on võimalik. See ei ole võidujooks ega lahing, see on küpsemine. Sa ei sõdi enam eluga ega püüa enam lihtsalt ellu jääda – sa oled jõudnud uuele tasandile. Nüüd on sinu ülesanne hakata looma: iseennast, oma ruumi, suhteid ja uut maailma. Mitte järsult, vaid õrnalt ja hoolivalt, mitte hirmust, vaid sisemisest taipamisest ja arusaamisest.

Loodus võtab kõik omaks
1) pane puuduvad kirjavahemärgid 2) ühenda liitsõnad 3) vasta küsimustele
Maja mis jääb kas või aastaks tühjalt seisma kasvab väljast võssa ja muutub seest hiirte ämblike ja lagunemise pidu saaliks. Meie ajastu inimene kes jääb kas või öö päevaks elektrita leiab end looduse meele vallas. Olenemata sellest kas ta teadvustab end Emakese Maa osana on ta tsivilisatsioonist ära lõigatud ega kümble enam ka vahendatud või suisa võlts tegelikkuses.
Nüüd ehk jõuab pärale et kõik saab huumuseks loodus võtab kõik omaks nii söötis põllud tagasi metsaks kui oskamatu inimese kondid. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sina saama.
Meil on loodusega osadusest erinevad kogemused.
Kellel otsene kellel vahendatud. Olgu tegemist kuude pikkuse põua või talvise lume orkaaniga inimese väiksust tõestavad nii ise kogetud kui ekraanidelt vaadatud üle ujutused ja maa lihked. Ise kogetu annab holistilise edu kogemuse vahendatu külvab eba määrast hirmu. Kes heitleb ise lume hangede jää väljade ja elektri katkestustega ei seestu USA kaheksa osa riigi miinus 45kraadilisse katastroofi.

Vahendab meedia ja muusika mees Olav Osolin USAs on ikka täielik hullu maja. Külma 45 kraadi nii et inimesed külmuvad autodes surnuks. Sõidad jääd lumme kinni esi algu hoiad mootori käigus ja saad sooja oodates et keegi päästab su ära aga siis saab bensiin otsa ja kutu. Või siis külmud surnuks tänaval ja jäädki lume hange kust sind kunagi leitakse.
Nagu ikka kirjutab meedia ka imelistest pääsemistest kus autosse jäänud pere isa on viimses hädas võtnud oma väiksed lapsed kukile ning läbi tuisu ja lume kahlanud kuni on majakeseni jõudnud. Tüüpiline on ju see et ehkki meedia ja isegi president on hoiatanud et ilm on hull püsige kodus tuleb ju ikka oma pere autosse laadida ja teele asuda sest vanaemal on kalkun ahjus ning ega meiega juhtu ju midagi. Selles osas ei erine ameeriklased eestlastest. Ainult mina olen vist üksinda selline arg püks kes täidab valitsuse korraldusi ja tuulise ilmaga õue ei lähe.

Eesti päris maalased e maakad teavad sünnist saadik et aasta ajad vahelduvad ning mõni kord on hanged tare katuse räästani. Maakatel on kogu aine ringlus kodus ning lehma lüpstes ja keldrist kartulit võttes ei kibele nad läbi tuisu vaalude super marketisse ega sõida end kana munade nimel autoga surnuks. Neil on targad lihased ja loogika versus linna inimeste ahastus selle pärast et lockdowni või elektri katkestuse ajal jõu saali ei saa. Vaesuse ja rikkuse olemus on teisenenud.
Mäletate Arno Tali juhtumit Oskar Lutsu „Kevades“? Poiss kukub Raja Teelet jäisest veest päästes samuti sisse ja jääb kopsu põletikku.
Kehviku tervis on kehvake ning jõuka talu pärijanna peab napilt ellu jäänud ja tervenenud kauni hingelist naabri poissi läbi hangede mitmeid kilo meetreid koolist koju keelitama ja talutama et too lumme ei kustuks. Abitus ei ole ahvatlev Teele valib Imeliku ning sestap on endast jõulisemat muljet jätta oluliselt lihtsam neil noor meestel kes on end linna võidelnud. Üli kond ja haridus korvab mannetud musklid ja vähese väe.
Inim olemuse ja aasta aegade vaheldumise süva hoovusi nii maal kui linnas kirjeldavad läbi oma tuhandete käsitsi kirjutatud lehe külgede nii Anton Hansen Tammsaare kui Eduard Vilde. Esimese „Tõde ja õigus“ ning teise „Mahtra sõda“ asetavad eestluse olemuse loomulikult ka kõik võimsa looduse taustale. „Pisuhänna“ hapral seltskonnal poleks teose „Külmale maale“ karmis kesk konnas vähimatki lootust ellu jääda.

Elamise maal või linnas nagu ka elukutse valime vastavalt eeldustele ja eeldamistele ise. Kes läheb näiteks mere meheks peab arvestama et mõni torm võib ta lõplikult merele anda.
Juhan Smuul kirjutas selleks teose „Karge meri“ ning Lennart Meri „Hõbevalge“ et tõelistest stiihiatest saaksid aru ka need kes merd ega Siberit omal nahal iial ei koge. Nooremad põlvkonnad ei lase endale ligi õõva kuidas võib üks eestlane teise üles anda kodust välja tõsta ja taigasse tappida.
Meie hulka saabunud sõja põgenike traagikast noored samuti osa ei saa üks ei räägi vene keelt teine ei mõista veel kohalikku. Ühendus lüli on heal juhul inglise keel.
Pealis kaudsetele inimestele on lihtne ekrementliku populismiga valimis kampaaniat pähe tõmmata meid venestatakse pagulasi vastu võttes hullemini kui vene ajal ning sõja põgenikud hakkavad siin haigusi levitama. Selle loogika kohaselt võinuks rootslased süüdistada sõja eest üle karge mere põgenenud eesti haritlasi Rootsi lätistamises. Vene ajaks nimetatu oli tegelikult nõukogude aeg. Täna Soomes töötavad eestlastest arstid ja veterinaarid on sama lõdva randmega prostituutideks nimetatavad? Ukrainlaste seas on nii arste kui looma arste kellest on Eestis kriitiline puudus muide.

Tänu jõulisele vaate mängule on lihtsam kaasa elada Ameerika päris maalaste kallal toimetatud vägi vallale näiteks filmi „Mees, kes jäi ellu“ vahendusel. Kui meile näidatakse inim liha mille karu on luudelt lahti krabanud oksa tõmmatud indiaani šamaanide liha mille üle raisa kullid rõõmustavad lõpnud hobuse liha mille sisi konnasse ellu jääja varju poeb kuni see on veel soe siis puudutab küll.
Ukrainas lihaks saanute numbrid alles kasvavad ning jäävad lõpeks teadmata. Ei ohverdatud inimeste kodu ega ammugi mitte mets loomade tegelikku arvu me teadma ei saa. Targad ja tähtsad lepivad midagi kokku nagu ka planeedi rahvastiku arvuks 8 miljardit tõenäoliselt oluliselt hiljem kui see number päriselt täis sündis.
Saame süva kogemuse sellest kui otseselt inimese korraldatu ja inimesega juhtuv puudutab kõiki loom rahvaid leinakem 50 000 Mustas meres hukkunud delfiini!
Raamatute lugemise aegadel kirjutas Ernest Setton Thompson osaduse tekitamiseks südant raputavaid lugusid loomadest. Jack London kirjutas lugevad põlvkonnad eriti rajusse reaalsusse. Tänu „Seiklusjutte maalt ja merelt“ sarja raamatute lugemisele lausa ahmimisele kasvasid ka linna lapsed siiski üsna tõe tundlikeks.
Viimaste aastate uus maalased on oma teadlikkuse ja hariduse tagasi juurte juurde toonud. Viiruste ja kriiside ajal on ladusam looduses luua mitte abituna korterites kuhjuda. Idüll ja harmoonia ühendab ideaalis vaimse ja füüsilise töö. Linnud ja liblikad vete vallad ja värske õhk.

Tegelikkus võib sinu muinas maa aga hetkega ellu jäämis laagriks muuta. Kevadine üle ujutus suvine põud parmud ja tühjad tiigid pole algajate uus maalaste plaanides. Kuna me saame mida tellime olgem oma manifesteerimistega väga täpsed.
Üle kuumenenud ajule puhkust taotledes võime saada lume orkaani ja elektri katkestused tagumikuni lume ja pakase pideva ahjude kütmisega. Sinna otsa jää vihma ja jõest vee tassimise. Lume sahk tuleb mitmendal päeval kui keegi lähi kondsetest tahakski appi tulla ei pääse ta sulle ligi ning on ise ju samas jamas.
Plaanid pidudest ning elamuste loomisest ja jagamisest võivad Jumala naeru saatel ka hädise auto aku ja nadide rehvide alla hääbuda. Seal sa siis oled täielises isolatsioonis päevi internetita ja elektrita koos kõige sellest tulenevaga.
„Lumekuninganna“ raamat ja multifilm annavad talve dramatismist just kui mõningase eel teadmise ent samas loovad Netflixis tsirkuleerivad tooted ka süveneva illusiooni et stiihia saab stoppi panna ja pissile minna.
Frozen-vahendus toob väikestele tüdrukutele laulud ja lootuse et nad saavad sama ilusaks kui anima tegelased. Sünteetilised Elsa-patsid asendavad unistuse oma penist ja ponist. Seda lihtsam vanematel kes endasse suisa sõltlastena uudiste voog edastusest hirme ahmivad.

Kui Durrell kasvas „Minu pere ja muud loomad“ Gerryst kümneid looma aedu rajanud ja tuhandeid loom rahvaid päästnud Geraldiks siis koges ta kui nüri meelne ja peatamatu on elu ja ilu hävitav kurjus.
Aleksei Turovski räägib täna kui suur šokk on loomadele ootamatult algav uus aasta öö sõda. Kole tulestike teema alla ilmub sotsiaalmeedias kõige ootamatumatelt isikutelt kõige rõlgemat röma. Inim kahjurid kehitavad õlgu ei saa siis nüüd pool tundi pauku välja kannatada!
Aastaid kasvatatud koer või hobune hukkub sekundiga. Veneetsias Püha Marcuse väljakule tulistatavad tuvid ei saa turm tuld välja kannatada jaa. Ka kõigest vapustuse saavad loomad on sageli elu lõpuni traumeeritud. Ei tähenda et on sõja ja tsirkuse hobused pommi ja võmmi koerad suurem osa loodusest pole alalises lahingus vaid talve unes ning praegu valdavalt ka tiined.
Loodus võtab moel või teisel kõik omaks hukkunud kõdunevad mullaks ka see elu kauge hüper aktiivne kes kole tulestike teema peale röhib jajah aga minul peab lõbus olema! Pill tuleb pika ilu peale.
Ei stiihiad ega sõda ole 2023 aasta alguseks veel nooremaid inimesi hellikute nuti maa ilmast tegelikkusse raputanud. Olgu vanematele siis lohutuseks seesama hirmus ilus loodus kes annab ja võtab nii kui nii. Üksnes plastiku lagundamisega teisiti kui teda põletades Gaia toime ei tule. Võib olla selle pärast end plastikuga ala teadlikult ümbritsemegi et meie asjad jääksid igaveseks alles kui…

1. Mida tähendab „mullast oled sa võetud ja mullaks pead sina saama“?
2. Milline on vahendatud ja moonutatud suhe loodusega?
3. Võta kokku Olav Osolini tsitaat – mis on selle sõnumi mõte?
4. Kas sina püsid möllava looduse päevil kodus või hukkud lollisti autos?
5. Mis juhtus Arno Taliga?
6. Milliseid stiihiatest kirjutavaid Eesti autoreid on tekstis loetletud? Oled lugenud?
7. Milliseid välisautoreid on loetletud? Oled lugenud?
8. Sinu suhtumine sõjapõgenike abistamisse?
9. Mille poolest sarnanevad eestlased, Siberi rahvad ja põlisameeriklased?
10. Miks ei kuulata Turovskit ega muinasjuttude sisendatud headust-empaatiat?
11. Kuidas loodus kõik omaks võtab?

Alexis: On üks väga oluline asjaolu: see aju omadus, mis suudab meile „õudukaid“ luua ja üksteise peale kuhjata, nii et me peame neid hiljem läbi elama, on täpselt seesama omadus, mis võimaldab meil vaimustuda ja luua.
Seetõttu on ainus, mis meil tõeliselt olemas on ja meist endist sõltub – meie tähelepanu ja valikujõud. Sisuliselt, kui õpime valima mõtteid, mida oma tähelepanuga toitma hakkame, siis me lihtsalt alustame teadlikku oma reaalsгuse loomist. Kuni me aga automaatselt keerutame peas kõike seda, mis sinna juhuslikult sisse on lennanud, loome me paratamatult seda, mida tegelikult ei taha.
Alguses piisab, kui hakkad oma peas käivaid mõtteid „jälgijana“ vaatlema. Selleks võid rahulikult maha istuda ja endale öelda: „Omaenda tahtel ei mõtle ma lähema 10 minuti jooksul mitte millestki.“ Ja peaaegu kohe kuuledki justkui tervet mõtete koori, mis ilmub pähe SINU valikust sõltumata.
Suhtu neisse nagu mängivasse raadioseadmesse: lihtsalt kuula neid nagu linde, süvenemata liigselt nende sisusse. Kui kordad seda harjutust järjepidevalt, õpid sa end mitte samastama nende mõtetega, mis pähe tulevad, ning seetõttu saad oma tähelepanu ümber suunata kehalistele aistingutele – helidele, lõhnadele, lihaste liikumisele kõndides või joostes. Nii jäävad hävitavad mõttevormid ilma „kütuseta“ ja kaotavad oma jõu.

26. jaanuaril 2026 tehakse ajalugu – Neptuun siseneb Jäärasse. Neptuuni üleminek uude märki tähistab meie elus eepose peatüki algust .
Neptuun oli eelmisel aastal lühikeseks ajaks Jääras, märtsist oktoobrini 2025. Sel ajal läks maailm hulluks, aga enne kui me jõudsime sellest kõigest aru saada, liikus see tagasi Kalade mugavustsooni.
Aga nüüd see naaseb – ja seekord on see siin jäädavalt. Alates 26. jaanuarist on Neptuun Jääras, lähtestades kõige olemuse ja tagasiteed vanasse olekusse enam ei ole. See on punkt, kust tagasiteed enam ei ole.
Neptuun püsib ühes tähemärgis umbes 14 aastat , seega kogeme Neptuuni sissetungi eluea jooksul vaid mõnel korral. See on SUUR.
Neptuun mitte ainult ei vaheta märke – see liigub Kaladest, sodiaagi viimasest märgist, Jäärasse, sodiaagi esimesse märki.
0° Jäära on sodiaagis väga oluline ja mõjukas punkt, kuna see tähistab kõige algust . 0° Jäära on vaieldamatult kõigist 360 kraadist kõige olulisem. Neptuuni jaoks tähistab see uue 165-aastase tsükli algust ümber Päikese.
Välisplaneetide – sealhulgas Neptuuni – liikumine märkide kaudu esindab põlvkondadevahelisi suundumusi , mis mõjutavad peaaegu kõiki meie eluvaldkondi.
Neptuuniga Kalade tähtkujus oleme näinud rõhku Kalade teemadele nagu omavaheline seotus, vaimne ühtsus ja idee, et me kõik oleme üks – tohutu, piiritu unistuste, ideaalide ja illusioonide sulatuspott .
Ja kuidas see Kalade rõhuasetus Neptuuni omal moel avaldub?
Piiride lahutamisega.
Kui mõelda ühele olulisele teemale, mis on kooskõlas Neptuuni viibimisega Kalade tähtkujus – viimase 14 aasta jooksul –, siis see teema on globaliseerumine. Kalad on ookean – piiritu, ääretu, ilma piirideta – seega võimendas Neptuun Kalade tähtkujus piiride puudumise tunnet.
Siin on peamised teemad, mis Neptuuni Kalade tähtkujust läbiminekul esile kerkisid:
• Neptuun lõhub piire. Nägime suuremat rõhuasetust aktsepteerimisele, avatud piiridele, suurenenud rändele ja multikultuursele integratsioonile .
• Internet, sotsiaalmeedia ja e-kaubandus plahvatasid, luues piirideta digitaalse maailma, kus igaüks sai luua ühenduse, jagada ja müüa kogu maailmas.
• Kaugtöö, gig-majanduse ja digitaalse nomaadluse esiletõus on viinud traditsiooniliste tööstruktuuride ja rahvuslike tööidentiteetide purunemiseni .
• Voogedastusplatvormid (Netflix, Spotify, YouTube) hävitasid meediatarbimise piire. Erinevatest riikidest pärit inimesed hakkasid tarbima sama sisu, hägustades kultuurilisi piire.

Neptuun Jääras 2026–2039 – globaliseerumisest “mina olen” olemuseni
Kuidas need Neptuuni teemad arenevad, kui Neptuun lahkub Kaladest ja siseneb Jäärasse?
Kui Kalad on sodiaagi viimane märk, mis on seotud lahustumise, alistumise ja kollektiiviga , siis Jäär on esimene märk – individuaalsus, elu säde .
Jäär on see, kus me sellesse maailma tuleme ja oma esimese hingetõmbe teeme. Siin on meie fookuses enesekehtestamine, meie olemuse defineerimine , oma identiteedi leidmine ja ellujäämine.
Kui Kalad on energia, mis lahustab piire – ookean, „me kõik oleme selles koos“ –, siis Jäär on „see olen mina“ energia: ma olen ainulaadne isiksus ja ma leian, mis teeb mind sinust erinevaks.
Jäär on kangelane või kangelanna, kes nõuab oma teekonda, olenemata sellest, mis juhtub kõigi teiste ootuste ookeanis .
Isiklikul tasandil nihkub meie fookus ühenduse otsimiselt millegi suuremaga (Kalad) keskendumisele iseendale – oma identiteedi ümberkujundamisele, oma eesmärgi avastamisele ja aktiivsemale rollile astumisele oma elus .
Mida see tähendab?
• Vähem vaatamist, vastuvõtmist, triivimist (Kalad) – rohkem tegemist, enesekehtestamist, loomist (Jäär)
• Vähem pimedat usku (Kalad) – rohkem oma teekonna kangelaseks saamisest (Jäär)
Globaalsel tasandil tähistab Neptuun Jääras potentsiaalset nihet globaliseerumisest (Kalad) autonoomiale (Jäär).
Institutsioonid, inimesed ja riigid hakkavad (taas)avastama oma ainulaadset identiteeti, mis võib kaasa tuua uue poliitilise positsiooni, ümberjoonistatud piirid ning riikliku ja isikliku eesmärgi ümbermõtestamise.
See lähenemisviis keskendub vähem globaalsele ühenduvusele – näiteks avatud piiride või ühtse maailma raamistike kaudu tegutsemisele – ja rohkem sellele, kuidas luua või taastada see, mis meid eristab.
Trendide osas võime muusikas, kinos ja kultuuris näha rohkem butiiklikke, identiteedipõhiseid väljendusvorme . Vähem stereotüüpseid, kõigile sobivaid kassahitte või massiturule suunatud meelelahutust – ja rohkem toorest, julget, isiklikku ja nišisisu.
Jäär on ka avastamise tähtkujus – ja Neptuuni mõttes võib see viidata reaalsuse uute dimensioonide uurimisele , sealhulgas kosmosereisidele, süvamereuuringutele ja uutele teadvuse piiridele . Need võivad saada Neptuuni tunnusteemadeks Jääras.
Teine tõenäoline trend: „võrgust lahtiühendamine“ – mitte ainult kodude, vaid ka inimeste jaoks.
Isiklik rahandus, ressursid, tervishoid, haridus – paljud tunnevad kutset loobuda süsteemidest, mida nad enam ei usalda , ja luua iseseisev elu.
Neptuun Jääras õõnestab usaldust institutsioonide vastu. Tõusevad isetegemise kultuur, detsentraliseeritud tehnoloogia ja alt-üles kogukonnad.
„Olen üksi“ ei tekita isolatsioonitunnet – see annab jõudu.
Jäär on ka sõja märk. Sõda – metafooriliselt või sõna otseses mõttes – on sageli viis, kuidas piire säilitatakse või ümber defineeritakse. Kõik, mis ohustab individuaalsuse või vabaduse tunnet, võib Jääras esile kutsuda vastupanu instinkti.
Kas Neptuun Jääras tähendab rohkem sõda? Mitte tingimata – kuigi konfliktid, protestid ja vastupanu võivad muutuda tavalisemaks, kui inimesed ja rahvad võitlevad oma positsioonide tagasinõudmise või määratlemise eest.
See soov autonoomiat tagasi nõuda ei pea olema vägivaldne. See võib võtta loomingulisi ja teadlikke vorme.
Ja seekord – rohkem kui ühegi teise transiidi puhul – sõltub kõik meist endist. Jäära energiaga läbi imbudes ei pea me enam järgima globaalset „skripti“ – saame luua omaenda.
See võib tunduda destabiliseeriv, segadusttekitav ja isegi ähvardav meie identiteeditundele – aga just see viib meid lõpuks teiste inimeste unistuste elluviimisest iseseisva tegutsemiseni.
Neptuun Jääras, sekstiilis Uraan Kaksikutes, sekstiilis Pluuto Veevalajas
Selle transiidi paljulubav tunnus on see, et Neptuun moodustab Pluutoga Veevalajas ja Uraaniga Kaksikutes harmoonilise väikese kolmnurga – haruldane konfiguratsioon, mis viitab sellele, et Neptuun Jääras võiks oma energia suunata visionäärilisse ja konstruktiivsesse innovatsiooni .
Nagu iga suurema sissetungi puhul, on ka siin kohanemisperiood.
Peaaegu kõik välisplaneetide sisenemised kaasnevad esialgse kaose või orientatsioonikaotusega .
Aga lõpuks hakkame üsna pea nägema Neptuuni tõelist olemust Jääras, kuna samuti järgneb Saturn Neptuunile Jääras – et lõpuks 0° Jääras konjunktsioonis liituda – epohhiliseks konjunktsiooniks, millest kõik räägivad.
Laiemas kontekstis teiste väliste planeetide nihete – näiteks Pluuto Veevalajas – kontekstis näeme, et vana korporatiivne, institutsionaalne mudel on lagunemas.
Üha rohkem inimesi pöördub iseseisva töö, veebiettevõtete ja isiklike brändide poole. Vabadus, enesejuhtimine ja iseseisvus on muutumas uuteks ihaldusväärseteks eesmärkideks.

Neptuun Jääras – mida see sinu jaoks tähendab
Individuaalsel tasandil on see uskumatult oluline muutus .
Neptuun liigub välja majast või eluvaldkonnast, mis on viimased 14 aastat fookuses olnud, ja siseneb täiesti uuele maastikule.
See, mis kunagi tundus teie elus domineerivana, hakkab hääbuma ja uus eluvaldkond tuleb tasapisi esile .
Neptuun on koht, kus meil palutakse end uuesti leiutada ja lasta eluvoolul end uutesse paikadesse kanda.
Neptuun – ühena kolmest välisplaneedist – toob alati kaasa muutusi – mitte alati dramaatiliste sündmuste kaudu, nagu Pluuto või Uraan, vaid läbi peene ja pideva ümberprogrammeerimise selles, kuidas me seda eluvaldkonda tajume, väärtustame ja sellega suhtleme.
Neptuun muudab meid aeglaselt seestpoolt, nii et leiame sügavama kooskõla sellega , mida me tõeliselt väärtustame , isegi kui me ei suuda seda sõnadesse panna.
Näiteks kui Neptuun Kalade tähtkujus on läbinud teie 10. maja , võivad teie ideed karjääri, avaliku kuvandi ja edu kohta olla peenelt muutunud.
2011. aastal, kui Neptuun sisenes esmakordselt Kalade tähtkujusse ja teie 10. majja, võisite edu defineerida tavapärasemate või kuvandipõhiste terminitega: prestiižse ametikoha omamine, tuntus kui “grupi meelelahutaja”, “täiuslik ema” või “lugupeetud advokaat”.
Kuid selle Neptuuni transiidi lõpuks võid avastada, et see, mis sulle tõelist täitumist toob, paistab ja tundub hoopis teistsugune .
Tagasi vaadates võib öelda, et polnudki ühte kindlat hetke , mil teie väärtused muutusid. See oli pigem nagu õrnade lainete jada, mis kujundas teie rannajoont vähehaaval ümber.
Nii Neptuun töötabki. See võrgutab sind evolutsiooni , sageli ilma, et sa seda isegi märkaksid – kuni ühel päeval seisad sa teisel pinnal.
Nüüd, kui Neptuun siseneb teie kaardis uude tervesse märki, algab sama protsess – ainult uues eluvaldkonnas .
Neptuun Jääras (…) majas
Jääras Neptuuni mõju mõistmine on esimene samm . Väga oluline samm – sest see transiit mõjutab meid kõiki.
Aga kui sa tahad teada, kuidas Neptuun Jääras sind eriti mõjutab , pead keskenduma sünnimajale, mille see käivitab . See annab sulle täieliku pildi sellest, mida oodata.

Tasub meeles pidada, et kõik, mida me nendes uudiskirjades – või muus ennustustüüpi astroloogiasisus, mida te võite tarbida – teeme, jääb märgikihile . Üldine astroloogiaprognoos on trendipõhine, mitte spetsiifiline – see on sellepärast, et majakiht nõuab sünnikaarti.
Astroloogias jäetakse majad sageli tähelepanuta, sest jällegi visatakse need samasse segakotti märkidega – ja märkidega on lihtsam samastuda kui majadega.
Kuid Neptuuni sisenemine Jäärasse EI OLE sama asi, mis Neptuuni sisenemine teie esimesse majja . Neptuun Jääras võib teie kaardis käivitada hoopis teise maja.
Tähemärgi ja maja tegevuse mõistmine on mitmekihiline harjutus – ja oskus, mis tuleb omandada, kui tahame liikuda astroloogia kasutamisest inspiratsiooniallikana selle kasutamiseni tööriistana, mis saab meid päriselus aidata .
Isegi kui me teame oma sünnikaarti, oma maju, teame kõike – pöördume sageli tagasi märkide kihi juurde . Märkide kaudu enamik meist astroloogia juurde jõudis.
Nii sildi KUI KA maja kaasamine võib tunduda keerulisem .
Nii jäävadki majad hooletusse. Irooniline on see, et just maja annab aimu, milline see ühistransport tegelikult välja näeb.
Kui tahame tervikpilti, PEAME kasutama maja kihti.
Kas Neptuun on mateerias? Absoluutselt. Neptuuni sisenemine Jäärasse on üks kümnendi olulisemaid sündmusi – sest kui aeglaselt liikuv planeet nagu Neptuun vahetab märki, muutub kogu kollektiivne kliima: majanduslikest narratiividest ja kultuurilistest ideaalidest kuni ajastu vaimuni. Ja see mõjutab meid kõiki.
Kuid astroloogia tõeline maagia peitubki selles, et õppida lugema märgi sümboolikat maja kontekstis . See annabki meile täieliku pildi.
Teadmine, kuidas ühendada silt JA maja tähendus, võib anda uskumatult täpse ülevaate teie elust.
Ja kui soovite õppida, kuidas planeete märkide ja majade kaudu ühtse ja sidusa keelena tõlgendada, siis Märgid vs. Majad on neljanädalane treeninglaager, mis on loodud selle oskuse treenimiseks:
Lisateavet leiate siit:
>> Sildid vs. Majad << https://www.youtube.com/watch?v=U6H_yCzZQFk&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=4&pp=gAQBiAQBsAgC https://www.youtube.com/watch?v=_zIUC4s2kOQ&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=14&pp=gAQBiAQBsAgC Big Think Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet Vaata kohe Vananemise teadus Vaiksed bioloogilised muutused, mis kujundavad teie tulevast tervist. SUUR MÕTE 24. JAANUAR LOE RAKENDUSES Kuigi me kõik teame oma kronoloogilist vanust – küünalde arvu meie viimasel sünnipäevatordil –, pole see number nii oluline kui meie bioloogiline vanus. See peegeldab meie keha praegust kulumist ja vananemisteaduse juhtiv teadlane dr Morgan Levine on oma karjääri pühendanud selle mõõtmise viiside väljatöötamisele. Levine väidab, et me üldiselt alahindame oma mõjuvõimu vananemisele. Paljud arvavad, et nende tervisenäitajad on geneetiliselt määratud, kuid bioloogia räägib hoopis teistsugust lugu. Vananemismehhanismide mõistmise abil saame teha olulisi elustiili muutusi, mis mitte ainult ei pikendaks meie eluiga, vaid suurendaks ka meie tervet eluiga. Ajatemplid 0:00 Vananemise teadus 2:14 Kuidas me vanust mõõdame: bioloogiline versus kronoloogiline 3:58 Milline vananemine näeb välja eri liikide lõikes 4:45 Vananemine pinna all 5:55 Kas me saame vananemist mõõta? 9:39 Vananemise aeglustamine tervise pikendamiseks 13:33 Kuidas me vanust mõõdame: Epigeneetiline 15:36 Molekulaarsetest vigadest süsteemse allakäiguni 19:48 Vananemisse sekkumine ilma üleoptimiseerimiseta 24:00 Kas vananemine on haigus? 26:31 Kuidas haigus tekib 29:39 Eluviisi jõud 30:48 Kas me saame vananemist tagasi pöörata? 32:45 Rakkude ümberprogrammeerimine nooremasse olekusse 35:53 Miks vanuse mõõtmine muudab haiguste ravi 40:15 Kuidas toitumine võimaldab pikaealisust 41:42 Kalorite piiramise taga peituv teadus 44:40 Mida toitumisalased uuringud tegelikult näitavad 50:20 Elada paremini, mitte ainult kauem Jaga Transkript Allolev on otse videost võetud täpne ja sõna-sõnalt ärakiri. See jäädvustab vestluse täpselt nii, nagu see toimus. https://www.youtube.com/watch?v=o9rALVf3_CY&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=13&pp=gAQBiAQBsAgC Vananemise teadus Minu nimi on dr Morgan Levine. Ma uurin vananemise teadust ja minu raamatu pealkiri on "Tõeline vanus". Minu huvi vananemise teaduse vastu tekkis juba üsna noorena, sest mu isa oli minu sündimise ajal üsna vana. Ta oli 50ndate keskpaigas ja ma sain vananemisprotsessist väga teadlikuks juba noorelt. Ajal, mil enamik lapsi ei mõelnud oma vanemate haigusriski ja suremusele, oli see midagi, mis mind alati muretses. Kui ma ülikooli läksin, sain teada, et on olemas terve teadusvaldkond, mis keskendub vananemisprotsessi mõistmisele ja potentsiaalselt isegi sellesse sekkumisele. See avastus ajendas mind tõesti vananemise teadusega tegelema. Minu praegune uurimistöö keskendub vananemise kvantifitseerimisele või mõõtmisele. Kas me saame võtta kõik rakulised ja molekulaarsed muutused, mida inimesed on läbi elanud, ja anda neile aimu, kuidas neil vananemisprotsessiga läheb? Kas nad vananevad aeglasemalt, kui me arvaksime, või kiiremini, kui me eeldaksime? Me kõik vananeme, aga mitte kõik sama kiirusega. Minu laborit huvitab, kas me saame seda numbriliselt väljendada, kas saame mõõta, kui kiiresti või aeglaselt antud inimene vananeb. Meie arvates on see kriitilise tähtsusega, sest sellel on tõenäoliselt mõju tulevasele haigusriskile, järelejäänud elueale ja muudele aspektidele, mis inimeste tervise juures olulised on. Ma arvan, et paljud inimesed ei taipa, kui palju meil tegelikult vananemisprotsessi üle on. Paljud inimesed arvavad, et nende eluiga või haiguste, näiteks vähi või südamehaiguste risk on geneetiliselt põhjustatud või paratamatu. Kuid meil on palju suurem võime neid riske või vähemalt haiguste tekkimise ajastust moduleerida. Aidates inimestel mõista vananemise bioloogiat ja selle olulisust haiguste puhul, usume, et see annab neile võimaluse astuda olulisi samme vananemise aeglustamiseks ja pikendada nn terviseperioodi – haigustevaba eluiga. Kuidas me vanust mõõdame: bioloogiline versus kronoloogiline Enamik inimesi mõtleb vanusest või vananemisest kronoloogilise aja kontekstis. Me kõik teame, mitu aastat oleme elanud, ja tavaliselt mõõdame oma vananemist selle aja järgi – kuude, päevade ja aastate järgi alates sünnist. Me paneme sellele mõõdikule palju rõhku ja tähtsust, kuid see pole see arv, mis loeb. Põhjus, miks oleme muutunud nii kinni kronoloogilises vanuses, on see, et see on seotud sellega, mida me peame bioloogiliseks vananemisprotsessiks. Aja jooksul elussüsteemid, nagu inimesed või mis tahes muud organismid, lagunevad ja muutuvad vähem funktsionaalseks. Me peame seda bioloogiliseks vananemisprotsessiks. Kuidas meie rakud toimivad halvemini kui varem ja kuidas on meie kehad aja jooksul muutunud? Oluline on see, et erinevalt kronoloogilisest ajast on see protsess potentsiaalselt vormitav. Me teame seda erinevate liikide uurimise kaudu. Võime võrrelda 10-aastast koera 10-aastase inimesega ja on selge, et kiirus, millega nende kehad on selle aja jooksul nõrgenenud, on üsna erinev. Isegi inimeste seas, kui vaadata kahte inimest, kes on kronoloogiliselt 50-aastased, ei pruugi nad üldise tervisliku seisundi või üldise vananemiskiiruse poolest ühesugused välja näha. Seega on oluline mõista bioloogilist vananemisprotsessi, kui palju me mõlemad aja jooksul oleme erinenud ja mida see võib meie tulevase tervise jaoks tähendada. Uus kodu uudishimulikele meeltele Ajakirjad, liikmelisused ja tähendus. Hakka Big Think liikmeks https://www.youtube.com/watch?v=o9rALVf3_CY&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=13&pp=gAQBiAQBsAgC Kuidas vananemine liikide lõikes välja näeb Valdkonnas käib arutelu selle üle, kas vananemine on universaalne ja kas iga organism tegelikult vananeb. Enamik teadlasi arvab, et vananemine on elussüsteemide universaalne omadus ning et elussüsteemid muutuvad ja halvenevad aja jooksul loomupäraselt. Kuid mõned organismid teevad seda nii aeglaselt – mida me nimetame tühiseks vananemiseks –, et me ei saa nendes süsteemides vananemist jälgida. Et öelda, kui kiiresti erinevad organismid vananevad, vaatleme nn ellujäämiskõveraid. Kas me näeme populatsiooni suremuse riski suurenemist aja funktsioonina? Me mõtleme sellest kui liigi, looma või taime vananemise üldisest kiirusest. Vananemine pinna all Vanusega seotud muutuste peale mõeldes peame silmas funktsionaalseid muutusi – asju, mida näeme nii endas kui ka ümbritsevates inimestes. See hõlmab jooksu- või kõndimiskiirust, trepist üles mineku võimet või energiahulka. Mõtleme ka kortsudele, hallinemisele või juuste väljalangemisele ning vananemisega kaasnevatele haigustele. Kuid vananemine ei alga neist. Need on vananemise avaldumisvormid. Me arvame, et vananemine algab palju madalamal tasemel, molekulaarsel ja rakulisel tasandil. Kui ma küsin kelleltki, kui vana ta on, on tema esmane vastus tavaliselt see, mitu küünal ta oma viimasel sünnipäeval ära puhus, või number tema juhiloal või passis. Sellel numbril pole erilist tähendust, välja arvatud see, et see on seotud bioloogilise vananemisega, mis on see, mis meid tegelikult huvitab. Kas me saame vananemist mõõta? Bioloogiline vanus viitab sellele, mil määral on teie bioloogia teatud aja jooksul muutunud. Meie arvates on need muutused ebakohased ja põhjustavad rohkem düsfunktsioone, edasist langust ja lõpuks ka rohkem haigusi. Vananemisteaduse peamine eesmärk on selle protsessi kvantifitseerimine või hindamine – kas me saame bioloogilist vanust mõõta. Vananemise kvantifitseerimisel on kolm peamist eelist. Esiteks vananemise teaduse mõistmine – miks süsteemid vananevad, mis selleni viib ja kuidas sekkuda. Teiseks pakub see tulemusnäitajat kliinilistele uuringutele või muudele uuringutele, mis püüavad vananemisprotsessi sekkuda, et teha kindlaks, kas need sekkumised on edukad. Kolmas, mis enamikku inimesi kõige rohkem huvitab, annab see inimestele arusaama oma üldisest tervisest ja on oluline riski hindamiseks. Riski hindamine tähendab mõistmist, kellel võib olla suurem risk vanusega seotud haiguste tekkeks. Sealt edasi saavad inimesed teha koostööd arstiga või hinnata ümber oma elustiili ja käitumuslikke tegureid, et näha, kas nad saavad seda protsessi aeglustada ja reaalajas jälgida. Selleks pole ühte õiget viisi ja kasutada saab erinevat tüüpi andmeid. Mõned lähenemisviisid kasutavad funktsionaalseid võimeid või diagnoositud haiguste arvu näitajatena, mis näitavad, kui palju keegi on aja jooksul muutunud. Teine mõiste on nn fenotüübiline vanus, mis peegeldab muutusi füsioloogilisel tasandil. Need on näitajad, mida tavaliselt saadakse iga-aastasel arstivisiidil vereproovi abil. Need näitajad kajastavad elundite funktsiooni, sealhulgas maksa- ja neerufunktsiooni, ainevahetuse tervist, lipiide ning teatud määral ka põletikku ja immuunprofiile. Kui need kokku panna, saame genereerida üldarvu, mis kajastub terviklikul fenotüübilisel tasandil, võrreldes teiste samaealiste inimestega. See annab meile aimu, kuidas erinevad organsüsteemid koos üldise tervise nimel töötavad. Vananemise mõõtmiseks molekulaarsel või rakulisel tasandil on ka spetsiifilisemaid viise, kus süveneme muutujatesse, mis võivad näidata, kust vananemine tegelikult algab. Meie arvates on need näitajad olulised, kuna need kajastavad füsioloogilisi muutusi, mis eelnevad haigusest tingitud düsfunktsioonile. Usume, et see ennustab tulevast haigestumisriski ja on haigusele piisavalt lähedal, et anda teile tegelikult teada, kuidas teil läheb. Keskmiselt eeldame, et inimesed saavad iga kronoloogilise vanuse aasta kohta juurde ühe aasta fenotüübilist vanust. Kui mõõta ennast igal aastal oma sünnipäeval, eeldaksime, et see suureneb igal aastal ühe aasta võrra. Ideaalis aga kasvaks fenotüübiline vanus aeglasemalt kui kronoloogiline vanus, mida me peame vananemisprotsessi aeglustuseks või aeglustumiseks. https://www.youtube.com/watch?v=LoNa9dJqgIk&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=12&pp=gAQBiAQBsAgC Vananemise aeglustamine tervise pikendamiseks Fenotüübilise vanuse mõõtmise alustamiseks pole õiget või valet vanust, me ütleme alati, et kunagi pole liiga hilja. Mõned inimesed arvavad, et nad on juba liiga vanad või neil on juba haigus, seega ei pruugi see olla seda väärt. Kuid me leiame, et fenotüübilises vananemises on kogu eluea jooksul endiselt palju vormitavust. Igas vanuses inimesed saavad seda jälgida ja te saate neid näitajaid juba oma iga-aastaste arstivisiitide ajal. Neid väärtusi on suhteliselt lihtne sisestada algoritmi, et genereerida lisaks sellele, mida arstid tavaliselt vaatavad, täiendav muutuja. Tavaliselt keskenduvad arstid sellele, kas biomarkerid on ebanormaalses või kõrge riskiga vahemikus, kuid teie füsioloogia käitumist mõjutab terve spekter. Isegi kui te pole ületanud kõrge riski läve, on väärtuslik teada, kas olete sellele oma vanuse kohta oodatust lähemal või kui kiiresti te sellele lähenete. See võib anda teile lisateavet lisaks traditsioonilistele riskinäitajatele. Kuna fenotüübiline vanus ja muud bioloogilise vanuse mõõtmise viisid tuletati, on keskmise inimese bioloogiline vanus, mis vastab tema kronoloogilisele vanusele. Populatsioonis eeldaks normaaljaotust, kus enamiku inimeste fenotüübiline vanus on ennustatud umbes samas kronoloogilises vanuses. Kuid me teame, et esineb ka mõlemat poolt. Näiteks USA populatsiooni puhul on standardhälve umbes viis aastat. Kuigi leidub äärmuslikke erandeid, kes tunduvad 10 või isegi 20 aastat vanemad või nooremad kui oodatud, jääb enamik inimesi oma kronoloogilisest east pluss-miinus viie aasta piiresse. Kui olete juba käinud iga-aastasel vereanalüüsil, saate oma fenotüübilise vanuse tõenäoliselt tasuta arvutada. Veebikalkulaatorid loetlevad üheksa vajalikku biomarkerit, mis on avalikult kättesaadavad. Saate sisestada hiljutiste laborikatsete väärtused ja saada endale fenotüübilise vanuse hinnangu. Seega, kui käite regulaarselt tervisekontrollis, saate seda juba teha. Kui mitte, võite külastada arsti või laborit, mis pakub suhteliselt väikese tasu eest verepõhiseid teste. Aja jooksul saate käitumist muuta ja näha, kas need muutused kajastuvad teie bioloogilises vanuses aasta-aastalt. Vananemine on enamiku haiguste, mille pärast inimesed muretsevad, sealhulgas südamehaiguste, vähi ja diabeedi, suurim riskitegur. Teadlased arvavad, et iga haiguse eraldi ravimise asemel saaks vananemise ja füsioloogilise languse aeglustamise abil ennetada või vähendada paljude haiguste mõju. See ei anna inimestele mitte ainult pikemat eluiga, vaid ka tervemat ja funktsionaalsemat eluiga nii kaua kui võimalik. Kuidas me vanust mõõdame: epigeneetiline Valdkonna inimesed on välja mõelnud niinimetatud vananemise tunnused. Üks neist tunnustest, mis minu laborit eriti huvitab, on epigeneetika mõiste. Epigeneetika ei pruugi olla termin, millega kõik tuttavad on. Me kõik teame geneetikat, meie DNA järjestust, mis annab alust meie erinevatele geenidele. Aga epigeneetika on see, mida mina armastan mõelda kui raku operatsioonisüsteemi. See annab igale rakule selle erinevad fenotüübi määravad omadused. Kuigi naha- ja ajurakkudel on sisuliselt täpselt sama DNA, teeb need erinevaks epigenoom. See annab rakkudele üldise funktsiooni ja struktuuri. Epigenoomi on teaduses uuritud juba aastakümneid, kuid programm või süsteem ise on nii keeruline, et me alles hakkame mõistma paljude nähtud muutuste tähendust. Epigenoom on tavaliselt kirjutatud keemiliste modifikatsioonidena. Neid on erinevaid vorme. See, mida vananemise või vähemalt vananemise kvantifitseerimise kontekstis ehk kõige rohkem uuritakse, on DNA metülatsioon. Põhimõtteliselt on DNA metülatsioon keemiline märgis, mis lisatakse genoomi teatud osadele. Teil on A, C, G ja T ning DNA metülatsioon lisatakse siis, kui teil on G kõrval C. Kui see lisatakse, sulgeb see genoomi osa. Genoom voldub endasse ja see osa pole enam ligipääsetav. Nii teavad rakud, millistele genoomi osadele ligi pääseda ja millistele mitte, ning see on iga rakutüübi puhul erinev. https://www.youtube.com/watch?v=A1tyYnNJNDA&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=11&pp=gAQBiAQBsAgC Molekulaarsetest vigadest süsteemse languseni Samuti teame, et see epigeneetiline programm ehk DNA metülatsioonimustrid muutuvad vananedes tugevalt. Kuigi naharakul peaks olema kindel muster, siis vananedes see muster sassi läheb. Arvame, et see põhjustab naharakkude talitlushäireid või kaotab rakk oma olulise identiteedi, võime täita oma spetsiifilist ülesannet. Igal meie keha rakul on väga spetsiifiline funktsioon ja selle funktsiooni määrab epigenoom. Probleem on selles, et vananedes epigenoom kas stressi või juhuslike vigade tõttu ümber kujundatakse. Selle tulemusel kaotab iga rakk oma identiteedi ega toimi enam nii, nagu algselt ette nähtud. Aja jooksul, kui üha rohkem rakke muutub düsfunktsionaalseks, võite ette kujutada, kuidas see tekitab düsfunktsiooni organite tasandil ja lõpuks kogu süsteemi tasandil. Üks epigeneetika vorm on DNA metüleerimine, mis on genoomi eri kohtade keemiline modifikatsioon. Meie DNA-s on erinevad nukleotiidid A, C, G ja T ning kui G kõrval on C, võib neil olla keemiline märgis, mis võib genoomi piirkondi välja lülitada. Teadlased on avastanud, et nende keemiliste märgiste muster muutub vananedes üsna dramaatiliselt. Masinõppe ja tehisintellekti abil oleme suutnud ennustada, kui vana keegi nende keemiliste märgiste mustrite ehk DNA metülatsiooni põhjal välja näeb. Seda on hakatud nimetama epigeneetiliseks kellaks, mis on viis bioloogilise vanuse kvantifitseerimiseks, tuginedes metülatsiooni suurenemisele või vähenemisele genoomi teatud piirkondades. Me arvame, et muutused sellel tasandil, mida me peame molekulaarseks tasemeks, põhjustavad muutusi, mida me näeme fenotüübilisel või füsioloogilisel tasandil. Aja jooksul muutuvad rakud vähem funktsionaalseks. Nad ei suuda enam nii hästi täita seda, milleks nad algselt mõeldud olid. Me näeme seda paljude haiguste puhul. Üks näide on vähk. Rakud, millel on kiiremad epigeneetilised muutused, võivad olla vähi suhtes altimad. Minu labor on näidanud, et kui mõõta selliseid näitajaid nagu epigeneetiline kell, siis see on kasvajates võrreldes normaalse koega oluliselt kiirenenud. Samuti näeme, et meie keha organid, millel on suurem kalduvus vähi tekkeks, vananevad epigeneetiliselt kiiremini kui rakud, millel on väiksem kalduvus vähi tekkeks. Paljud inimesed võivad mõelda, kuidas oma epigeneetilist vanust mõõta või mida epigeneetiline kell nende kohta ütleb. Praegu on olemas otse tarbijale müüdavad tooted, mis seda pakuvad. See on kallim kui tavalised laboritestid, kuna see tugineb nende muutuste mõõtmiseks täiustatud tehnoloogiale. Tavaliselt, kui kasutate epigeneetilise vanuse mõõtmiseks otse tarbijale müüdavat toodet, tehakse seda kas vere- või süljeproovi abil. Küsimus on selles, kas see on hea näitaja selle kohta, kuidas erinevad süsteemid või organid üldiselt vananevad, sest epigeneetilist vanust saab mõõta erinevat tüüpi rakkudes ja organites. Siiski on veres mõõdetud epigeneetiline kell osutunud heaks järelejäänud eluea ja haigestumisriski ennustajaks. Aja jooksul muutuvad need algoritmid epigeneetiliste näitajate abil vananemise üldise ennustamise osas paremaks. https://www.youtube.com/watch?v=7GszWZWOKzI&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=10&pp=gAQBiAQBsAgC Vananemisse sekkumine ilma üleoptimiseerimiseta Mitmed inimesed on hakanud huvituma epigeneetilistest kelladest ja on hakanud aja jooksul jälgima oma epigeneetilist vanust. Sarnaselt sellistele näitajatele nagu fenotüübiline vanus või muud bioloogilise vanuse näitajad annab see inimestele võimaluse jälgida oma vananemisprotsessi ja välja selgitada, kuidas nad saavad oma tervisekäitumist muuta, et seda optimeerida. Inimeste jaoks, kes soovivad jälgida epigeneetilist vanust n võrdub 1-ga või individuaalsel tasandil, ei tea me ikka veel täpselt, mida epigeneetilise vanuse muutused esindavad. Kui keegi jälgib seda, muudab midagi oma elustiilis või lisab uue raviskeemi ja seejärel näeb epigeneetilise vanuse muutust, pole selge, mis seda põhjustas või kas see esindab tegelikku vananemiskiiruse muutust, võrreldes fenotüüpiliste või füsioloogiliste näitajatega, mille kohta me teame veidi rohkem, mida need markerid esindavad. Siiski on teadusringkondades suur huvi selle vastu, et välja selgitada, mis neid epigeneetilisi muutusi põhjustab ning kuidas me saame neid manipuleerida ja sekkuda. Meie arvates võib sekkumise eesmärk olla parem just sellel tasandil, kuna arvame, et vananemine algab molekulaarsel tasandil, seega on oluline mõista, mis põhjustab epigeneetilise vanuse muutusi ja mida see funktsionaalselt esindab. Üks põnev asi epigeneetiliste kellade juures on see, et need näivad olevat seotud paljude haigustega. Neid seostatakse vähiga, kus epigeneetilises vanuses kiirenenud rakud tunduvad vähile vastuvõtlikumad. Seda näeme ka selliste haiguste puhul nagu Alzheimeri tõbi, diabeet ja mõned kopsuhaigused. Tähelepanuväärne on see, et see nähtus ei ole haigusspetsiifiline ja võib olla haiguste ühendav edasiviiv jõud kõikjal. Epigenoomi ja epigeneetilise kella uurimise juures on minu jaoks kõige põnevam see, et see on võimas tööriist rakkude muutuste mõistmiseks, mis võivad kaasa aidata paljudele haigustele erinevates kudedes. Me näeme sama signatuuri ja sama nähtust olenemata rakutüübist, mida me uurime. Veel üks põnev asi on see, et see protsess näib olevat midagi, millesse me saame sekkuda. Me teame, et see toimib mõlemas suunas ja seda võib olla võimalik tagasi pöörata. Üks mure, mis mul inimeste puhul pidevalt oma bioloogilist vanust jälgides on see, et nad tahavad seda kasutada biohäkkimiseks. Me saame seda teatud määral teha, kuid peame meeles pidama, et ükski neist mõõdikutest pole täiuslik. Me pole bioloogilist vanust täiuslikult mõõtnud ja kasutatav mõõdik võib anda erinevaid vastuseid. Inimesed ei tohiks üle optimeerida kindla bioloogilise vanuse mõõdiku suhtes. Kui asjad, mida teete, on tervisele head, näiteks toitumine, treening, uni ja stress, ning näete seda oma bioloogilises vanuses, võite olla kindel, et see on tõenäoliselt reaalne tulemus. Mure seisneb selles, et inimesed proovivad ravimeid või toidulisandeid, mis on suunatud ühele numbrile, ja see pole eesmärk. Lõppkokkuvõttes on oluline, et inimesed mõistaksid, kui palju neil on võimu mõjutada oma vananemist ja haigestumisriski. Meie haigestumisriskid ei ole meie geenidesse kirjutatud. Jah, me kõik vananeme ja me ei kavatse seda peatada, kuid see, kui kiiresti see juhtub, ja kui kaua te säilitate tervise ja optimaalse toimimise, sõltub suuresti sellest, mida te igapäevaelus teete. Kas vananemine on haigus? Vananemise teadusvaldkonnas vaieldakse palju selle üle, kas vananemine on haigus, mida tuleks ravida samamoodi nagu haigusi. Minu isiklik seisukoht on, et vananemine iseenesest ei ole haigus, vaid protsess, mis aitab kõige enam kaasa paljudele meile olulistele haigustele. Seda öeldes arvan, et peaksime sekkuma ja proovima ravida või vähemalt aeglustada vananemise kiirust, kuid me ei tohiks seda haiguseks pidada, sest pole selget punkti, kus inimene on vananenud teatud määral ja tal on nüüd haigus. Ja me kõik vananeme sünnist surmani. Ja lõppkokkuvõttes on oluline see, kuidas me seda protsessi aeglustame, et ennetada paljusid haigusi, mida inimesed püüavad ravida. Paljud inimesed arvavad, et vananemise valdkond keskendub surematuse või surma või vananemise ravimise kontseptsioonile. See on minu arvates pisut erinev paljust toimuvast teadusest. Ja valdkond keskendub sellele, kuidas saaksime ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi ja hoida inimesi võimalikult kaua tervena. Ja kui see lõpuks eluiga pikendab, on see peaaegu boonus. Kuid eesmärk ei ole surematus. Meie kehad on loodud toimima väga spetsiifilisel viisil. See on midagi, mille oleme välja arendanud, aga aja jooksul see funktsioon nõrgeneb. Ja seda me näemegi haiguste ilmingutena, haiguste puhul, mis tekivad siis, kui keha on jõudnud ühe protsessi tüübi mõttes düsfunktsionaalsesse seisundisse. Ja põhjus, miks meie kehad sellesse punkti jõuavad, on kõik need muutused, mis meie arvates vananemisprotsessi tulemusena kuhjuvad. Tõsi küll, haiguse võivad põhjustada ka muud tegurid, näiteks infektsioon või geneetiline eelsoodumus, kuid enamik haigusi, nagu vähk, südame-veresoonkonna haigused ja Alzheimeri tõbi, on meie erinevate süsteemide progresseeruv funktsioonikaotus, mida meie arvates otseselt põhjustab vananemisprotsess. Kui suudame välja mõelda, kuidas oma vananemiskiirust sisemiselt aeglustada, siis on teadus näidanud, et see avaldub tõenäoliselt ka meie välimuses. https://www.youtube.com/watch?v=1x0pWN5C6wQ&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=9&pp=gAQBiAQB0gcJCYcKAYcqIYzvsAgC Kuidas haigus tekib Elussüsteemid on tõeliselt tähelepanuväärsed. Evolutsiooni käigus oleme arenenud omandama selle kauni koordineerituse ja spetsiifilisuse, mis teeb meist need, kes me oleme. Seega on rakkudel spetsiifilised rollid, meie organid on seatud toimima spetsiifilisel viisil ja see annab meile elu. Kuid kõik need asjad, mis määravad nende organite ja rakkude funktsiooni, lagunevad aja jooksul. Me mõtleme sellest, et molekulaarsed muutused, mis võimaldavad rakkudel teatud viisil toimida, kirjutatakse vananedes ümber. Ja nüüd kaotavad rakud oma spetsiifilisuse, muutuvad nad düsfunktsionaalsemaks. Mida rohkem düsfunktsionaalseid rakke teie kudedesse ja organitesse koguneb, seda enam need organid ei tööta nii, nagu algselt ette nähtud. Aja jooksul, kui teie organid hakkavad talitlushäireid tekitama, hakkate seda nägema kogu keha tasandil. Me hakkame nägema üldist langust oma suuremates funktsionaalsetes aspektides. Näiteks meie võime bussi peale joosta või kuulda sõpra meile ütlemas – need suuremad funktsionaalsed omadused halvenevad aja jooksul kõigi nende väikeste muutuste tõttu, mis akumuleeruvad molekulaarsel ja rakulisel tasandil. Elussüsteemid on tähelepanuväärsed ka selle poolest, et oleme avatud süsteemid, seega saame oma keskkonnast energiat ammutada ja seda enda ülalpidamiseks kasutada. Seega üldiselt lagunevad eluta süsteemid selle entroopilise muutuse osas üsna konstantse kiirusega. Kuid meie süsteemid on kohanenud puhvri, vastupidavuse omamisega. Me saame energiat kasutada oma funktsioonide ja struktuuri säilitamiseks palju kauem, kuid aja jooksul see lõpuks üle jõu läheb ning me näeme ikkagi seda regulatsioonihäiret ja funktsionaalset langust, nagu ka vastupidavuse kadu. Vananemist iseloomustab tegelikult düsfunktsioon ja me näeme seda palju haiguste puhul, mis kipuvad vananemisega tekkima. Üks suurepärane näide on diabeet, mille puhul näeme düsfunktsiooni oma ainevahetuse tervises, kus glükoos koguneb kogu vereringesse. Kuid on ka teisi vananemisega kaasnevaid haigusi, mis on samuti seotud düsfunktsiooniga. Näiteks vähk on meie endi düsfunktsionaalsed rakud, mis ei käitu nii, nagu algselt ette nähtud. Paljusid vananemisega kaasnevaid haigusi saab seostada düsfunktsiooniga ehk teatud organsüsteemide allakäiguga. Seega võib sellist haigust nagu diabeet pidada meie ainevahetussüsteemi languseks. Näiteks Alzheimeri tõbi on kesknärvisüsteemi düsfunktsiooni langus. Ja teist vananemisega kaasnevat haigust, sarkopeeniat, mis on vananemisega kaasnev lihaste hõrenemine, võib pidada mitmete süsteemide, sealhulgas ainevahetussüsteemi ja ka lihasluukonna, languseks. Elustiili jõud Kuni teadus ei leiuta ravimeid või ravimeetodeid vananemise vastu võitlemiseks, on praegune elustiil meie parim viis vananemisprotsessi aeglustamiseks. Seda seetõttu, et elussüsteemid on kohanemisvõimelised. Me kohaneme oma keskkonnaga, me kohaneme asjadega, mida kogeme. Seega saate selliseid asju nagu vastupanuvõimet suurendada erinevate elustiiliharjumuste kaudu. Näiteks füüsiline aktiivsus või treening võib suurendada meie vastupanuvõimet ja kaitsta meid tulevikus edasiste stressitegurite eest. Samuti teame, et erinevad toitumisrežiimid võivad samuti suurendada meie vastupanuvõimet ja arvame, et aeglustavad vananemisprotsessi üldiselt. Ja need pole uued asjad. Need on asjad, mida meile on rääkinud näiteks meie emad või vanaemad – sööge tervislikult, magage hästi, tehke trenni, ärge suitsetage. Need ei tohiks inimestele üllatusena tulla, aga ma arvan, et inimesed ei taipa, kui palju need mõjutavad vananemise kiirust ja ka nende kalduvust erinevate vanusega seotud haiguste tekkeks. Kas me saame vananemist tagasi pöörata? Teadusena mõtleme, kas suudame välja mõelda viise, kuidas aeglustada või isegi tagasi pöörata neid vananemisprotsessi seisukohalt olulisi bioloogilisi muutusi. Me ei tea, mil määral saame vananemist kogu kehas tagasi pöörata, kuigi teame, et raku vanust on võimalik tagasi pöörata. See juhtub arengu käigus, kui kaks naissoost ja meessoost rakku ühinevad ja loovad täiesti uue null-eluealise organismi, isegi kui need pärinevad vanematelt, kes olid ehk 20ndates, 30ndates või isegi 40ndates eluaastates. Ja me oleme avastanud, et teaduses saame seda teha taldrikul. Me saame aktiveerida spetsiifilisi tegureid, mis võtavad näiteks 75-aastase inimese naharaku ja muudavad selle tagasi millekski, mis on embrüo rakust peaaegu eristamatu. Me teame, et vähemalt rakulisel tasandil on see võimalik. Küsimus on selles, kas seda saab teha täiskasvanud organismis? Need meist, kes on piisavalt vanad, et minna oma keskkooli kokkutulekule, näiteks 20. või 30. aasta keskkooli kokkutulekule, teame, et kui te sinna läheksite, ei näe kõik välja samaealised, kuigi nad tõenäoliselt on. Mõned inimesed näevad välja täpselt samasugused nagu siis, kui te keskkooli lõpetasite, seega pole nad 18. eluaastast saadik muutunud, samas kui võib olla teisi inimesi, keda te isegi ei tunne. Ja te vaatate neid ja mõtlete: "Ma ei saa ju nii vana olla, me pole ju nii palju vananenud." Me teame juba iseenesest, et kõik inimesed ei vanane ühesuguse kiirusega ning mõned meist vananevad kiiremini ja mõned aeglasemalt. Lõppkokkuvõttes on küsimus selles, kuidas saada aeglaseks vananejaks? https://www.youtube.com/watch?v=P4hI1w_WZvE&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=8&pp=gAQBiAQBsAgC Rakkude ümberprogrammeerimine nooremasse olekusse Nagu paljud asjad, millest oleme vananemise kontekstis rääkinud, on ka epigenoom väga dünaamiline. Need on asjad, mis meie arvates võivad liikuda mõlemas suunas. Seega on võimalik epigeneetilist vanust suurendada, aga oleme ka näidanud, et seda saab rakkudes tagasi pöörata. Shinya Yamanaka võitis Nobeli preemia nelja teguri avastamise eest, mille üleekspressioon rakkudes võib muuta vana raku või põhimõtteliselt iga rakutüübi tagasi embrüonaalse tüviraku sarnaseks. Hiljem, kui teadlased hakkasid nendele andmetele selliseid asju nagu epigeneetiline kell rakendama, avastasime, et lisaks rakutüübi muutmisele kustutatakse või tühistatakse kõik need epigeneetilised muutused, mida oleme bioloogilise vanuse kvantifitseerimiseks kasutanud. Seejärel tekib küsimus, kuidas seda kehas teha? Kas rakke saab vanast epigeneetilisest olekust tagasi nooremasse epigeneetilisesse olekusse programmeerida? Ja siis tekib küsimus, mida see meie füsioloogia ja tervise jaoks tähendab? Mõned inimesed võivad öelda, et oleme lahendanud vananemisprobleemi rakkudega taldrikul. Me saame rakke vanutada ja nende vanuse tagasi pöörata ning lähtestada nulli. Nüüd proovivad inimesed seda teha organismides. Alustuseks teevad inimesed seda hiirtel, kus erinevates hiiremudelites saab üleekspresseerida neid nelja faktorit, mida tavaliselt nimetatakse Yamanaka faktoriteks. Teadlased on täheldanud, et hiirtel näib olevat paranemist erinevates funktsionaalsetes tulemustes ja võib esineda ka oodatava eluea pikenemist, kuigi seda tuleb veidi rohkem jälgida. Selle teaduse juures on kõige hämmastavam see, et me arvasime alati, et vananemine toimub ühes suunas, et need on lihtsalt stohhastilised kahjustused, mida ei saa tagasi minna ja parandada, sest neid on nii palju ja laialt levinud ning et ainus asi, mida teha saab, on nende kahjustuste kuhjumist aeglustada. Kuid see epigenoomi ümberprogrammeerimine näitab meile, et see on palju muandatavam ja elastsem, kui me algselt arvasime. Seega saab võtta vananenud ja teatud tüüpi raku ning selle olekut täielikult muuta vaid mõne teguri abil. Ja see avab terve selle idee sellistest asjadest nagu rakkude insenerimine. Kuidas me siis võtame rakke ja viime need seisunditesse, mida me peame funktsionaalsemateks ja tervemateks? Kuidas me saame välja selgitada, millised seisundid põhjustavad tervist ja funktsiooni meie erinevates organsüsteemides? Ja kui me need seisundid teame, kas saame siis erinevaid rakke neisse seisunditesse viia? https://www.youtube.com/watch?v=-V1mwwlebiQ&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=5&pp=gAQBiAQBsAgC Miks vanuse mõõtmine muudab haiguste ravimise viisi Paljud muutused, mida rakud vananedes läbivad, sealhulgas epigenoomi muutused, põhjustavad teatud haigusi, näiteks vähki. Seega suureneb vähirisk vanusega eksponentsiaalselt. Ja me arvame, et osa sellest võib olla tingitud muutustest, mida epigenoomi vaadates mõõdetakse. Üks hüpotees on, et kui epigenoomi saab nooremasse olekusse ümber kujundada või ümber programmeerida, võidakse ära hoida mõnede nende rakkude arenemist vähiks. See ei tegele küll mõnede mutatsioonidega, mis võivad vähki eelneda, kuid paljud mutatsioonid kuhjuvad eluea alguses. Ja küsimus on, mis toimub hilisema vananemisega, mis ikkagi surub neid rakke vähiks muutuma? Epigeneetiline kell on tähelepanuväärne selle poolest, et see suudab jälgida vananemist mitmesugustes rakutüüpides ja organsüsteemides. Naha vananemise jälgimiseks saab kasutada sama mõõdikut, mida kasutataks maksas või veres. Veelgi olulisem on see, et epigeneetilise kella põhjal ennustatud vanuse ja kronoloogilise vanuse erinevus omab bioloogilist tähendust. Arvame, et sellel on bioloogiline tähendus, kuna see näib ennustavat erinevaid tulemusi või haigusi olenemata sellest, millises organis seda mõõdeti. Kui ma mõõdan veres epigeneetilist vanust, siis selgub, et see näitaja ennustab järelejäänud eluiga või südamehaiguste või diabeedi riski. Oleme uurinud epigeneetilist vanust, mida mõõdetakse ajus pärast inimeste surma, ja leidsime, et see näib olevat seotud Alzheimeri tõvega seotud patoloogiaga. Usume, et kuigi me pole tõestanud, et see on nende haiguste põhjuslik põhjustaja, näib see olevat vananemisprotsesside tunnus, mis põhjustavad vananemisega kaasnevaid haigusi. Nende epigeneetilise kella mõõdikute edasiarendamisel ja täiustamisel on need kasulikud vananemise jälgimiseks ja haigusriski mõistmiseks. Seega on suurepärane see, et epigeneetilise kella mõõdikud ei anna teile mitte ainult kogu keha vananemise mõõdikut, vaid me saame seda mõõta erinevates alamsüsteemides ja mõista, kuidas inimesed võivad oma keha eri süsteemides erinevalt vananeda. Mõned inimesed võivad olla metaboolsele vananemisele vastuvõtlikumad, teised aga põletikulisele vananemisele. Ja see profiil, kui kõike arvesse võtta, võib anda parema ettekujutuse sekkumistest või elustiilifaktoritest, mida peaksite rakendama, või konkreetsetest haigustest, mille risk teil võib olla suurem või väiksem. Teadlased on vananemisprotsessi sekkumise, olgu see siis selle aeglustamine või tagasipööramine, suhtes nii elevil, sest meie arvates saame nii peatada muutused, mis põhjustavad meile olulisi haigusi. Selle asemel, et korraga ühte haigust ravida, kui suudaksime vananemist aeglustada või tagasi pöörata, saaksime haigused täielikult kõrvaldada või vähemalt edasi lükata. Praegu kasutavad inimesed epigeneetilist kella pigem diagnostikavahendina kui sekkumisvahendina. Inimesed kasutavad seda ühe näitajana, mis näitab, kuidas nad üldiselt vananevad. See ei ole täiuslik näitaja ja jäädvustab ainult ühte vananemisprotsessi tahku, kuid see võib anda inimestele teatud aimu nende tervislikust seisundist ja erinevate vananemisega kaasnevate haiguste tekkeriskist. https://www.youtube.com/watch?v=laoYu_dePLU&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=7&pp=gAQBiAQBsAgC Kuidas toitumine aitab pikaealisust saavutada Toitumisteadus on midagi, mis on pikaealisuse ja vananemise valdkonna inimesi väga huvitanud. Ja sadu aastaid on inimesed uurinud, kuidas meie toitumine ning söödava toidu hulk ja tüübid näivad mõjutavat meie vananemist. Kuid see teadus on ka väga keeruline, sest vähemalt inimeste puhul on raske määrata inimestele konkreetseid dieete ja panna neid neid piisavalt kaua järgima, et neid randomiseeritud kliinilise uuringu abil uurida. Seega toetuvad teadlased tavaliselt epidemioloogilistele või vaatlusandmetele. Nad uurivad populatsioone ja võrdlevad erinevate inimeste toitumist ning seejärel uurivad nende inimeste omadusi. Kasutades selliseid näitajaid nagu bioloogiline vananemine, haigestumisrisk või oodatav eluiga, kas teatud dieedid kipuvad olema seotud teatud tulemustega? Probleem on selles, et on väga raske öelda, kas toitumine neid asju põhjustab, ja ka inimestel, kellel on tervislikum toitumine, on ka muid tervisekäitumisi, mis nendega kaasnevad. Seega on väga raske täpselt välja selgitada, millised toitumiskomponendid on olulised. Kalorite piiramise taga peituv teadus Vananemise ja pikaealisuse valdkonnas on uuritud peamiselt toitumiskomponenti, näiteks kalorite piiramine. Juba üle saja aasta tagasi nägid teadlased, et kui loomad piiravad oma kalorite hulka, siis nad kipuvad kauem elama. See pani aluse tervele kalorite piiramise kontseptsiooni uurimise valdkonnale. Kalorite piiramine ei ole nälgimine, vaid tavaliselt umbes 20% kalorite tarbimise vähendamine. Paljude erinevate loommudelite puhul, alates ussist, kärbsest ja hiirest, on inimesed näinud, et kaloripiiranguga loomad kipuvad kauem elama. Üks hoiatus on aga see, et see võib geneetikast olenevalt erineda. Seega viidi läbi uuring hiirtega, mis näitas erineva geneetilise taustaga hiiri. Mõned neist said klooripiirangust kasu, mõned ei mõjutanud seda üldse ja mõned said halvema tulemuse. Me arvame, et klooripiirangu hulk, mida meie keha talub, võib olla geneetiliselt määratud ja et see peaks olema personaalsem raviskeem. Kui püütakse välja selgitada, kas kalorite piiramine on vananemisprotsessile kasulik vananemise aeglustamise mõttes, on üks hoiatus see, et tänapäeva inimesed ei ole veel baastasemel. Meil on suurem kalduvus ülesöömisele. Seega on mõned teadlased jõudnud järeldusele, et kasulik ei pruugi olla kalorite piiramine, vaid kalduvus ülesöömisest hoiduda. Isegi kui te ei saa oma kaloreid piirata nii, nagu on uuritud kaloripiirangu osas, on enamiku inimeste jaoks tõenäoliselt kasulik lihtsalt loobuda ülesöömisest ja keskenduda oma tegelikele kalorivajadustele, mis põhinevad teie energiakulul. Kaloripiirangu avastus oli juhuslik. Seega ei kavatsenud teadlased uurida, kuidas toitumine mõjutab vananemist ja pikaealisust. Nad avastasid juhuslikult, et kui nende, antud juhul rottide, toiduks oli madala kalorsusega toit, siis nad elasid kauem. Pärast seda, kui see paar sada aastat tagasi esmakordselt avastati, jätkasid inimesed selle uurimist ja see sai tõeliselt populaarseks 1970. ja 1980. aastatel ning see jätkub ka tänapäeval, kus inimesed on püüdnud välja selgitada, milline on mehhanism, mille abil kalorite vähendamine minimaalse defitsiidini pikendab eluiga ja tagab terve ja haigusvaba eluea. https://www.youtube.com/watch?v=gwgrCbJdxlM&list=TLPQMjQwMTIwMjZGSJ90Dted3Q&index=6&pp=gAQBiAQBsAgC Mida toitumisalased uuringud tegelikult näitavad Toitumine on ilmselt kõige enam uuritud käitumine, püüdes mõjutada selliseid asju nagu vananemine ja pikaealisus. Seega on loomadel näidatud, et sellel on üsna märkimisväärne mõju oodatavale elueale. Kuid see ei tähenda, et toitumine peab olema äärmuslik. Seega, kui me ütleme, et sellel on suur mõju, võib see tähendada lihtsalt teatud dieetide, näiteks ületarbimise või paljude selliste asjade söömise vältimist, mille kohta me juba teame, et need on meile halvad, ning lihtsalt mõõduka toitumise pidamist, mis on kooskõlas meie igapäevaste energiavajadustega. Vananemist näivad mõjutavat tegelikult kolm toitumiskomponenti. Seega esimene on see, kui palju me sööme, teine on see, mida me sööme, ja kolmas on ehk see, millal me sööme. Mis puutub sellesse, kui palju me sööme, siis palju teaduslikke uuringuid on kalorite piiramise idee kohta käinud, aga tegelikult on see jällegi isegi väikese defitsiidi säilitamine või selle puudumine. Seega ei suuda enamik meist kogu elu jooksul säilitada 20% kaloridefitsiiti. Seni kuni suudame rahuldada oma energiakuluga kooskõlas olevaid vajadusi ja me ei tarbi üle, arvame, et see avaldab vananemisele üldist tervisemõju. Teine asi, mida on uuritud, on see, mida me sööme. Seega on palju uuritud, kas sellised asjad nagu taimne toitumine on vananemise pikaealisusele kasulikud, ja näib olevat tõendeid selle kohta, et mõõdukalt madala loomse valgu sisaldusega dieet, seega vähem loomsete saaduste, rohkem puu- ja köögiviljade ning täisväärtusliku toidu söömine, on üldiselt parem. Selliste asjade nagu rafineeritud suhkru ja selliste asjade minimeerimine, mille kohta me juba teame, et need on meie tervisele halvad. Kolmas taandub sellele, millal me sööme, ja see on vananemise ja pikaealisuse teaduses tõeliselt uus valdkond. Seega, enamik inimesi ei suuda kaloreid piirata, kuid teadlased on leidnud, et paastumine võib jäljendada mõningaid eeliseid, mida oleme kalorite piiramisega näinud. Kui inimesed saavad päeva jooksul mitu tundi paastuda ja seega ehk oma söömise väikse aknani minimeerida, siis arvame, et see võib korrata paljusid eeliseid, mida oleme kalorite piiramise uuringutes näinud. Selle aja üle, millal see aken peaks tekkima, on endiselt arutelusid. Mõned teadlased viitavad kalorite tarbimist ettepoole suunamisele, st söömine päeva jooksul varem ja paastumine. Kuid me pole ka kindlad, et paljude inimeste jaoks on lihtsam teha vastupidist ja lihtsalt õhtusööki süüa ning kalorite tarbimist varakult piirata. Me pole kindlad, kas sellel oleks sama kasu kui varem alustamisel. Idee, miks sellised asjad nagu kalorite piiramine või paastumine võivad parandada meie vananemisprotsessi ja parandada meie tervist, tuleneb sellest, et meie arvates tekitab see meie kehas hormeesi idee. Hormees viitab kergele stressorile, mis muudab meie keha aja jooksul vastupidavamaks ja tugevamaks stressile. Seega muudavad need lühiajalised kerged stressorid, olgu selleks paastumine või väike kaloridefitsiit, meie keha tugevamaks ja me arvame, et oleme vastupidavamad paljudele muutustele, mida me vananedes näeme. See, mida me sööme, võib muutuda ka olenevalt sellest, kes me oleme. Me teame, et meie geneetika võib määrata, mida ja kui palju me peaksime sööma, aga ka meie vanus võib muuta seda, mida ja kui palju me peaksime sööma. Vanemad inimesed, kellel on suurem kalduvus sellistele asjadele nagu lihaskadu või nõrkus, võivad vajada rohkem valku kui nooremad inimesed, kelle jaoks on teaduslikult näidatud, et madala valgusisaldusega dieet võib olla kasulik. Oluline on meeles pidada, et need asjad pole kivisse raiutud ja neid tuleb tõesti individuaalselt kaaluda. Pole nii lihtne välja selgitada, milline on igaühe jaoks optimaalne või ideaalne toitumine. Me ei tea täpselt, kuidas sellised asjad nagu geneetika inimesi erinevatele dieetidele eelsoodumusega mõjutab, kuid üks viis seda teha on jälgida paljusid neid tervisenäitajaid, näiteks meie bioloogilise vanuse näitajaid, et näha, kuidas meie toitumine meid mõjutab. Kui muudaksite oma toitumist täielikult või kehtestaksite midagi sellist nagu vahelduv paastumine, kas näete seda oma näitajates? Ülejäänud asjad on lihtsalt funktsionaalsed, kuidas te end tunnete. Vananedes ja nõrkuse või lihaskadude tekkeks kalduvuse korral võivad inimesed soovida suurendada selliste asjade nagu valgu sisaldust oma toidus, et veenduda mõne funktsiooni säilimises, mis aja jooksul võivad väheneda. Mida edasi me teaduses liigume ja rohkem neid vananemise biomarkereid arendame, seda kiiremini me mõistame, kuidas toitumine vananemisprotsessi mõjutab. Praegu aga võime öelda, et parim nõuanne on mitte liiga palju süüa ja proovida pidada kinni täisväärtuslikust mahetoidust, milles pole liiga palju loomset valku. https://www.youtube.com/watch?v=oLJ4Oj2l22I Elada paremini, mitte ainult kauem Inimesi on surematuse ja vananemise idee juba väga pikka aega haaranud. Kuid küsimus on selles, kas pikem eluiga on tõesti parem elu? Ja mõnel juhul ehk jah, aga mitte alati. Enamiku inimeste jaoks on oluline elukvaliteet. Me kõik tahame säilitada oma tervist ja funktsioone ning nautida asju, mis teevad elu elamisväärseks. Seega vananemisteaduse eesmärk ei ole mitte ainult eluea pikendamine iga hinna eest, vaid ka terve elu pikendamine. Kas me saame edasi lükata haiguste teket? Kas me saame edasi lükata funktsionaalse languse teket ja hoida inimesi tervena ja funktsioneerivana nii kaua kui võimalik? Me arvame, et kui me sekkume vananemisprotsessi endasse, saame edasi lükata kõiki asju, mida inimesed vananemise peale mõeldes kardavad. See ongi tegelikult eesmärk. Me tahame parandada elukvaliteeti ja seda aja jooksul säilitada. Ja kui see pikendab eluiga, on see lisaboonus. Aga see pole lõppeesmärk. Me teame, et mõnikord on selle kontseptsiooni, mida me nimetame elueaks ja terviseperioodiks, vahel lahknevus. Eluiga on jällegi lihtsalt aeg, mille olete elanud sünni ja surma vahel. Teadlased peavad terviseperioodiks aega, mille jooksul olete elanud tervemas ja funktsioneerivamas olekus. Just seda me püüamegi optimeerida. Kuid mõnikord näeme nende kahe tunnuse vahel lahknevust või ebakõla. Üks näide on see tervise ellujäämise paradoksi idee, mida näeme meeste ja naiste vahel. Keskmiselt elavad naised üle maailma mõne aasta võrra kauem kui mehed. Kuid naised on ka vastuvõtlikumad mõnele vananemisega kaasnevale haigusele. Näiteks artriit ja Alzheimeri tõbi. Keskmiselt kipuvad naised veetma mõne vanusega seotud puude all rohkem aega kui mehed. Mõned võivad väita, et see on parem elu, kuna nad on elanud kauem? Või sooviksite ehk lühemat elu, kuid vabamat elu nendest vananemisega kaasnevatest haigustest? Mõeldes sellele, kuidas me tahame vananemisse sekkuda ja milline on meie teaduse tulemus, taandub see tegelikult kontseptsioonile, mida me nimetame haigestumuse kokkusurumiseks. Seega on idee selles, kas me saame haiguse ja puude algust nii kaugele lükata, et vahetult enne surma suruksime haiguse ajastuse kokku sellesse väga lühikesse perioodi, selle asemel, et see tekiks varem elus ja elaksime nende vananemisega kaasnevate haigustega 20, 30 või 40 aastat? Me arvame, et see on võimalik, sest saja-aastaseid elanikke vaadates on näha, et nad kipuvad haiguste ajastust suruma lühikesele ajale vahetult enne surma. Nad veedavad suurema osa oma elust palju tervemas seisundis. Me tahame välja selgitada, kuidas saaksime selle kõigile võimalikuks teha, et me saaksime võimalikult kaua terved, funktsioneerivad ja õnnelikud olla ning elada head elukvaliteeti. Teine väga oluline asi, mida pikaealisuse teaduse seisukohast meeles pidada, on see, et me ei taha suurendada nn tervisealast ebavõrdsust. Praegu, kuigi rahvastiku keskmine eluiga on veidi alla 80 aasta, tahame tagada, et saaksime kõigile pakkuda pikemat ja tervemat elu, mitte ainult sekkumisi või ravimeetodeid, mis aitavad rikkamatel või jõukamatel inimestel seda saavutada. Ja kuidas tagada, et kõigil oleks võimalikult terve ja pikk elu. https://www.youtube.com/watch?v=t957BN3Z7FE

Loodus võtab kõik omaks

Maja, mis jääb kasvõi aastaks tühjalt seisma, kasvab väljast võssa ja muutub seest hiirte, ämblike ja lagunemise pidusaaliks. Meie ajastu inimene, kes jääb kasvõi ööpäevaks elektrita, leiab end looduse meelevallas. Olenemata sellest, kas ta teadvusta end Emakese Maa osana, on ta tsivilisatsioonist ära lõigatud ega kümble enam ka vahendatud või suisa võltstegelikkuses.
Nüüd ehk jõuab pärale, et kõik saab huumuseks, loodus võtab kõik omaks – nii söötis põllud tagasi metsaks kui oskamatu inimese kondid. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sina saama.
Meil on loodusega osadusest erinevad kogemused.
Kellel otsene, kellel vahendatud. Olgu tegemist kuudepikkuse põua või talvise lumeorkaaniga, inimese väiksust tõestavad nii ise kogetud kui ekraanidelt vaadatud üleujutused ja maalihked. Isekogetu annab holistilise edukogemuse, vahendatu külvab ebamäärast hirmu. Kes heitleb ise lumehangede, jääväljade ja elektrikatkestustega, ei seestu USA kaheksa osariigi miinus 45kraadilisse katastroofi.
Vahendab meedia- ja muusikamees Olav Osolin: „USAs on ikka täielik hullumaja. Külma 45 kraadi, nii et inimesed külmuvad autodes surnuks. Sõidad, jääd lumme kinni, esialgu hoiad mootori käigus ja saad sooja, oodates, et keegi päästab su ära, aga siis saab bensiin otsa ja kutu. Või siis külmud surnuks tänaval ja jäädki lumehange, kust sind kunagi leitakse. Nagu ikka, kirjutab meedia ka imelistest pääsemistest, kus autosse jäänud pereisa on viimses hädas võtnud oma väiksed lapsed kukile ning läbi tuisu ja lume kahlanud, kuni on majakeseni jõudnud. Tüüpiline on ju see, et ehkki meedia ja isegi president on hoiatanud, et ilm on hull, püsige kodus, tuleb ju ikka oma pere autosse laadida ja teele asuda, sest vanaemal on kalkun ahjus ning ega meiega juhtu ju midagi. Selles osas ei erine ameeriklased eestlastest. Ainult mina olen vist üksinda selline argpüks, kes täidab valitsuse korraldusi ja tuulise ilmaga õue ei lähe.“
Eesti pärismaalased e maakad teavad sünnist saadik, et aastaajad vahelduvad ning mõnikord on hanged tare katuseräästani. Maakatel on kogu aineringlus kodus ning lehma lüpstes ja keldrist kartulit võttes ei kibele nad läbi tuisuvaalude supermarketisse ega sõida end kanamunade nimel autoga surnuks. Neil on targad lihased ja loogika versus linnainimeste ahastus selle pärast, et lockdowni või elektrikatkestuse ajal jõusaali ei saa. Vaesuse ja rikkuse olemus on teisenenud.
Mäletate Arno Tali juhtumit Oskar Lutsu „Kevades“? Poiss kukub Raja Teelet jäisest veest päästes samuti sisse ja jääb kopsupõletikku.
Kehviku tervis on kehvake ning jõuka talu pärijanna peab napilt ellu jäänud ja tervenenud kaunihingelist naabripoissi läbi hangede mitmeid kilomeetreid koolist koju keelitama ja talutama, et too lumme ei kustuks. Abitus ei ole ahvatlev, Teele valib Imeliku ning sestap on endast jõulisemat muljet jätta oluliselt lihtsam neil noormeestel, kes on end linna võidelnud. Ülikond ja haridus korvab mannetud musklid ja vähese väe.
Inimolemuse ja aastaaegade vaheldumise süvahoovusi nii maal kui linnas kirjeldavad läbi oma tuhandete käsitsi kirjutatud lehekülgede nii Anton Hansen Tammsaare kui Eduard Vilde. Esimese „Tõde ja õigus“ ning teise „Mahtra sõda“ asetavad eestluse olemuse loomulikult ka kõikvõimsa looduse taustale. „Pisuhänna“ hapral seltskonnal poleks teose „Külmale maale“ karmis keskkonnas vähimatki lootust ellu jääda.
Elamise maal või linnas, nagu ka elukutse, valime vastavalt eeldustele ja eeldamistele ise. Kes läheb näiteks meremeheks, peab arvestama, et mõni torm võib ta lõplikult merele anda.
Juhan Smuul kirjutas selleks teose „Karge meri“ ning Lennart Meri „Hõbevalge“, et tõelistest stiihiatest saaksid aru ka need, kes merd ega Siberit omal nahal iial ei koge. Nooremad põlvkonnad ei lase endale ligi õõva, kuidas võib üks eestlane teise üles anda, kodust välja tõsta ja taigasse tappida.
Meie hulka saabunud sõjapõgenike traagikast noored samuti osa ei saa – üks ei räägi vene keelt, teine ei mõista veel kohalikku. Ühenduslüli on heal juhul inglise keel.
Pealiskaudsetele inimestele on lihtne ekrementliku populismiga valimiskampaaniat pähe tõmmata: meid venestatakse pagulasi vastu võttes hullemini kui vene ajal ning sõjapõgenikud hakkavad siin haigusi levitama. Selle loogika kohaselt võinuks rootslased süüdistada sõja eest üle karge mere põgenenud eesti haritlasi Rootsi lätistamises. Vene ajaks nimetatu oli tegelikult nõukogude aeg. Täna Soomes töötavad eestlastest arstid ja veterinaarid on sama lõdva randmega prostituutideks nimetatavad? Ukrainlaste seas on nii arste kui loomaarste, kellest on Eestis kriitiline puudus, muide.
Tänu jõulisele vaatemängule on lihtsam kaasa elada Ameerika pärismaalaste kallal toimetatud vägivallale näiteks filmi „Mees, kes jäi ellu“ vahendusel. Kui meile näidatakse inimliha, mille karu on luudelt lahti krabanud, oksatõmmatud indiaani šamaanide liha, mille üle raisakullid rõõmustavad, lõpnud hobuse liha, mille sisikonnasse ellujääja varju poeb, kuni see on veel soe – siis puudutab küll.
Ukrainas lihaks saanute numbrid alles kasvavad ning jäävad lõpeks teadmata. Ei ohverdatud inimeste, kodu- ega ammugi mitte metsloomade tegelikku arvu me teadma ei saa. Targad ja tähtsad lepivad midagi kokku, nagu ka planeedi rahvastiku arvuks 8 miljardit – tõenäoliselt oluliselt hiljem, kui see number päriselt täis sündis.
Saame süvakogemuse sellest, kui otseselt inimese korraldatu ja inimesega juhtuv puudutab kõiki loomrahvaid – leinakem 50 000 Mustas meres hukkunud delfiini!
Raamatute lugemise aegadel kirjutas Ernest Setton Thopson osaduse tekitamiseks südantraputavaid lugusid loomadest. Jack London kirjutas lugevad põlvkonnad eriti rajusse reaalsusse. Tänu „Seiklusjutte maalt ja merelt“ sarja raamatute lugemisele – lausa ahmimisele – kasvasid ka linnalapsed siiski üsna tõetundlikeks.
Viimaste aastate uusmaalased on oma teadlikkuse ja hariduse tagasi juurte juurde toonud. Viiruste ja kriiside ajal on ladusam looduses luua, mitte abituna korterites kuhjuda. Idüll ja harmoonia ühendab ideaalis vaimse ja füüsilise töö. Linnud ja liblikad, vetevallad ja värske õhk.
Tegelikkus võib sinu muinasmaa aga hetkega ellujäämislaagriks muuta. Kevadine üleujutus, suvine põud, parmud ja tühjad tiigid pole algajate uusmaalaste plaanides. Kuna me saame, mida tellime, olgem oma manifesteerimistega väga täpsed.
Ülekuumenenud ajule puhkust taotledes võime saada lumeorkaani ja elektrikatkestused, tagumikuni lume ja pakase pideva ahjude kütmisega. Sinna otsa jäävihma ja jõest vee tassimise. Lumesahk tuleb mitmendal päeval, kui keegi lähikondsetest tahakski appi tulla, ei pääse ta sulle ligi ning on ise ju samas jamas.
Plaanid pidudest ning elamuste loomisest ja jagamisest võivad Jumala naeru saatel ka hädise autoaku ja nadide rehvide alla hääbuda. Seal sa siis oled täielises isolatsioonis, päevi internetita ja elektrita koos kõige sellest tulenevaga.
„Lumekuninganna“ raamat ja multifilm annavad talve dramatismist justkui mõningase eelteadmise, ent samas loovad Netflixis tsirkuleerivad tooted ka süveneva illusiooni, et stiihia saab stoppi panna ja pissile minna.
Frozen-vahendus toob väikestele tüdrukutele laulud ja lootuse, et nad saavad sama ilusaks kui animategelased. Sünteetilised Elsa-patsid asendavad unistuse oma penist ja ponist. Seda lihtsam vanematel, kes endasse suisa sõltlastena uudiste voogedastusest hirme ahmivad.
Kui Durrell kasvas „Minu pere ja muud loomad“ Gerryst kümneid loomaaedu rajanud ja tuhandeid loomrahvaid päästnud Geraldiks, siis koges ta, kui nürimeelne ja peatamatu on elu ja ilu hävitav kurjus.
Aleksei Turovski räägib täna, kui suur šokk on loomadele ootamatult algav uusaastaöö sõda. Koletulestike teema alla ilmub sotsiaalmeedias kõige ootamatumatelt isikutelt kõige rõlgemat röma. Inimkahjurid kehitavad õlgu: ei saa siis nüüd pool tundi pauku välja kannatada!
Aastaid kasvatatud koer või hobune hukkub sekundiga. Veneetsias Püha Marcuse väljakule tulistatavad tuvid ei saa turmtuld välja kannatada jaa. Ka kõigest vapustuse saavad loomad on sageli elu lõpuni traumeeritud. Ei tähenda, et on sõja- ja tsirkusehobused, pommi- ja võmmikoerad – suurem osa loodusest pole alalises lahingus, vaid talveunes ning praegu valdavalt ka tiined.
Loodus võtab moel või teisel kõik omaks – hukkunud kõdunevad mullaks – ka see elukauge hüperaktiivne, kes koletulestike teema peale röhib: jajah, aga minul peab lõbus olema! Pill tuleb pika ilu peale.
Ei stiihiad ega sõda ole 2023. aasta alguseks veel nooremaid inimesi hellikute nutimaailmast tegelikkusse raputanud. Olgu vanematele siis lohutuseks seesama hirmus ilus loodus, kes annab ja võtab niikuinii. Üksnes plastiku lagundamisega teisiti kui teda põletades Gaia toime ei tule. Võibolla sellepärast end plastikuga alateadlikult ümbritsemegi, et meie asjad jääksid igaveseks alles, kui…

Peep Vain:
Kui paluksin Sul öelda kõva häälega “Ma olen omakasupüüdlik inimene” – mida Sa tunneksid?
Olen sõnale “omakasupüüdlik” viimasel ajal palju mõelnud. Ja avastanud varjatud lõksu: just see häbi, mida selle sõna juures tunneme, on põhjus, miks meil on raske saada seda, mida tahame.
1. veebruaril uurime seda teemat koos – aga kõigepealt proovi üht asja…
Ütle kolm korda, kõva häälega või kasvõi oma peas:
Ma olen omakasupüüdlik inimene.
Ma olen omakasupüüdlik inimene.
Ma olen omakasupüüdlik inimene.
Noh….mis tunne on?
Mõnel tekib näole ka kaval, veidi nurjatu naeratus…aga enamasti ikkagi pinge või lausa tung püsti karata ja vastupidist väita.
Omakasupüüdlikkus on enamiku inimeste silmis – vähemalt väliselt – pigem häbi- kui auasi.
No justkui ei sobi seda sõna endaga seostada! Piinlik hakkab.
Oleme ju lapsest saadik õppinud, et pooled kommid tuleb õele anda. Et tagasihoidlikkus on voorus. Et ahne palk on hukatus.
Ja nii oleme õppinud oma tahtmisi häbenema.
Ometi on suurem osa meie eesmärkidest, otsustest ja püüdlustest seotud just sellega, mida mina tahan, vajan või igatsen.
Küsimus ei ole selles, kas me oleme omakasupüüdlikud. Küsimus on selles, kuidas.
Kas me häbeneme seda oma omakasu ja anname sellest alateadlikult loobudes ära ka oma jõu? Kas ajame oma kasu nii kangekaelselt taga, et see hakkab meie enda vastu tööle?
Või oskame taotleda oma kasu arukalt – nii, et see on kooskõlas teiste ja tervikuga?
Just neid küsimusi saad uurida ja lahendada 1. veebruari mõtterännakul “Arukas omakasupüüdlikkus”.
Saalis on ruumi 50-le inimesele.
Kaks ja pool tundi juhendatud sisekaemust – rahulikus tempos, muusikaliste pausidega, omaenda turvalises mullis.
Eesmärk ei ole omakasupüüdlikkust välja juurida, vaid see ümber mõtestada: häbitundest neutraalseks, neutraalsest teadlikuks, teadlikust arukaks.
Nii, et Sinu kasu saamine ei vajaks enam õigustamist – ei enda ega maailma silmis.
Broneeri oma koht siin.
Peep
PS Ei saa Tallinnasse tulla? Seekord saad osaleda ka audio-otseülekande kaudu kodust.

Rummu Jüri viimse reliikviaga

1. Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2)Arutle Rummu Jüri ja Robin Hoodi arhetüübi teemal: kes on nad ühiskonnas, kes omade ringis ja iseeneses – sinagi?

Väike rahvas mäletab ja kirjutab end suureks oma kangelaste ja pool jumalate legendidega. Meie rahvus eepose hiid Kalevi poeg on inimlikult ebatäiuslik ning Rummu Jüri ja vürst Gabriel kogu nende röövellikkuses romantiseeritud.
104aastane Eesti on kaetud eepose väidetud poolesaja Kalevi pere jäljega. Mis siis et Kalevi poeg tappis röövis ja vägistas ning me ei tea isegi tema nime. Ah Sohni? Olgu siis Sohni. Mis siis et meie oma vürst Gabriel oli vene vürst kelle tervendajast isa peitis ennast Eesti metsades. Kuna sangar ja šamaan tõid vene väe eestlastele sakslaste vastu appi mõtleme nad ikka omadeks.
Tahame üle oma varju hüpata kas või tule ja vere hinnaga. Kalevi poeg oli töö mees ja ehitaja ent sellest meie ala väärsus tunde leevenduseks ei piisa. Meie viikingitest eelkäijad käisid Rootsit rappimas ja kuningat kiusamas ning meie veename end et see oli Robin Hoodi moodi missioon. Teiste kodus mürgeldamas reliikvia missugune!
Paraku on varanduse jagamine toimunud läbi ajaloo alati tuhandete elude hinnaga. Mõisad põlevad saksad surevad. Mõisad olid balti sakslaste poolt Maarja maale rajatud arhitektuuri väärtused. Vana linnu ja kirikuid on vallutajate vaheldumise rütmis mõõdu tundetult pommitatud ja vilja hoidlatena kasutatud.
Sakste suremine tähendab ka naiste ja laste hukkumist. Nii keiserlik lääne naaber kui tsaari aegne ida naaber rajasid siia paleesid ja koole ning iga mõisa ümber toimis täiusliku tootmis ahelga väike maailm. Mõtlejad peletati kultuur põletati ja majandus taand arendati.
Eestis turritavad tänini taeva poole viina köökide korstnad ja aitade müürid. Nende kõrval lagunevad taas ise seisvumise ajal juhtunud eba õnnestunud omandi reformi taga järjel tekkinud järgmised varemed.
Nõukogude okupatsiooni rajatud kolhooside ja sovhooside hoonete najal uus riikliku põllu majanduse üles ehitamise asemel tagastati lammutati ja unustati. Lenin ees Stalin järel aeti suhted venelastega küüdistamiste vangistamiste ja massi mõrvadega tänaseni sassi.
Põrnitseme kuidas silmitu Putin täna Ukrainas venna tapu sõda peab. Naised lapsed ja kahuri lihaks taandatud ukraina mehed on 21 sajandil eba reaalsel kombel tappes. Vahime abitult rusikas taskus ega saa pealis kaudses info tulvas aru kes-kellega-miks sõdib. Pea asi et meile endile jälle kallale ei tuldaks NATO ja EU appi!
Unistame Kuld ajastust ja lunastajast kelle taas tulekuni jagavad vürst Gabriel ja Kalevi poeg õlg õla kõrval küllust õiglaselt ümber. Paraku kujuneb see vaesuse ümber jagamiseks kui midagi juurde ei toodeta.
Tootmise motivatsioon kaob ilma turuta ära. Nii pere meeste kui päris orjadena oskame ja tahame tööd teha. Kahjuks jaksavad väikesed usinad orientaal meistrid kogu maa ilma turu täis teha. Eesti Volta ja Ilmarine Pöögelmann ja ekskavaatori tehas on koos Kommunaari kingadega ja Klementi kleitidega ajaloo prügi kastis.
Ja mis on siis meie reliikvia? Vabadus kah muidugi jah. Bornhöhe teose järgi on meie reliikvia mitte kirstu täis konte vaid kaunis naine. Agnes aga ka Saarepiiga või Kalevi poja ema on meie poris põlvitav varandus. Meie varemete vaba riigi tulevik oleneb jumalannadest kes tiivad mudast tõstavad et oma mehed rahva juhtideks armastada.
Tõeliselt suur mees ehitab loob hoolib arendab rajab tapmine ja taga ajamine pole enam moes. Kätte maks ja karistamine jäägu Jumala hooleks. Põgene vaba laps! Maatriksist välja.

Tehislik jäätorm USAs:
Nad üritavad peatada hämmastavat progressi USA-s …ja seega ka maailmas.
Kas olete märganud, kuidas see punane riba järgib 2024. aasta täieliku päikesevarjutuse ligikaudset trajektoori? Ja arvestades, et märtsi alguses on tulemas verekuu täielik kuuvarjutus?
Hädaolukorra sekkumine
Tee seda iga kord vaid 10 minutit,
kogu päeva jooksul.
Kabali rühmitus annab Valgusjõududele (mis hõlmab ka sind 🙂 vastulöögi mitmel rindel.
Nad üritavad peatada sügavat progressi suurima läbimurde suunas pärast pimeda ajastu tehisintellekti ajasilmuse algust 250 000 aastat tagasi.
( „Pime aeg“ pidi selleks ajaks läbi olema ja mul pole selle tohutu loo jaoks aega)
Läbimurre, millest ma räägin ja mida nad üritavad ära hoida, on praegu plaanis 17. ja 20. veebruariks .
1. Rõngakujuline varjutus ja tõeline uusaasta 17. veebruaril , avades portaali ühe ema.
2. Neptuuni ja Saturni konjunktsioon ning liikumine edasi 0` Jääras 20. veebruaril … mis uskumatul kombel pole kunagi varem juhtunud – seega võib see viia Kõige-Mis-On-Fundamentaalse lähtestamiseni, sest Gaia on Omniversumi keskusplaneet.
Ainuüksi see on väärt kahetunnist veebiseminari esitlust (varsti tulekul) või 10 artiklit (võib-olla ühte) .
Aga ma kaldun teemast kõrvale…
Nad üritavad seda kõike taas peatada, püüdes USA-s tekitada uue ilmastikukatastroofi selle kunstliku jäätormiga ja muuta selle hullemaks, kui juba ennustatud on.
Seega olgem selged …
Kõik:
• Venemaa/Siber
• Hiina
• Põhja- ja Kesk-Euroopa
• Kanada
• Alaska
• … jne
… on kõik piirkonnad, mis on kurikuulsad oma karmi talveilma ja lumetormide poolest.
Ja ometi … kõigist põhjapoolkera avaratest paikadest just seal tabaks halvav jäätorm, mis “juhuslikult” ka:
• hävitada ligi 100 miljonit inimest
• häirida massilisi vahistamisi ja Kabali jalaväelaste eemaldamist planeedi (USA) vabadusvõtmes
• pidurdada Kabali salakaubaveovõrgustike kokkuvarisemise üha kiirenevat kiirust
• juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale suurtelt paljastustelt võtmeisikute ja nende kuritegude kohta
… juhtub lihtsalt, et USA kontrollib jäätormi.
Tõsiselt?!
Milline äraandmine!
See on rünnak – puhas ja lihtne.
Ja see toimub mööda vana Route 66-t (nüüd I-40), mis on Ameerika Ühendriikides südamekeskse energia peamine südameliin.
Kaasatud on tehisintellekti vähenev tugevus ja eksootiline tehnoloogia, mitte ainult rituaalid.
Ja rituaalidest rääkides…
Vaadake uuesti ülalolevat pilti. See algab kohast, kus tormid EI alga KUNAGI. Keset kõrbe. Tormifrondid tulevad kas põhjast (Kanadast) või üles Pärsia lahest … kus on vesi.
Aga mis toimub täna õhtul… vahetult enne tormi algust… Sedonas Arizonas?
(…mis on enam-vähem koht, kust torm ülaloleval pildil algab)
Umbes pool tundi pärast selle e-kirja saamist toimub ühes võtmevõrgu punktis šokeeriv rituaal, milles osalevad mõned iidse Atlantise kõige tumedamad tegelased. (Seda nimetatakse tseremooniaks… aga see on palju hullem.)
Nad viisid samas kohas läbi sarnase „tseremoonia“ uusaastaööl ja mõne tunni jooksul leidis Šveitsis aset Cobra kirjeldatud inimohvrirituaal .
Nad tegid ühe ka 10. septembril, vahetult enne Charlie Kirki mõrvamist.
Valgusjõud vajavad tegutsemiseks 144K- d.
See video (allpool) selgitab täpselt, mis selle ilmastikusüsteemiga toimub.
Vaadake infot ajavahemikus 3 minutit 30 sekundit kuni 4 minutit 30 sekundit ja infot 9 minuti möödudes, et mõista, mis kahe kokkupõrkuva rindega toimub ja mida sellega ette võtta.

Seda sa teedki…
1. Tehke seda meditatsioonikaitse protokolli
2. Kujuta ette 10 minutit päevas (vali endale sobiv aeg… aga ideaalis enne, kui see torm homme hommikul Texasesse jõuab) sooja punast valgusriba, mis lükkab Põhja-Kanadast ja põhjapooluselt USA-sse sisenenud jäist õhku tagasi põhja, kuhu see kuulubki. (Ja jah, kui see aitab, võid ette kujutada, et teed seda linki Aang, Viimane Õhuvalitseja!).

3. Seejärel lõpeta lühikese versiooniga usaldusväärsest „Mina olen Behemoth” meetodist, kasutades selle video juhiseid .
Kui piisavalt palju meist teeb seda 10 minutit/terve päeva jooksul, saab relvastatud Jäätormi realistlikult tavaliseks lumehunnikuks muuta, mis võib olla nauditav ja lõbus!
…mis ongi jumalanna oma lastele mõeldud.
Teeme seda – sest me ei tohi lasta neil ajajoont madalamale viia ja Planeedi Vabanemist õõnestada –, kuna veebruarikuu tohutu potentsiaal on ohus.
Sõitsime 2024. aastal 8. aprilli varjutuse rajale teel läbi ühe sellise „äkilise“ hullumeelse tormi … ja uskuge mind, see pole meeldiv.
Valige juba praegu kellaaeg … ja ühinegem ning tehkem see ära!
Rohkem on tulemas … püsige lainel.
Teie teenistuses …

Eva Lepik: Kas sa tead, miks sa siin oled?

See on “suur” küsimus, mille vastuse mõistmine (mitte teadmine), muudab su elu igaveseks. Ilmselgelt. 😊

Kõigepealt, mida suurem osa inimesi ei tea, on see:

Meie siin olemise MÕTE (mõnede inimeste poolt nimetatud ka missiooniks), on KÕIKIDEL inimestel üks ja sama. Mitte igaühel oma, nagu seda sageli õpetatakse ja mida püütakse aidata sul leida.

Ja suurem osa inimesi on sellest täielikus teadmatuses.

Mis põhjustab ka selle lõputuna tunduva hinge eesmärgi, oma missiooni otsimise, ja kui seda ei leita, siis täitmatuse tunde, negatiivse tühjusetunde.

Sõltumata sellest, kui palju sa oled saavutanud, ära teinud, kui palju küllust ja rikkust igas vormis oled oma elus loonud ja kogenud, kui sinus ei ole sügavat rahu, siis sellepärast, et sa ei tea. Mitte täie selgusega.

Su siinolemise MÕTE on olla SINA ISE.

Kui sa ei tea täpselt, MIDA see tähendab, MISMOODI see välja näeb, kuidas OLLA sina ise, siis ei anna ka SEE teadmine sulle selgust.

Teadmine, et miski on nii, ei ole sama, kui selle mõistmine ja selle TUNDMINE.

Pole sama, mis olla selle teadmise kehastus.

Kui sa tead mentaalselt, et “su siinolemise mõte on olla sina ise”, ei ole see sama kui iseendana elamine, igapäevaselt ja kogu oma olemusega.

Suurem osa inimesi jääb asja teadmise tasandile, ja sellepärast ei muutu nende sisemuses ja olekus seda muutust, mida nad tegelikult otsivad.

Nendes ja nende elus ei toimu seda, mille jaoks nad siia tulid.

Kui sa oled päriselt teadlikuks saanud, siis sa tunned, et sa oled uuesti sündinud.

Sa TEAD, kui sa oled illusioonist ärganud, sest sinus ei ole segadust.
Mitte mingisugust.

Kui sa MÕISTAD ja KOGED kuidas elu, su reaalsus toimib ja mis roll täpselt on selles sinul, siis on sinus täielik selgus ka selle osas, mida sa järgmiseks tahad kogeda.

Mitte ärkamine pole su eesmärk vaid see, mis hakkab toimuma peale seda.

Mis see on, mille jaoks sa siia tulid, mismoodi see täpselt välja näeb ja kuidas seda teadmist ELADA –

Sellest räägin ma KOODINÄGIJA järgmises live meistriklassis,
juba 12. veebruaril.

Nipernaadi Gailit ja teised hipid

1. Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Vasta küsimustele 3) Jutusta endas peituvast nipernaadist-hipsterist-lillelapsest-vagabondist-trubaduurist-raändajast

Sangaste poiss krahv von Bergi naabri mees ja risti poeg August Gailit oli oma ränduri kirega trubaduur kelle sugustest ta oma novellides ja romaanides erinevast rakursist ka kirjutas.
Nii toonaste kui tulevaste hipide olulisim eeldus on ränd rüütli elu vaba tahtlikkus.
Vaid vaba tahtlikus aasta aegadega kaasa voolamises kätkeb inspiratsioon mis paneb looma. Kui okupatsioonid lennutavad sunni viisil inim looma mööda planeeti saab kaasa voolamisest pagendus.
Vaba hing tahab kevadel minna ja sügiseks koju tulla et talvel kirjutada mida suvel koges.
Sarnaselt Nipernaadi autoriga kulgeb soojade külmade maade vahet ka tänane trubaduur Tom Valsberg raamatute Kuidas rännata ilma hirmuta ning Eluterve pohhuist autor. 21 sajandi hipid saavad koju tulla nõu kogude režiimi poolt kahte lehte peletatud säde inimesed olid võõrsil südame üdini õnnetud.
Siberisse saadetud võitlesid elu eest ning paha tihti kaotasid selle lahingu. Läände emigreerunud välja rändajad olid Rootsis ja USAs turvaliselt elu üles ehitades ikkagi immigrandid hinges igatsus.
Eestis elu rõõmsas toonis loonud Gailit muutus võõrsil süngeks. Samas polnud ka tema ise enese surnuks kujutlemine kirja sõnas nii karm kui see mis sündis samal ajal Eesti maal.
Filmi Toomas Nipernaadi esimeste episoodide tegevus koht on Eesti Vene Läti kohtumis nurgas tänagi toimiv Aave Kullangu esi isade talu. Küla küüditati too kord tühjaks hobused aeti metsa või lasti maha. Uuesti oma riiklikku talu pidamist alustanutele anti heal juhul mõni setukas kolhoosi tallist asemele sedagi mitu kümmend aastat hiljem.
Aasta kümneid pärast filmi võtteid on Gailiti aineline lina teos ka selles mõttes tänu väärne dokument et Jaan Rekkorist Egon Nuterist ja Margus Oopkaubist on saanud vanad tüsedad. Vander sell Paul Poom sai öistel tänavatel dramaatiliselt peksa. Öistele uulitsatele müttama on kõigi ajastute kaunid hinged eksinud meele seisundit muutvate ainete ajel. Ahistatud vaga bondid ja lille lapsed ei talu tundeid mille põhjustab sundus vägi vald ja psühho terror.
Ise endana neist kogemustest läbi valutamine on talumatult piinav. Veel piinavam on kahju tunne elamata jäänud elude pärast.
Tõnu Kark on optimistlik näide et igal ajastul saab täie rinna ja laia lõuaga elada. Anekdoot järgmine. Küsib kultuuri huviline Kuidas uus film oli?
Vastab teine kultuuri sõber Ikka karguga.
Meie kääname pere konna nime Kargiga.
Nipernaadina on Kark kinnistunud sama ainu mõeldavaks tüübiks kui Hannes Kaljujärv Rummu Jürina. Meie oma Robin Hood ja ränd rüütel on mõlemad otse kui valged mustlased. Nipernaadi on psühho analüütik ja preester kes elab hetkes nii siis ta päriselt ei valeta ega tüssa. Sel hetkel ta ongi kauge sugulane armunud kosilane ja peibutaja. Ta kustutab ise enese süüdatud tule kahjusid nagu rahva juhid ikka.
Stooriteller muudab maharadža tütrest Enelelest ja kuningas Salomonist pajatades elusid. Nii Milla Tralla Ello kui Kati on valmis talle järgnema. Mehe enese teadvus saab sellest tiivad järgmise suveni. Ka senisesse ellu jäädes vaatavad need hämmastavate nimedega tegelased ennast ja ümbrust värskelt lahtise pilguga.
Gailiti nime looming on oma ette kunsti haru Toora Jookus Ekke Moor ja Inriid Nipernaadi…
Need nimed maitsevad otse kui mitmetes maitse ainetes veeretatud kompvekid. Ise ennast mere meheks ja rätsepaks luuletav kirjanik on süüdimatu käivitaja kes oma naist päriselt ei peta. Laisk ta ei ole katsetades erinevaid kohti päikese all püüab ta nii sulane kui laeva ehitaja olla küll aga osutub mitme külgselt andetuks.
Sobivam on talle ikkagi tööde juhataja positsioon nagu tänastelegi mitte millegi oskajatele. Sellele on omane 0 vastutuse aga ka 0 pahelisuse vere grupp.
Ilma poolel teel kusagilt saadud jalg rattata lahkub kuld käivitaja talust kus lehmi jumaldava Kati eest pakutakse hobune ja suur maa tükk. Sinna võib jätta selle piiga ning noore kaluri hoolde usaldada Maret Vaa kelle hurtsikust proua ta koju laste juurde sõidutab. Kirjutamine on tema töö suvel ei ole temaga midagi peale hakata.
Kui kirjanikud ei oleks Eestist lahkunud poleks meil võimalik arutleda kui osavad naiste sebijad kosja sobitajad ja rolli mängurid olid nende tegelased. Ulgu eestlased hoidsid piiri taga alal endis aegse rippumatu ja teistest keeltest rikkumatu eesti keele.
Kompromissitumate raamatud olid keelatud osavamate autorite tööd andsid kordus trükke lavastusi ja filme käivitades tööd sadadele kultuuri ja meele lahutus tööstuse professionaalidele.
Tänu olnud ja tulevastele eesti keelsetele unistajatele on meil põhjust pere sõprus ja mees konnaga kinno ja teatrisse eesti keelsete elamuste järele minna. Ka siit ilmast lahkunud isiksused on ikka veel meie teenistuses et saaksime ühiseid ajas tõusva väärtuse ja sõnumiga elamusi ega sureks assimileeritud aborigeenidena välja. Püüa tuult väljal!

1. Kes on hipsterid, lillelapsed, vagabondid ja trubaduurid?
2. Mis erinevus on vabal ja olude sunnil, ajutisel ja alatiseks emigreerumisel?
3. Milles seisneb terminiks, inimtüübi nimetuseks kujunenud Nipernaadi fenomen ja elulaad?
4. Millest kõnelevad Tom Valsbergi raamatud?
5. Vaata filmi „Nipernaadi“ – kellega tegelastest samastud?
6. Vaata Youtube’ist Tom Valsbergi muusika salvestusi – Indigolapsed, Tane Mahuta, Manki Maind ja Hanuman project – milline lugu enim kõnetab?
7. Kirjuta essee vabade hingede olemusest ning peegelda iseennast selle taustal – arutle, mis sinul on vabaduse tunde kogemiseks olemas, mis praegu veel vajaka ning kuidas päriselt vaba inimese seisundini jõuda.

Peeter Tammela: Praegu on teravalt päevakorras Gröönimaa teema. Seda seoses sellega, et Trump tahab iga hinna eest Gröönimaad endale saada.
8. Inuittde (Gröönimaa, Alaska ja Kanada kunagised põlisrahvad) üks jumalannadest on Sedna.
9. https://en.wikipedia.org/wiki/Sedna_(mythology)…
10. https://et.wikipedia.org/wiki/Inuitid…
11. https://en.wikipedia.org/wiki/Sedna_(dwarf_planet)…
12. Huvitav on aga see, et juba mõnda aega on kääbusplaneet Sednaga (avastatud 14. november 2003) ühenduses mässumeelne ja ettearvamatu Uraan.
13. Hetkel on seis selles mõttes tähelepanuväärne, et retrograadselt liikuv Sedna on Kaksikute esimeses kraadis ja retrograadne Uraan on Sõnni 28 kraadis – seega on nad omavahel ühenduses.
14. Seega võib öelda, et Gröönimaad (samuti Kanadat ja Alaskat) valitseb Sedna (lisaks muidugi ka muudele mõjutustele).
15. Ja kui Sedna on ühenduses ettearvamatu, provokatiivse ja mässumeelse Uraaniga – siis võib selles teemas kõike oodata! Ehk siis kõik see, mida me Gröönimaa ümber hetkel näeme, see kõik on puhtalt Uraani temaatika.
16. Ja mis toimus hiljuti Alaskal?
17. Ja Kanada – ka see on üks Trumpi kinnismõtetest – seega me näeme, et kõik need kolm piirkonda on olnud viimasel aja teemadeks.
18. Gröönimaa omastamine raha- või sõjajõudude abil võib väga kergesti äratada üles Sedna kui loodusjõudude sümboli väe – ja sel juhul maksab Loodus inimesele karmilt kätte.
19. Sest Trump on Sedna üles äratanud (sügavustest pinnale tõstnud).
20. Ja Sedna omakorda võib äratada üles ka teised loodusjõud teistes maailma paikades – ja nii ühinebki Loodus inimese vastu!
21.
22. Sedna kättemaks ja Gröönimaa vaikiv hääl
23. Ükski müüt ei sünni tühjusest. Iga arhetüüpne lugu on nagu aegade hääl, mis jäädvustab inimkonna alateadvusse selle, mida ei julgeta öelda, ja seda, mida ei taheta mäletada.
24. Sedna – unustatud jumalanna, reedetud tütar, ookeanide põhjatu valitsejanna – ei ole pelgalt inuittide muistne lugu. Ta on kehastus sellest, mida tsivilisatsioon on pidanud kõrvaliseks, ebaoluliseks, allasurutuks – olgu selleks naise hääl, loodusrahvaste tarkus või ookeani sügavuste tarkus. Ja kui Sedna ärkab, ei tee ta seda karjudes, vaid vaikuses, mis lõikab läbi kõigest, mis on ehitatud valedele.
25. Tänane poliitiline uudisvoog, mis toob meieni info USA presidendi soovist omandada Gröönimaa – maa, mis kuulub ajaloos omaenda rütmile ja tarkusele – kõlab kui dissonants Sedna laulus. Sedna ei ole ostmiseks. Gröönimaa ei ole kinnisvara. Kuid maailmas, kus väärtustatakse omamist, mitte sidet, tundub loogiline, et keegi võiks öelda: „Müüge mulle see maa.“ Kuid Sedna ei unusta. Ja Sedna ei andesta.

26. Astroloogiliselt on Sedna hetkel retrograadne – ta on teel tagasi, sügavale iseendasse, justkui pöördumas tagasi oma haava juurde, mida pole kunagi päriselt tervendatud.
27. Samal ajal on ta ühenduses retrograadse Uraaniga – mässu ja ärkamise planeediga – Sõnnis, mis valitseb maad, vara, väärtusi. See aspekt ei räägi pelgalt individuaalsest kriisist või poliitilisest soojast soovist. See räägib sügavamast seismilisest nihkest – Sedna, sügavate ookeanihaavade hoidja ja mäletaja – puudutab Uraani, äikese saatjat, et meenutada meile, et maailm ei kuulu inimestele.
28. Meie kuulume maailma.
29. Kaksikute esimeses kraadis, kus Sedna praegu liigub, leiame alguse – keele, mõtte, duaalsuse. See on kraad, mis küsib: mis on tõde, kui kõik hääled räägivad korraga? Ja kui me kuulame ainult neid, kellel on raha, sõjavägi või võim, siis Sedna ei räägi meiega. Ta vaikib. Aga see vaikus ei ole leppimine – see on ootus. Sedna ootus on alati olnud seotud kättemaksuga, aga see pole tavaline inimlik kättemaks. Tema tasakaalustus tuleb läbi kliimamuutuse, jää sulamise, meretaseme tõusu – looduse viisil, mis ei vaja relvi ega poliitikat. Tema sõnum on: „Kui te mind ei mäleta, meenutan ma ennast ise.“
30. Gröönimaa on mitte ainult geograafiline punkt, vaid Sedna pühamu. See on jäämaa, mille all lebavad nii fossiilid kui ka tulevikuhoiatuse seemned. Ja nüüd, kui jää praguneb ning meri tõuseb, ärkab Sedna. Mitte läbi inimeste soovi või rahastatud ambitsioonide, vaid läbi ookeanide, mis mäletavad. Trumpi soov Gröönimaad “osta” on kui tragikoomiline peegeldus maailma vanimale haavale – soovile allutada ja omada seda, mida ei mõisteta. Kuid müüt ei unusta. Ja müüt ei kauple.
31. Kui vaadelda neid sündmusi filosoofilisest perspektiivist, võib öelda, et oleme jõudnud hinge tagasiostmise ajastusse. Sedna ei esinda ainult hülgatud tütart, vaid ka hülgatud Maad. Me oleme pikka aega eksisteerinud lahus oma emast – Loodusest – ja nüüd, tema vaikuses, peegeldub meie enda sisemine tühjus. Sedna ühendus Uraaniga tähendab mitte ainult revolutsiooni, vaid ka võimalust ärkamiseks. Kuid see ärkamine ei tule mugavuses. See tuleb läbi valu, läbi katkemise, läbi selle, et peame silmitsi seisma oma enese rumaluse, ahnuse ja arrogantsiga.
32. Nii nagu Sedna lamas merepõhjas, katkiste sõrmedega, millest sündisid kõik mereolendid, sünnib ka praegu midagi uut. See ei ole poliitiline kord, vaid teadvuse nihe. Kui me suudame kuulata vaikust, mitte ainult sõnu, kui me suudame austada, mitte allutada, siis võib-olla annab Sedna meile veel ühe võimaluse. Kuid kui me püüame Gröönimaad omandada, ilma mõistmata, keda või mida see maa esindab, siis võib Sedna lihtsalt sulatada jää või avada tee tormidele ja määvarinatele – mitte kättemaksuks, vaid selleks, et me upuks oma enese pimedusse.
33. Sest Sedna ei karju. Ta lihtsalt ei päästa enam.
34. Sedna ei päästa enam, sest ta on kunagi päästet oodanud – ja see ootus lõppes reetmisega. Oma isa käsi, mis ta merre viskas, kehastab kollektiivset patriarhaati, mis tõukas naisprintsiibi üle parda, kui see muutus tülikaks, nõudlikuks, ohustavaks. See müütiline hetk on otsekui kõikide ajaloos aset leidnud kolonisatsioonide sümbol – hetked, mil võim lõikas läbi sideme püha ja inimliku, loodusliku ja kultuurilise vahel. Sedna vajus merepõhja, koos oma hääle, oma soovide ja oma väega. Kuid seal sai temast midagi enamat – ookeaniema, hääletu valvur, kellele kuulub kõik, mida meri hoiab. Ja meri – nagu aeg – ei unusta.
35. Kui nüüd poliitilised jõud räägivad Gröönimaa „ostust“ või strateegilisest kontrollist, räägivad nad ainult pealiskaudsest tasandist – jää ja maa, geoloogia ja geopoliitika. Nad ei näe Sednat. Nad ei kuule, kuidas tema katkine hing liigutab ookeanihoovuseid ja pehmendab jääd seestpoolt. Nad ei mõista, et Sedna ei ela ainult müüdis, vaid ka igas inimeses, kes on tundnud reetmist, hülgamist, kaotust. Ja ta elab igas rahvas, kellel on püütud võtta ära kodu, hing, maa.
36. Sedna ei karista, sest ta ei ole kättemaksujumalanna – vähemalt mitte inimlikus mõttes. Ta on meeldetuletus. Et kõik, mida me lükkame kõrvale – naised, rahvad, loodus, meri, mälestused – naasevad ühel hetkel meie ette, võimsamalt kui enne. Ja kui me siis ei kummardu ega kuula, ei ulatu me leppimise poole, siis ei jää Sednal muud üle, kui lasta uputusel tulla. Mitte vihas, vaid leinas. Sedna ei vihka meid. Aga ta on liiga kaua valus vaikinud, et veel kedagi hoiatada.
37. Kui me mõtleme Sednast kui Gröönimaa sümboolsest hingest, siis peame küsima endalt: kas maailm on valmis kuulama mitte tehnoloogilise arengu, vaid spirituaalse ellujäämise nimel? Uraani ühendus Sednaga just seda küsibki. Uraan ei paku pehmeid vastuseid, vaid sähvatuslikke ärkamisi. Ja Sõnnis – kõige maisemas, inertsemas märgis – on see ärkamine seotud meie väärtussüsteemidega. Mida me hindame? Mis on meie jaoks püha? Kas maa on vaid ressurss või on see hing?
38. Sedna retrogradatsioon selles hetkes viitab sellele, et me ei saa edasi liikuda enne, kui me ei pöördu tagasi. Tagasi müüdi juurde, tagasi ookeani juurde, tagasi reetmise hetke juurde. Ja kui me julgeme sinna tagasi vaadata – ilma õigustamata, ilma selgitamata, ilma vaiba alla peitmata –, siis on veel lootust, et Sedna liigutab sõrmi. Et ta kingib meile veelkord mere viljakuse, mitte tema viha.
39. Aga kui mitte… kui me jätkame mõtteviisi, kus kõik on ostetav ja iga maa lihtsalt ressurss geopoliitilises males, siis võib Sedna tõusta. Mitte hääles, vaid looduses – tormides, üleujutustes, vaimses väsimuses. Sest Sedna, erinevalt inimestest, ei pea häält tõstma. Tema sõnum tuleb läbi vee – ja vesi jõuab kõikjale.
40. On aeg kuulata Sednat. Mitte osta, mitte vallutada, mitte geoloogiliselt kaardistada. Vaid kuulata. Vaikselt. Sest ainult vaikuses võib kuulda, mida ookean tegelikult ütleb.
41.
42. Ühel hetkel kaovad nimed ja müüdid meie kollektiivsest kõnest, justkui neile poleks kunagi antud häält, ja siis – üllatava täpsusega, nagu unenägu, mis end taas meenutab – ilmuvad nad tagasi.
43. Sedna.
44. Kas me tõesti oleme ta unustanud? Sedna, sügavate ja aeglaste tsüklite valitseja, jäine leedi, kes peidab end meie Päikesesüsteemi kaugemas servas, kannab endas midagi palju enamat kui lihtsalt eksootilist taevakeha. Ta on lugu – kadunud, reedetud ja üliinimlikult võimas. Tema müüt – naine, kes tõugati paadist jäävette, kelle sõrmed lõigati ja kellest said mereloomad – räägib meie suhetest loodusega, reetmisega, piinaga ja uue maailma sünniga.
45. Aga nüüd, kui Sedna teeb ühenduse Uraaniga – selle elektrilise äratuse, ootamatuse ja murrangulise vabanemise kehastusega –, siis see pole enam lihtsalt taevakehade tants. See on ajastu metafüüsiline sõnum. Kosmos näib vajutavat mingile valupunktile meie geopoliitilises kehas – Gröönimaa. Külm ja vaikne, justkui unustatud. Sedna pole ainult kauguse valvur, vaid ka meie teadvuse sügavaim sediment. Kui tema ja Uraan kohtuvad, ärkab sügavus ise.
46. Pole juhus, et just nüüd kõlab taas hääl, mis soovib Gröönimaad “osta”. See pole pelgalt poliitiline žest – see on tsivilisatsiooni tung hõivata ja kodustada kõik, ka need maailma osad, millel on oma isiklik, pühitsetud vaikus. Sedna ei allu omandile. Ta on vetesügavuse mälu – ja kui tema äratab Uraan, siis ei sünni sellest mitte diil, vaid murrang.
47. Trumpi soov liita Gröönimaa Ameerika Ühendriikidega võib esmapilgul tunduda lihtsalt majanduslik kalkulatsioon, ressurssidejanu või strateegiline manipulatsioon. Kuid kui vaadelda seda Sedna–Uraani valguses, siis kerkib see esile hoopis kui hinge katse haarata midagi, mida pole võimalik haarata. Sedna, kui ta ärkab, ei paku mugavat vastust ega rahumeelset integratsiooni. Ta kisub pinnale kõik, mis on varjatud: rahvaste alateadvuse, koloniaalpoliitika haavad, kliimakriisi vaikivad karjed ja loodusjõudude kättemaksu.
48. Ja kui me mõtleme sellele ühendusele filosoofiliselt – siis mis on Sedna kui mitte meie endi sisemine maailm, mida me oleme aastakümneid eiranud? Mis on Gröönimaa kui mitte maailma süda, mille peale tsivilisatsioon on ehitanud oma ambitsioonid jääle? Uraan ei lase millelgi jääda nii nagu see oli. Ta purustab vormid, et tuua esile tõde. Ja Sedna ei tõuse mitte kättemaksuks, vaid meenutuseks. Et me oleme midagi kaotanud. Midagi, mida ei saa tagasi enne, kui me oleme valmis jääma paigale, kuulama, alistuma loodusjõududele, mille ees meie riigid, rahad ja piirid on naeruväärsed.
49. See konjunktsioon ei ole pelgalt astroloogiline nähtus – see on kutse. Vaadata jää taha. Vaadata haavade alla. Tunnistada, et maailma südames on koht, mille me jätsime kunagi hüljatuks. Ja nüüd, läbi Sedna ja Uraani, nõuab see paik tagasi oma väärikust. Mitte USA-le kuuludes. Mitte Euroopa või Venemaa varjus. Vaid iseendana – müütilise ja majesteetlikuna.
50. Kas me suudame näha Sednat mitte kui “väikeplaneeti”, vaid kui Arhetüüpi, kes räägib jääst, leinast ja väärikusest? Kas me suudame Gröönimaad näha mitte kui maalappi, vaid kui hinge, kes on kaua vaikinud? Sest kui me ei kuula, ei jää vaikust enam alles. Siis tuleb Uraan – ja tõde tuleb tormina. Sedna ei karju, ta tuletab meelde. Aga koos Uraaniga – see võib olla loodusjõudude plahvatus…
51. Gröönimaa ärkamine on meie endi ärkamine. Või meie viimane unustus.” Tekst: Kosmiline Ilm – Astroloogia ja horoskoobid – Vaatlused ja prognoosid

History of Greenland
• Article
• Talk
• Read
• Edit
• View history
Tools
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Appearance
hide
Text
•
Small
Standard
Large
Width
•
Standard
Wide
Color (beta)
•
Automatic
Light
Dark
From Wikipedia, the free encyclopedia
Part of a series on

Scandinavia

Countries
•
•
•
•
• ________________________________________
History
Chronological history
• Prehistory
• Stone Age
• Bronze Age
• Iron Age
• Pre-Roman Iron Age
• Roman Iron Age
• Migration Period
• Vendel Period
• Viking Age
• Norsemen
• Christianization
• Kalmar Union
• Swedish Empire
• Denmark–Norway
• Sweden–Norway
• Denmark–Iceland
• Nordic Council
________________________________________
History by country
• Åland
• Denmark
• Faroe Islands
• Finland
• Greenland
• Iceland
• Norway
• Scotland
• Sweden
________________________________________
Geography
•
•
•
• ________________________________________
Economy
•

•
• ________________________________________
Related
•
•
•
• • •
• Denmark
• Faroe Islands
• Finland
• Iceland
• Norway
• Sweden

• v
• t
• e

Hunting and whaling have always been important ways to make a living on Greenland. One of the animals found here is the polar bear, which is on the coat of arms of the Danish royal family in Greenland.
The history of Greenland is a history of life under extreme Arctic conditions: currently, an ice sheet covers about eighty percent of the island, restricting human activity largely to the coasts. The first humans are thought to have arrived in Greenland around 2500 BCE. Their descendants most likely died out and were replaced and succeeded by several other human groups migrating from continental North America since then. There has been no evidence discovered that Greenland was known to Norsemen until the 9th century CE, when Norse Icelandic explorers settled on its southwestern coast. The ancestors of the Greenlandic Inuit who live there today appear to have migrated there later, around the year 1200, across the Nares Strait from northern Canada.
While Inuit survived in the icy world of the Little Ice Age, the early Norse settlements, known as the Eastern Settlement, along the southwestern coast disappeared, leaving Inuit as the only inhabitants of the island for several centuries. During this time, Denmark–Norway, apparently believing the Norse settlements had survived, continued to claim sovereignty over the island despite the lack of any contact between the Norsemen (specifically Icelanders) installed in Greenland and their Scandinavian brethren. In 1721, aspiring to become a colonial power, Denmark-Norway sent a missionary expedition to Greenland with the stated aim of reinstating Christianity among descendants of the Norse Greenlanders who may have converted back to paganism. When the missionaries found no descendants of the Norse Greenlanders, they baptised the Inuit they found living there instead. Denmark-Norway then developed trading colonies along the coast and imposed a trade monopoly and other colonial privileges on the area.
During World War II, when Nazi Germany invaded Denmark, Greenlanders became socially and economically less connected to Denmark and more, though informally, connected to the United States. It has never been a US territory.[1] After the war, Denmark resumed control of Greenland and in 1953, converted its status from colony to overseas amt (county). Although Greenland is still a part of the Danish Realm, it has enjoyed home rule since 1979. In 1985, the island decided to leave the European Economic Community (EEC), which it had joined as a part of Denmark in 1973.

Why real AI transformation goes far beyond tool access | Daphne Koller
You’ve probably heard that artificial intelligence has untapped potential in today’s workplaces. And sure, many organizations have signed enterprise contracts and deployed different AI tools across all business units. But as insitro CEO and AI expert Daphne Koller stresses, making a tool available is not the same as intentionally leveraging it to transform your organization.
Learning objectives:
• Envision ways AI can support innovative work.
• Establish realistic expectations for physical AI.
• Develop and evaluate AI use cases.
• Choose AI tools based on pragmatics, not promises.
• Cultivate risk-resilient AI practices.
________________________________________
Become a member and continue learning
Learn skills from the world’s top thinkers, entrepreneurs, and experts. Our micro-learning classes help you stay focused on big ideas with practical impact.
By becoming a member, you gain access to lessons from this expert, plus past and future subjects.
Become a Big Think Member
________________________________________
Lessons:
MEMBERS ONLY CLASS

The term “AI” is a catch-all that spans everything from large language models (LLMs) designed to generate text to machine learning aimed at modeling and optimizing real-world outcomes. Not only can the variety be staggering, but the media buzz can make it hard to parse which tools are relevant to which types of work. Fortunately, AI experts like Daphne Koller have been working with this technology for decades and have learned to tune into frequencies that can help you cut through the noise.
In this video lesson, Koller pinpoints when different types of AI can prove most fruitful, and what that looks like in practice.
Watch now →

Before the turn of the 21st century, science fiction speculated that we’d all be getting around with the aid of flying cars or jetpacks by now — but, as you’ve probably noticed, we aren’t quite there yet. The slow pace of some innovations (e.g., robot cars) can frustrate expectations shaped by rapid advances in the virtual world. But Daphne Koller stresses that the pace of AI’s impact in the physical world is a difference, not a hindrance.
In this video lesson, Koller discusses the reasons the rates at which AI can make meaningful change vary, and why it’s smart to adjust our expectations accordingly.
Watch now →

The tech panic of Y2K was a problem of shortsightedness. Computer programmers originally configured systems to represent years in 2 digits, not 4. This brevity was useful — until, of course, 1999 was about to become 2000. It was only then experts realized that computers wouldn’t be able to handle a rollback to the year “00.” To avert worldwide technological disaster, billions were spent reconfiguring systems. The lesson? Not simply to avoid cutting corners, but to design technology with its future use in mind.
In this video lesson, Daphne Koller shares her recommendations for deploying AI thoughtfully.
Watch now →

In the 19th century, Chinese laborers in the United States used snake oil as a joint pain reliever. The practice caught on, and European settlers began selling their own formulations. But consumers were scandalized when an investigation revealed that a popular brand contained no actual “snake oil.” The term became synonymous with grifting.
AI companies, too, can fail to deliver on their promises. In this video lesson, Daphne Koller offers a framework for making informed decisions about which AI products to invest in.
Watch now →

If everything always went according to plan, we wouldn’t need contracts, insurance, or contingency protocols. But the reality is that big investments demand foresight, not just optimism. The same principle applies when deploying AI, according to Daphne Koller. Clear guidelines and thoughtful questions can help businesses plan for a smoother rollout of AI tools.
In this video lesson, Koller emphasizes the need to set robust parameters for successful AI deployment.
Watch now →

When new technologies arrive, people often focus first on what (or who) they might replace. But as Daphne Koller reminds us, history suggests that’s only half the story. For everything that wanes, there’s often something of value gained in return.
In this video lesson, Koller brings hopeful insights to the nuanced conversation about skill atrophy in the face of AI.
Watch now →

Rummu Jüri viimse reliikviaga
1. Kati Murutari teksti võib kasutada etteütlusena.
2. Määra lauseliikmed – alus, öeldis, sihitis, määrus – põhjenda kirjavahemärkide kasutamist.
3. Kirjuta essee oma teadmistest rahvuseepose, Bornhöhe-ainelise „Viimse reliikvia“ ja „Rummu Jüri“ kohta – mil moel need juurteosed sind kõnetavad.
Väikerahvas mäletab ja kirjutab end suureks oma kangelaste ja pooljumalate legendidega. Meie rahvuseepose hiid Kalevipoeg on inimlikult ebatäiuslik ning Rummu Jüri ja vürst Gabriel kogu nende röövellikkuses romantiseeritud.
104aastane Eesti on kaetud eepose-väidetud poolesaja Kalevi-pere jäljega. Mis siis, et Kalevipoeg tappis, röövis ja vägistas ning me ei tea isegi tema nime. Ah Sohni? Olgu siis Sohni. Mis siis, et meie oma vürst Gabriel oli vene vürst, kelle tervendajast isa peitis ennast Eesti metsades. Kuna sangar ja šamaan tõid vene väe eestlastele sakslaste vastu appi, mõtleme nad ikka omadeks.
Tahame üle oma varju hüpata kasvõi tule ja vere hinnaga. Kalevipoeg oli töömees ja ehitaja, ent sellest meie alaväärsustunde leevenduseks ei piisa. Meie viikingitest eelkäijad käisid Rootsit rappimas ja kuningat kiusamas ning meie veename end, et see oli Robin Hoodi moodi missioon. Teiste kodus mürgeldamas – reliikvia missugune!
Paraku on varandusejagamine toimunud läbi ajaloo alati tuhandete elude hinnaga. Mõisad põlevad, saksad surevad. Mõisad olid baltisakslaste poolt Maarjamaale rajatud arhitektuuriväärtused. Vanalinnu ja kirikuid on vallutajate vaheldumise rütmis mõõdutundetult pommitatud ja viljahoidlatena kasutatud.
Sakste suremine tähendab ka naiste ja laste hukkumist. Nii keiserlik läänenaaber kui tsaariaegne idanaaber rajasid siia paleesid ja koole ning iga mõisa ümber toimis täiusliku tootmisahelga väike maailm. Mõtlejad peletati, kultuur põletati ja majandus taandarendati.
Eestis turritavad tänini taeva poole viinaköökide korstnad ja aitade müürid. Nende kõrval lagunevad taasiseseisvumise ajal juhtunud ebaõnnestunud omandireformi tagajärjel tekkinud järgmised varemed.
Nõukogude okupatsiooni rajatud kolhooside ja sovhooside hoonete najal uusriikliku põllumajanduse üles ehitamise asemel tagastati, lammutati ja unustati. Lenin ees, Stalin järel aeti suhted venelastega küüdistamiste, vangistamiste ja massimõrvadega tänaseni sassi.
Põrnitseme, kuidas silmitu Putin täna Ukrainas vennatapusõda peab. Naised, lapsed ja kahurilihaks taandatud ukraina mehed on 21. sajandil ebareaalsel kombel tappes. Vahime abitult, rusikas taskus ega saa pealiskaudses infotulvas aru, kes-kellega-miks sõdib. Peaasi, et meile endile jälle kallale ei tuldaks – NATO ja EU appi!
Unistame Kuldajastust ja lunastajast, kelle taastulekuni jagavad vürst Gabriel ja Kalevipoeg õlg õla kõrval küllust õiglaselt ümber. Paraku kujuneb see vaesuse ümberjagamiseks, kui midagi juurde ei toodeta.
Tootmise motivatsioon kaob ilma turuta ära. Nii peremeeste kui pärisorjadena oskame ja tahame tööd teha. Kahjuks jaksavad väikesed usinad orientaal-meistrid kogu maailmaturu täis teha. Eesti Volta ja Ilmarine, Pöögelmann ja ekskavaatoritehas on koos Kommunaari kingadega ja Klementi kleitidega ajaloo prügikastis.
Ja mis on siis meie reliikvia? Vabadus kah muidugi jah. Bornhöhe teose järgi on meie reliikvia mitte kirstutäis konte, vaid kaunis naine. Agnes, aga ka Saarepiiga või Kalevipoja ema on meie porispõlvitav varandus. Meie varemete-vabariigi tulevik oleneb jumalannadest, kes tiivad mudast tõstavad, et oma mehed rahvajuhtideks armastada.
Tõeliselt suur mees ehitab, loob, hoolib, arendab, rajab – tapmine ja tagaajamine pole enam moes. Kättemaks ja karistamine jäägu Jumala hooleks. Põgene, vaba laps! Maatriksist välja.

Tere head tuttavad ,sõbrad ja fännid!Vahel on hetki,kus ei oska enam ei ega jah öelda.Kui pead selle asemel ,et rõõmuga oma etendusi teha ( tuuri Euroopas) juba 9 päeva tõestama ,et sa pole kaamel.Alustan siis veel üks kord otsast lõpuni ja rohkem ei oota kellegi küsimusi ega kommentaare.Panen loole punkti.Olen olnud teatris 35 aastat.Keskkool lõpetatud hõbemedaliga 1990.a.Esimene tööpäev 25.02.1991.a.Vanalinnastuudios,kus töötasin nii administraatori kui inspitsiendina ja tegin kaasa ka teatrietendustes.Teatri lagunemise järel otsustasin oma n.ö.isikliku karjääri kasuks.Teatri perioodi jäävad ka võidud Moskva parodistide konkursil 1998. ja 2001.Sealt edasi viis tee õppima Soome teatrikooli näitlejaks .Lõpetatud 2012 a.kiitusega ,hiljem läbitud ka doktoriõpe.2015-2021 olnud Euroopa teatriajaloo ja näitlejameisterlikkuse õppejõud .Edasi olen osalenud etendustes nii Komöödiateatris kui ka Vana Baskini teatris.Teinud ka oma soolokavasid,osalenud estraadikavades ja kontserditel .Minu hobiks ja armastuseks on olnud palju aastaid koerad.Tartus olnud 2 vahvat sõpra,kes nüüdseks lahkunud.Seega ostsin talu Põlvamaale ( Põlva ja Tartumaa piirile).See on isiklik talu ,kus abis ka inimene selle pidamisel ja loomade söötmisel .Tegemist minu ema sünnitaluga ja seal koerad kassid ,kanad jne.On puhkuse ja suveveetmise koht.Ei ole Kenneli liige.Koerad pole aretuse eesmärgil soetatud.2024 soetatud 2 toaline korter Valenciasse,kus käin nagu töö ja aeg lubavad .Minu teada pole see keelatud kellegile.Mõõdunud aasta kevadel sain kutse osaleda koos rahvusvahelise näite-,muusika,- ja teatriseltskonnaga tuuril “Is it true?”Kutsujaks David Hesselhard .Tema tegeleb näitlejate palkamisega .Muusikutel teine produtsent,kes ka Eestis teada.Võtsin pakkumise rõõmuga vastu ,sest ennast väljaspool Eestit proovile panna tundus põnev.Tekstid palusin Valdo Jahilolt ja kuna üks parodeeritav Kaja Kallas oli ka kavas “Kõbus ja lõbus”,küsisin luba lavastaja Eero Spriidi käest ja VBT juhilt Aarne Valmiselt.Euroopa tuuril kavas Trump,Merkel ja Kallas.Tuuril tehtud tänasega 6 etendust Inglismaal ja Prantsusmaal.Ees ootab veel 12 etendust ja kokku oleme 10 riigis.Vastuvõtt olnud väga hea ja mingit salastatust ei ole.Lihtsalt piletid on kõik välja muudud .Ka 2027 aastaks.Etenduse video-ja fotomaterjali võib avaldada alles tuuri lõpus .Ees ootavad tööd suvel ja sügisel Eestis juba uute etendustega .Sellega olen seletanud lahti kogu tänase Õhtulehe artikkli ja rohkem teemat kajastada ega kommenteerida ei soovi.Ei kuulu avaldamisele ka ajakirjanduses,kuna on postitatud mu sõpradele ,tuttavatele ja fännidele ja annab põhjaliku ülevaate minu elust.Tänan mõistva suhtumise eest!Tänan neid,kes mind täna on heade sõnadega lohutanud.Olen tugev naine ja lähen pea püsti edasi !Ilusat talve jätku soovides ja lootes ,et kellegil ei tule iial sellisel moel end taas tõestada!Oma hea nime ja heade soovidega Pille Pürg

Marti Aavik: Trumpi tehtud Grööni kriis hakkab selleks korraks vbl leevenema, aga kui nii lähebki, siis uued samalaadsed ei jää tulemata. Kirjutan üht juttu ja jagan osa sellest (mis arvatavasti kusagile lehte ei mahu, aga vast on huvitav taustaks):
Poeetiliselt võib öelda, et Trump on tulnud Euroopale mitte kosja, vaid tükke ära kangutama meie oma rahaga.
Välismaalastele kuulub umbes kolmandik USA föderaalvõlast. Sealjuures on Euroopa Liidu riigid kokku kõige suurem võlausaldaja ületades kaugelt Jaapanit ja Hiinat ning olgu ka öeldud, et Inglismaa üksinda on suurem võlausaldaja kui Hiina.
LOAMAJNDUS TURUMAJANDUSE ASEMEL ja sotsiaalkulud
Euroopa ja USA sotsiaalkulud pole enam ammugi põhimõtteliselt erinevad. Euroopa ja Ameerika vahe on selles, et kui Euroopas on sotsiaalkulude kasvu rahastatud kõrgemate maksude (ja laenu) arvelt, siis ameeriklased on seda teinud eelkõige laenuga. USA föderaalvalitsuse võlg ületab praeguseks 38 triljonit dollarit – triljon on miljon miljonit.
Populistlik legend ütleb loomulikult seda, et põhjus on olnud ameeriklaste vara laiali puistamine üle maailma ning „lõputa“ sõjad, nagu Afganistaanis ja Iraagis olemine.
Tegelikkuses oli USA föderaalvalitsuse puudujääk eelmisel aastal 1,8 triljonit dollarit ning pandeemia esimesel aastal (2020) lausa üle 3 triljoni. Kogu välisabi, sh alates 2022 Ukrainale antud relvaabi, on aga olnud kümnetes miljardites aasta kohta ehk kaks suurusjärku väiksem.
Vastuseks 2001. aastal USA’d tabanud islamistide terrorirünnakutele korraldatud sõjad olid küll kulukad, kuid nende 15 aasta kogumaksumust hindas kaitseministeerium 2017. aastal väiksemaks kui poolteist triljonit dollarit. See on 20 korda vähem kui praegune USA föderaalvalitsuse võlg kokku.

2017. aastal – Trumpi esimesel valitsusperioodil – ületas aastane defitsiit kaitsekulusid. Pange tähele, et eelmisel aastal ületasid kaitsekulusid juba ainuüksi USA föderaalvalitsuse intressimaksed.
Kust selline võlg siis tuleb? Kriisidest (finantskriis ja pandeemia) ning oma inimestele antava sotsiaalabi kasvust.
Kokkuvõttes eelkõige ikkagi sotsiaalkuludest, sest tegemist on püsiva ja kasvava kuluartikliga.
Maksukoormust ei taha aga ameeriklased tõsta ning sotsiaalabi ei julge puudutada ka Trump. Ruumi liigutamiseks oleks neil mõlemat pidi, aga tahtmist pole, v.a tollid välismaistele kaupadele.
Tollimaksudega pole aga mitte kuidagi võimalik katta 2 triljoni suurust puudujääki, sest kogu importkauba väärtus oli selleks liiga väike (2024. aastal 3,23 triljonit ) ning tollid vähendavad importi. Küll aga saab ühe inimese otsusega kehtestatavate tollidega teha turumajanduse sisse loamajanduse.
Nii võibki pähe turgatada mõte, et justkui kasutult seisvat sõjalist jõudu saaks kasutada kangina selleks, et võtta endale eriõigusi maavaradele. No mida teeb loll taanlane või gröönlane Grööni maakidega?
Selline mõte on suures plaanis kahjulik, sest pikaajaline majandussuhe USA ja liitlaste vahel genereerib palju rohkem tulu võrreldes potentsiaalsete kaevandustega Gröönimaal. Pealegi, üks ei välista ju teist!
Kitsamalt ja isiklikult võib asi olla vastupidi, sest loamajanduses, kus „lõpuboss“ (ja mitte reeglid) otsustab, kes kaevandab ja kes mitte, saab loa eest kukrut täita kohe.
Sellisest mõtteviisi muutusest on väga kahju! Ei ole nii, nagu meil siin osad taadud (ehk umbes minuvanused) tavatsevad öelda, et alati on nii olnud ja nüüd lihtsalt öeldakse asjad ausalt välja. USA on olnud ikkagi turumajanduse ja õigusriigi lipulaev. Korruptsiooni vastu seismine seal hulgas (Näiteks kehtis 1977. aastast Foreign Corrupt Practices Act (FCPA), mis muutis ameeriklaste jaoks karistatavaks ka altkäemaksu andmise ning muud korruptiivsed teod välismaal). Loomulikult on alati küünilisi inimesi ja neid, kes üldse piire ei tunnista, aga tendents on olnud pigem ikkagi vabaduste ja õiguspärasuse proponeerimine.
Ei USA ega Euroopa sotsiaalkulude katmiseks ei piisa kaevandustest Gröönimaal.

Teresa Teel:
Kas teil hakkab nüüd kohale jõudma, millise saatusliku vea te tegite, kutsudes ISE oma eravaldusesse riiklikud mõrtsukad, organiseeritud kuritegevuse? Nad on saatanlikud olendid, neile on vaja vereohvreid, surma ja inimeste vara hävingut. Nad ei ole inimeste aitamiseks võimule upitatud, see on vaid petlik fassaad, mille taga tegutsevad ehtsad jõhkardid.
Kas te pole tõesti tähele pannud, et nn. “riik” ei lähtu enam ammu seadustest, vastupidi, vohab räige seadusetus just nimelt “riiklike” institutsioonide poolt. Märatsetakse ja laamendatakse enne “viimsetpäeva”, et võimalikult palju kahjustada ja röövida inimesi, kes samas neidsamu röövleid ülal peavad ja toidavad.
Soovitus teile – ärge PALUGE, vaid NÕUDKE oma õigusi. Need, kes parasiteerivad ainult meie armust ja maksudest, ei ole meie jaoks mingid jumalad ega ülemused, vaid riiklikud TEENISTUJAD, töövõtjad ehk ülalpeetavad, kelle ametikohustus on inimesi võimalikult parimal moel teenida. Tahtes oma tähtsust kõrgemale kergitada ja võimu suurendada, hakkasid nad endid nimetama “ametnikeks” ja keerasid kogu narratiivi pahupidi, pea peale, hakkasid oma tööandjaid ehk inimesi kamandama. See on vaja lõpuks jalgadele tagasi keerata ning hullumeelsetele nende õige koht kätte näidata. Tegelikult on vaja kogu see jõuk ametitest vabastada ja panna oma kuritegude eest ka isiklikult ning varaliselt vastutama.
Linnugripid, seagripid, koroonad jpt. haigused, mida aastakümnete jooksul on hirmutamiseks kasutatud, on surmahirmuga manipuleerimiseks räägitud 100x hullemaks ja tapvamaks kui asi väärt. Saate ju tegelikult ise ka paari haige linnuga hakkama, milleks kutsuda oma privaatsele territooriumile tapjaid, kes alles näitasid oma tõelist palet sigade masshävitamisel, kus enamik neid sigu olid täiesti terved loomad. Enne seda on nad hävitanud juba mõne lihatööstuse ja pereettevõtte M.V.Wooli, kus oli väljamõeldud ja ülepaisutatud listeeria. Ärge uskuge valetajaist pätte, nad on elukutselised hävitajad, kahjustajad, tapjad. Mõrtsukatele pakub tapmine mõnu ja naudingut, nad saavad sealt endale eluenergiat, nii haige kui see ka tavainimesele ei tundu.
Ajage selg sirgu, ei tohi lasta nii kergelt endast üle sõita!

Alexis Varnum: Praegu toimub inimeste teadvuse võimas taaskäivitus. Avaneb uus maailmatunnetus – peenem, tundlikum ja mitmemõõtmeline. Toimub veelgi sügavam sisenemine mitmemõõtmelisusse. Algas uus etapp. Me kohaneme järk-järgult: vana maailm hääbub, toimub uue loomine ja vana purunemine.
Te vabanete üha enam teid piiravatest programmidest, mõttemustritest ja illusoorseist maailmapiltidest, et tunnetada oma tõelist jumalikku olemust. Et tunda täiel määral jumalikku maailma enda ümber.Sellest võimsast taaskäivitusest võib pea kumiseda ja valutada, võib tekkida tunne, nagu viibiksite väljaspool keha, ning seetõttu on raske mõelda. Võite tunda pulssi peas või kolmandas silmas, samuti torkeid südames.
Võite tunda veelgi suuremat avardumist, kus te ei taju end mitte ainult füüsilises kestas, vaid ka oma peenkehades, tundes end tohutu ja mõõtmatu olendina.Te hakkate maailma tajuma mitte ainult füüsiliselt – nägemise, kuulmise, kompimise ja haistmise kaudu. Avaneb uus taju ja tundlikkus, mis oli teile varem tundmatu. Ärge kartke seda.
Võite kuulda ebatavalisi peeneid energiahelisid ja ruumide kõla, mida füüsiliseltme ei kuule.
Võite tunda ebatavalisi peeneid lõhnu, kui füüsiliselt läheduses mingeid lõhnu pole. Võite näha maailma mitte füüsiliste silmadega. Märgata ootamatult valgussädemeid ruumis, energialaineid, valguskiiri, tumedaid pilvekesi või varjutusi kuskil, inimeste aurasid…
Need, kes on seda juba varem näinud, tunnevad veelgi suuremat avanemist ja nägemise tugevnemist. Veelgi enam avaneb peenkuulmine ja tundlikkus.

Võite tunda sideme tugevnemist vaimsete juhendajate, suguvõsa toetuse, kaitseinglite, lähedaste hingede ja täheperedega… Sidemed nende valgusolenditega, kelle poole olete pöördunud abi ja toetuse saamiseks, võivad tugevneda. Võite tunda veelgi suuremat ühinemist ja naasmist Ühtsesse Teadvusse, kus kõik teie ümber, kogu maailm, tundub ühtse tervikuna, kus kõik on omavahel seotud ja põimunud. Uus etapp mitmemõõtmelisse maatriksisse sisenemisel avab uue nägemuse.
Iseenda leidmine on pikk teekond. Kõige olulisem on endale teadvustada, et see ei käi kiiresti, see ei võta aega kuu ega aasta, vaid palju kauem. Puhastumise juures on peamine reegel: selleks, et su elus saaks tekkida ruumi uuele, tuleb vanast lahti lasta. Ükski imeväeline harjutus, vaimne praktika või meditatsioon ei tee sind terveks või puhtaks ühe hetkega. See on lõks, kui loodad kõigest korraga vabaneda. Tegelikult toimub see samm-sammult. Vanad mustrid ja mälestused kaovad alles siis, kui su keha ja mõistus on selleks päriselt valmis.
Enda poole liikumine tähendab julgust minna läbi raskuste ja hirmude. See tähendab loobumist reeglitest, mida teised on sulle peale surunud või mida oled ise endale välja mõelnud. See on vastutusrikas ja kestev töö. Mida rohkem sa endaga tegeled, seda loomulikumaks see muutub. Mõnikord võib mõni vana koorem kaduda sekunditega, sest keha ei taha enam kanda seda, mis talle halba teeb. Sinu mõistus võib olla sellest segaduses, aga sisimas tunned sa suurt rahu.
Kui sa muutud seestpoolt puhtamaks, hakkad saama ka õiget infot ja su keha “ärkab”. Enda leidmine nõuab julgust vaadata oma hinge igasse nurka ja jätta hüvasti vanade uskumustega. See on pidev praktiline enesearendamine. Miski pole võimatu, kui sul on siiras soov ja tahe. Algus on alati raske, sest tuleb astuda välja mugavustsoonist ja teha asju, millega sa pole harjunud.Sinu mõistus hakkab alguses kindlasti vastu, aga sisetunne ütleb sulle ilma hirmuta: “Nüüd on õige aeg.”
Pea meeles, et keegi teine seda tööd sinu eest ära ei tee. Sa pead olema valmis vaatama otsa ka oma “pimedatele külgedele”. Ära võitle nendega, vaid suhtu neisse kui õpetajatesse. Kõik, mis maailmas juhtub, on lõpuks sinu enda hüvanguks. Kui sa seda usaldad, läheb tee palju kergemaks. Endaga tegelemine on viis, kuidas vabaneda piirangutest ja kasvada. Võta see teekond ette tänulikkuse ja kerge südamega.

Nipernaadi, Gailit ja teised hipid

Sangaste poiss, krahv von Bergi naabrimees ja ristipoeg August Gailit oli oma rändurikirega trubaduur, kellesugustest ta oma novellides ja romaanides erinevast rakursist ka kirjutas.
Nii toonaste kui tulevaste hipide olulisim eeldus on rändrüütlielu vabatahtlikkus.
Vaid vabatahtlikus aastaaegadega kaasa voolamises kätkeb inspiratsioon, mis paneb looma. Kui okupatsioonid lennutavad sunniviisil inimlooma mööda planeeti, saab kaasavoolamisest pagendus.
Vaba hing tahab kevadel minna ja sügiseks koju tulla, et talvel kirjutada, mida suvel koges.
Sarnaselt „Nipernaadi“ autoriga kulgeb soojade-külmade maade vahet ka tänane trubaduur Tom Valsberg, raamatute „Kuidas rännata ilma hirmuta“ ning „Eluterve pohhuist“ autor. 21.sajandi hipid saavad koju tulla, nõukogude režiimi poolt kahte lehte peletatud sädeinimesed olid võõrsil südameüdini õnnetud.
Siberisse-saadetud võitlesid elu eest ning pahatihti kaotasid selle lahingu. Läände emigreerunud väljarändajad olid Rootsis ja USAs turvaliselt elu üles ehitades ikkagi immigrandid, hinges igatsus.
Eestis elurõõmsas toonis loonud Gailit muutus võõrsil süngeks. Samas polnud ka tema iseenese surnuks kujutlemine kirjasõnas nii karm kui see, mis sündis samal ajal Eestimaal.
Filmi „Toomas Nipernaadi“ esimeste episoodide tegevuskoht on Eesti-Vene-Läti kohtumisnurgas tänagi toimiv Aave Kullangu esiisade talu. Küla küüditati tookord tühjaks, hobused aeti metsa või lasti maha. Uuesti omariiklikku talupidamist alustanutele anti heal juhul mõni setukas kolhoositallist asemele – sedagi mitukümmend aastat hiljem.
Aastakümneid pärast filmivõtteid on Gailiti-aineline linateos ka selles mõttes tänuväärne dokument, et Jaan Rekkorist, Egon Nuterist ja Margus Oopkaubist on saanud vanad tüsedad. Vandersell Paul Poom sai öistel tänavatel dramaatiliselt peksa. Öistele uulitsatele müttama on kõigi ajastute kaunid hinged eksinud meeleseisundit muutvate ainete ajel. Ahistatud vagabondid ja lillelapsed ei talu tundeid, mille põhjustab sundus, vägivald ja psühhoterror.
Iseendana neist kogemustest läbi valutamine on talumatult piinav. Veel piinavam on kahjutunne elamata jäänud elude pärast.
Tõnu Kark on optimistlik näide, et igal ajastul saab täie rinna ja laia lõuaga elada. Anekdoot järgmine. Küsib kultuurihuviline: „Kuidas uus film oli?“ Vastab teine kultuurisõber: „Ikka Karguga.“
Meie kääname karku perekonnanimena „Kargiga“.
Nipernaadina on Kark kinnistunud sama ainumõeldavaks tüübiks kui Hannes Kaljujärv Rummu Jürina. Meie oma Robin Hood ja rändrüütel on mõlemad otsekui valged mustlased. Nipernaadi on psühhoanalüütik ja preester, kes elab hetkes – niisiis ta päriselt ei valeta ega tüssa. Sel hetkel ta ongi kauge sugulane, armunud kosilane ja peibutaja. Ta kustutab iseenese süüdatud tulekahjusid, nagu rahvajuhid ikka.
Stooriteller muudab maharadža tütrest Enelelest ja kuningas Salomonist pajatades elusid. Nii Milla, Tralla, Ello kui Kati on valmis talle järgnema. Mehe eneseteadvus saab sellest tiivad järgmise suveni. Ka senisesse ellu jäädes vaatavad need hämmastavate nimedega tegelased ennast ja ümbrust värskelt lahtise pilguga.
Gailiti nimelooming on omaette kunstiharu: Toora Jookus, Ekke Moor ja Inriid Nipernaadi…
Need nimed maitsevad otsekui mitmetes maitseainetes veeretatud kompvekid. Iseennast meremeheks ja rätsepaks luuletav kirjanik on süüdimatu käivitaja, kes oma naist päriselt ei peta. Laisk ta ei ole – katsetades erinevaid kohti päikese all püüab ta nii sulane kui laevaehitaja olla küll, aga osutub mitmekülgselt andetuks.
Sobivam on talle ikkagi töödejuhataja positsioon, nagu tänastelegi mitte-millegi-oskajatele. Sellele on omane 0-vastutuse, aga ka 0-pahelisuse veregrupp.
Ilma jalgrattata, mis talle poole filmi pealt tekib, lahkub kuldkäivitaja talust, kus lehmi jumaldava Kati eest pakutakse hobune ja suur maatükk. Sinna võib jätta selle piiga ning noore kaluri hoolde usaldada Maret Vaa, kelle hurtsikust proua ta koju laste juurde sõidutab. Kirjutamine on tema töö, suvel ei ole temaga midagi peale hakata.
Kui kirjanikud ei oleks Eestist lahkunud, poleks meil võimalik arutleda, kui osavad naiste sebijad, kosjasobitajad ja rollimängurid olid nende tegelased. Ulgueestlased hoidsid piiritaga alal endisaegse rippumatu ja teistest keeltest rikkumatu eesti keele.
Kompromissitumate raamatud olid keelatud, osavamate autorite tööd andsid kordustrükke, lavastusi ja filme käivitades tööd sadadele kultuuri- ja meelelahutustööstuse professionaalidele.
Tänu olnud ja tulevastele eestikeelsetele unistajatele on meil põhjust pere-, sõprus- ja meeskonnaga kinno ja teatrisse eesti-keeles-elamuste järele minna. Ka siit ilmast lahkunud isiksused on ikka veel meie teenistuses, et saaksime ühiseid ajas tõusva väärtuse ja sõnumiga elamusi ega sureks assimileeritud aborigeenidena välja. Püüa tuult väljal!

TÄHENDUSLIKUD SÕNUMID, ENTUSIASM, LEEK, JULGUS
Sügava vaatluse ja sõnumite päev. Võid näha väga tähenduslikke unenägusid, mis kannavad endas väga olulist informatsiooni.
Võime saada olulist infot selle kohta, mis on meie enda kirg, milles me oleme kirglikud, mis meid sütitab, miks me oleme siia planeedile tulnud – need teemad äratavad meis huvi. Mis on see kireleek, mis hakkab meid edasi suunama. Võid näha unes või läbi meditatsiooni tunnet, millise teemaga seoses sul on entusiasm. Vaatle rahulikult, mida sul on vaja nüüd õppida või endas arendada või avada, et see teema saaks sinu jaoks hakata uuel moel lahti rulluma.
Julguse leek – luba endal seda kireleeki veelgi võimendada. Hinga endasse julgust. See julgus hakkab sulle valgustama sinu teekonda. Sinu vaprus liikuda läbi varjude maailma ja pimedama aja hakkab sulle tooma neid õigeid teadmisi, inspiratsiooni ja juhatust.
UUS KIRGLIK ALGUS. Võimalik, et algallikas saadab meile mingi olulise märgi, sõnumi, sümboli või teejuhise. Mingisugune uus võimalikkus näitab ennast. See on teadlikuks saamine. Võta vastu see algallika juhatus. Ja siis on sinu vaba valik, kas sa liigud kaasa armastuse juhatusega või sa valid jääda vanamoodi mustrisse.
Taju ja mõista ka seda, et sa ei ole sellel teekonnal kunagi üksi. Sinuga on ka sinu kaitseinglid, vaimsed teejuhid ja teised inimesed.
Oma edasi liikumise suuna taipamiseks mediteeri, lõdvestu, võta rahu aega. Siis see selgus tuleb. Sa tunned intuitsiooni järgi ära, millal on õige, et seda enda jaoks võtta. Selline sügavusse minek nõuab meilt aeglustamist.
Stella Shakti

Kellele annan oma väe vennad Mefistofeles ja Lucifer?
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) vasta küsimustele 3) kirjuta kas essee, luuletus või dialoog, kellele annad oma väe
Koopa jooniste aegadest on inimesed suure saagi nimel mis tahes jõududele puud ja maad kokku lubanud ning ennast ohverdanud. Pälvides kolme tilga vere eest rikkuse ja isegi ilusa naise armastuse laadse toote jääb inimesekene homunculus maise matka lõpuni muretsema kellele annan oma väe?
Tüütule tööle sobimatule partnerile eba sõpradele nii kui nii. Saatanale ka siis?
Kas ja kes on minu vampiir? Või äkki olen ma ise suletud taeva väravate taga nende väe ja vere imeja kellel on ühendus Alg allikaga? Toidan iga päev eba usku millele olen Isa Poja ja Püha Vaimu kolm ainsusse ristimist trotsides ohverdanud raha asjade ja liba armastuse eest pillatud piisad ja pisarad.
Pila poest lapsele või ise enese sisemisele lapsele vampiiri hambaid ostes ei pruugi me midagi teada Londoni Lytseumi teatri juhist Bram Stokkerist. 1897 aastal kirjutatud Dracula loo pea tegelase nimi tähendab rumeenia keeles saatanat. Transilvaania hertsog saabub oma gooti stiiliga kenitledes Inglismaale kus pärast klassikalist hea ja kurja vahelist võitlust Abraham von Helsing ta võidab… ja tapab.
Pahelisuse piller kaar on tulvil tumedat seksuaalsust ja rassismi juudi vere imejad juudi hais ja süüfilis on kirjalikul teel levivad haigused mis pälvivad tule riida.
Tulles vastu draakoneid ja draculaid nahk hiiri ja sisalikke raku tasandil pelgava publiku nõudmisele taas luuakse seda lugu üha uuesti. Disney stuudio elegantsele leebusele omaselt ka nunnus „Deniscu Draculescu“ naljatamise võtmes.
Kui Alfred Hitchcooki õudus geniaalsus vajutas vampiiride ja lindude foobia pedaali põhja tuli 21 sajandi uus tase.
Stephenie Meyeri algatatud ja mõtte kaaslaste jätkatud Videviku saaga on nii ulmeliste raamatute kui põneviku žanris filmidena saanud miljonid noored vampiiride romantikat neelama. Nii Videviku kui Batmani maagia maailmas kroolides ollakse otseselt ja kaudselt Alice in Wonderland sündroomi kütkes.
Selle sündroomiga kaasneb nihkes mina pilt. Kuni end kõveriti kujustades vale suurusega rõivad valitakse on petlikkus süütu. Kui petlikus luulutamises on lisaks juures LSD või mõni noortele kätte saadavam aine on tulemuseks taga järg. Ma lendan! Ja järgmised kriminullid lisavad tapmise ja taga ajamise altarile uued nullid.
1865 aastal Alice Imedemaal ja hiljem Alice peegli tagusel maal kirjutanud Lewis Carroll ei osanud ettegi kujutada millest hakkab koosnema 21 sajandi noorte enese tapu põhjuste statistika. Liiga vähe raha ja rõõme liiga palju pettumusi ja pette kujutlusi. Jonathan Swifti Gulliveri reiside lugemise asemel minnakse ainete abiga ise Gulliveriks kätte ära. Meri põlvini ja nägemist!
Daniel Defoe Robinson Crusoe ees kujul rännakule saadetud Lemueli nimi meenutab Lemuuriat. Hiiglaste ja kääbuste maal kulgeb ta pool jumal Kalevipoja ja kilplaste analoogina. Lendava saare lugu paneb küsima kas tõesti kohtumine tundmatuga? Tarkade hobuste motiiv sarnaneb Üks sarvikute tõese muinas jutuga ning haakub tõsi asjaga et Swift pani oma briti kriitilise teosega aluse iirlaste rahvuslikule enese teadvusele.
Britid alates kuninganna Victoriast kuni Oscar Wilde’ini oma korda vaimustusid Alice’ist ning lubavad tänini lahkesti enese üle naerda. Kas või jaburas tee laud konnas. Briti absurdi täht teose kirjutas muide tuntud matemaatik. Ligi 200 keelde ja 20 filmiks viidud teksti on neli korda eestindatud. Teiste seas tõlkis Jaan Kross selle loo Oxfordi Ülikooli dekaani tütrest tema perest ja muudest loomadest.
Imeliselt aasalt küüliku urgu kukkunud ning raamatu teises osas peegli tagusesse ilma ilmunud või ärganud tüdruku seiklused on inspireerinud John Lennonit Marilyn Mansonit ja Salvador Dalid.
Väga erinevas eas lastele 7ndast kuni 70nda elu aastani sobivad sümbolistlikud sündmused sünnivad mängu kaartide toidu ainete ja loomadega. Irvik kiisu on neist märgilisim. Tema haihtudes jääb naeratus õhku hõljuma. Samuti on Gulliveri Lemuuria lendude olulisimaid loom rahva esindajaid kass. Ja üllatus üllatus! Bulgakovi täht kass Peemot on kasside klass oma ette. Tema käes on Püha Graal ning ta tuleb hukata.
Meistri ja Margarita narratiiv tõstab taevalikult targa kassi õu konna kõige arukamaks tegelaseks narriks. Narridel on õigus rääkida mis on Tõde.
Sõltumatud sarmikad saatanlikud kassid vastanduvad Bulgakovil koertele. Enne faktilisi elundite ja näärmete siirdamisi kirjeldab vene geenius milline lupard penist inimese südamega saab. Joob suitsetab ja ropendab.
1928 aastal alustas Bulgakov 12 aastat kestnud neli korda ümber kirjutatud ning 60 aastat hiljem tsnseerituna ilmunud Meistri ja Margarita kirjutamist. 20 sajandi parimaks teoseks tituleeritud romaani konarlik ent kaua mängiv võidu käik on nõukogude režiimi eest hoiatav fantaasia. Ühis konna kriitiline allegooria juhatab kõigi ajastute inimesi märkama kellele ja mille nimel me anname oma väe. Nagu Lev Tolstoi jäädvustatud ning aegade lõpuni rongi alla viskuma määratud Anna Karenina on ka Meistrisse armunud Margarita abi elu naine.
Nagu tsenseeritud ja varjutatud Piiblis nõnda ka kultus koledikus võimutseb julm Pontius Pilatus oma peniga must maag ja varietee teatraalid poeedid ja psühhiaatrid.
Nagu Orwellil ja Wassermannil pälvib ka Bulgakovil vaba mõtlemine vaimu haigla.
Patune naine kümbleb end vere vannis vastu pandamatuks ning transformatsioonide segadikus kaovad inimesed telefonid ei tööta ning Jumala pojale jäetakse kaks võimalust. Ta on kas kurja tegija või pole teda üldse olemas.
Vastu pidiselt tänasele loodab Kiievist pärit tubli tädi mees endale Moskvas valdusi pärida tükkis korteri ühistuga ja puha. Pea asi et kõik mustad kassid tapetakse.
Õnneks ei ole nii anti sovieetlikku taiest koos muu vene kultuuriga eestlastele ära keelatud. 21 aastat tagasi dramatiseeris Mati Unt selle Eesti lavale ning praegu mängitakse seda taas Tallinnas. Publiku ees on ka Dostojevski Kuritöö ja karistus Anton Hansen Tammsaare tõlgituna.
Ka siis kui inimesed enam üldse midagi ei loe on hoiatavate süva tekstide vägi universumi Youtube’is ikkagi olemas. Kas või kirja vigadest kubisevate sisu kokku võtetena internetis. Paremal juhul jõuavad valede vaibide energeetilise toitmise lood ka maisesse Netflixi.
Luciferi seriaali vaatamise tunnid ja nädalad imevad arvutud teismelised piigad endasse. Hurmavalt seksikas mees mis sa teed! Vähemalt ise endale turvaliselt ekraani ees õhkavad tüdrukud ühegi vamp väe toitmisega liiga ei tee.
Saatana seriaali sigitajad Neil Gaiman Samuel Keith ja Mike Dringenberg oma rahvus omaste pere nimedega võimaldaksid avada juutide vande nõu teooria sarja järje kordse holo kaustiku.
Jätkem see võimalus kasutamata ning nautigem näitleja Tom Ellise lummavat hõrk matšolikku vastu pandamatust.
Vastu pandamatust maatriksi moonutuste maa ilmast aitavad meid võimalikult väikeste valude ja kaotustega väljuda Sadhguru David Icke’i dr Joe Dispenza ja Gregg Bradeni loengud. Tasub meeles pidada et miski pole see millena paistab. Ei draakonid ega vampiirid taha et näeksime holo grammide ja meta versioonide taha.
Piirangutest vabanedes tõuseme urban fantaasia langenud ingliga sarnaselt tuhast. Tuli põrgu vürst pärast 10 miljardit aastat Valguse toojaks saame meie ehk oma enese kehas hakkama ilma kellegi teise kena korpust kaaperdamata.
Jumala suurele plaanile vastu hakkamata oma tõelisse väesse tulles on iga üks meist selgelt nägija kuulja tundja aja rändur samal ajal sajas kohas surematu ja lennu võimeline tuld purskav ning eluks sobimatuidki haavu ja haigusi tervendav.
Erinevalt oma tiivad varna pannud Morningstarist suudame meie jumala näolistena luua ei millestki kõike.
Kui me vaid oma väge ikka ja jälle vasakule ära ei ohverda. Oma tormi ja tungi laine harjal surfates alustas Johann Wolfgang Goethe 1808 aastal Fausti kirjutamist. Alustas Jumala ja Mefistofelese kihl veoga jätkas Fausti meelitamisega tema tegelikult teelt maa pealsesse põrgusse. Puudlina ei armasta klassikud koeri! korraldas Kurat läbi volbri öö Margareta ema tapjaks. Inglid viisid süütu neiu taevasse Faustil aga oli ees antiik mütoloogiasse kehastumine see juures Ilusa Helena mehena poeg Ikarose kaotamine ning keisri teenistusse jõudmine. Pärast hirmude täis paketi kätte saamist ületab ta hirmude hirmu kartuse igavese elu ees. Tõuseb armastuse võidu käigul taevasse ja ühineb Margaretaga. Oli siis kõike seda jubedat enne vaja?!
Selleks et noorte eestlaste haridus üht aegu nii religioosse kui paganliku pärimusega ühendada tegi Eno Raud Vanapagana teemaga sama mida Kalevipojaga. Kirjutas oma poegadele Reinule ja Mihklile proosalise essentsi mis asetub Tammsaare Põrgupõhja uue Vanapagana kõrvale. Õndsaks saama tulevad mõlemad ja Juula ka.
Kui vaid Kaval-Ants kui kiusaja Vanapaganat oma hinge rahu ja südame verega puuki toitma ei eksitaks.
Teeb eestlane endale Krati ega saa temast enam surmani lahti. Nii Evald Tubina kui stuudio Tallifornia loodud Kratid sakivad sajaga. Imevad ja nõuavad Anna tööd!
1943 aastal esma kordselt lavastatud hiljem Ülo Vilimaa tantsitud kole koomiline õudus une nägu Kratt jääb meie rahvus kehandit puukima kuni me oma arast ahnusest ei vabane.
Rumalale lodevusele kõrtsist leevendust otsides jäämegi endale kaval-antsusid koju tantsima ja tassima. Usume et nad veavad meiega koos meie asemel sõnnikut viskavad nuia või villast ja kannavad hobuseid seljas. Imetame neid. Nemad aga magavad sortside ja deemonite maa pealsete kehastajatena aida ust „valvates“ selle peal. Ait muud kui tühjeneb nii nagu Augeiase tallid must maagiliselt täituvad…
On üks anekdoot. Põrgus valvab esimest katelt all ilma täis kuradeid teist vaid üks saatan kolmandat mitte keegi. Otse kui seal sees keegi ei keegi. Esimeses on juudid saab üks välja aitab kõik teised ka välja. Teises on venelased. Ühe välja pääsemisele aitavad kaasa kõik teised. Hakkab kolmandas katlas hauduvatest eestlastest üks välja ronima tõmbavad teised tema tagasi. Kellele annan oma väe? Sõrme või lausa käe?
Küla rahva arvamusele kuratlikele ära kasutajatele ja maksu ametile selge see!

Kellele annan oma väe KÜSIMUSED

1. Miks on Drakula gootilik juudivastasus ja kirjanduslik gaasiahi endiselt nii populaarsed?
2. Kirjelda Gulliveri reiside olemust ja igihaljast sõnumit.
3. Mis on Alice in Wonderland sündroom?
4. Milles seisneb Alice’i imedemaa ja peeglitaguse maailma kestva menukuse põhjus?
5. Miks on tänapäevalgi kujuteldavat põgenemist võimaldavad robinsonaadid nii filmide kui teleseriaalidena armastatud?
6. Mida tähendas „Meistri ja Margarita“ nõukogudevastasus Bulgakovile, mis on selle eelis tänases sõdivas maailmas?
7. Loetle teoseid, kus kassid kannavad erilist tarkust ja müstilisust – versus koerte mannetus ja kahepalgelisus.
8. Millised on sinu kogemused seriaaliga „Lucifer“?
9. Missugused olid Goethe „Fausti“ doktor Faustuse ja Mefistofelese seiklused?
10. Mida tuli Vanapagan maa peale tegema ning millist rolli mängis tema pürgimuste kõrval Kaval-Ants?
11. Kas kolm tilka verd tasaarveldavad kolm tilka ristimisvett?
12. Millised on sinu kogemused ebausuga – milliseid märke märkad, arvestad ja tasa lülitad?

On January 21st, 2026, the Sun is conjunct Mercury at 1° Aquarius.
Whenever the Sun is conjunct Mercury, we say Mercury is cazimi.
But there are 2 types of Mercury-Sun conjunctions – or Mercury cazimi.
1. One is when Mercury is retrograde. This conjunction marks the beginning of a new Mercury cycle.

2. And 2nd, when Mercury is direct. This is when we are in the middle of the Mercury cycle; it’s kind of like the “Full Moon”, or better said, “Full Mercury” phase of the cycle.
–> The Sun-Mercury conjunction on January 21st, 2026, is a “Full Mercury” conjunction.

This transit is important for 2 reasons:
1) We are now in the middle, or the “Full Moon” phase of the current Mercury cycle, when everything that was initiated, tested, and explored through the 1st part of the cycle gets the Sun’s ‘verdict’: ‘this can stay, this can go. THIS is what’s aligned with the bigger picture – and that’s what you want to focus on going forward”.
2) Mercury transitions from a Morning Star to an Evening Star. You may be familiar with the concept of Morning and Evening Star from Venus – but all planets have “morning” and “evening” star phases. These 2 distinct phases come with distinct qualities.

Let’s now talk a bit about each of these 2 dimensions of the Mercury-Sun transit:
Mercury Conjunct Sun – Mercury “Full Moon”
When Mercury direct is conjunct the Sun, we are in the middle of Mercury’s 4-month cycle. This is the turning point between exploration and commitment.
The current Mercury cycle began at the previous Sun-Mercury conjunction, when Mercury was retrograde, on November 20th, 2025, at 28° Scorpio. From that point on, Mercury was a Morning Star – focused on exploration, questioning, and testing different ideas and perspectives.
Now, with Mercury direct and conjunct the Sun, that exploratory phase comes to a close. This is the moment when Mercury crosses from Morning Star to Evening Star.
What you’ve been thinking about, circling around, and experimenting with now needs to be distilled. This is where focus sharpens, priorities become clearer, and you’re asked to commit to a direction and follow it through.
For example, you may have been researching different ways to change your work direction – taking courses, talking to people, exploring multiple fields, or testing ideas on the side.
At this point in the cycle, one option starts to crystallize. You stop researching and start making concrete moves: enrolling in one program, committing to a timeline, or saying yes to a specific opportunity.
If you’ve been wondering whether or not to take on an opportunity, or continue a project, the Sun-Mercury cazimi will bring you the clarity and confidence you need.

Mercury Morning Star And Evening Star
When Mercury (and any other planet) makes a shift in its relationship with the Sun, it transforms from a so-called “Morning Star” into an “Evening Star” – or the other way around.
When a planet rises before the Sun, it’s a Morning Star.
This means that it ‘shows up’ before the Sun. It has its own agenda. Its energy is more raw and archetypal, because it is not yet shaped by the Sun’s sense of identity and direction – it hasn’t yet been pulled into the Sun’s sense of purpose.
When a planet rises after the Sun, it’s an Evening Star.
This means that the planet and the Sun have already had an encounter, and that the Sun has ‘passed on’ its mission to the Evening Star planet.
This is great for many reasons: the planet now has a sense of purpose. Its agenda is aligned with the agenda of the Sun.
At the same time, the planet loses a bit of its spontaneity and explorative spirit. It now has a clear goal – it is focused – but this also means less wandering, trial-and-error, or open-ended experimentation.
Both the Morning and the Evening Star phases of a planet come with their own benefits.
We want a planet to be a Morning Star when we start something new – when we go on a new journey and explore things from a fresh angle. The planet tries out different things, learns how to navigate uncharted territory, and adapts to unfamiliar situations.
We want a planet to be an Evening Star when we already have clarity around what it is that we want to do, and we’re ready to move into follow-through and implementation.

Promethean Mercury and Epimethean Mercury
Mercury has 2 different “names”, one for each Star Phase.
Mercury Morning Star is called the Promethean Mercury, named after Prometheus, who gave the fire of consciousness to humanity.
The Promethean Mercury phase has a spontaneous and intuitive approach to thinking and communication. We could say that Mercury Morning Star has the energy of Gemini. It’s curious, quick-witted, and has a beginner’s mind.
Mercury Evening Star is called Epimethean Mercury. Epimetheus was Prometheus’ brother. In Greek, Epimetheus means “afterthought” or “late counseling”.
Unlike his brother Prometheus, Epimetheus was known for thinking after the fact – a symbol of a more reflective and cautious approach.
Epimethean Mercury has a more practical, analytical and objective mind. Its approach is based more on experience, rather than intuition.
Mercury Evening Star has the energy of Virgo. It has a specific task to accomplish, and it’s methodical about getting it done.
What does it mean when Mercury transforms from a Promethean Mercury into an Epimethean Mercury?
This shift marks a transition from a more spontaneous and intuitive mode of thinking and communication to a more practical and outcome-oriented approach, with a focus on results and what gets things done.
After aligning your thoughts (Mercury) with your purpose (the Sun) you are now less concerned with exploration, and more focused on disciplined action to follow through with your agenda.
People born with an Epimethean Mercury usually find this phase of the Mercury cycle more familiar and easy to navigate; that’s because they are already ‘used’ to this energy and can easily tap into it.
Promethean Mercury people, instead, may find this Mercury approach goes a bit against their nature; but this can lead to mindset shifts and breakthroughs. When we are ‘pushed’ to look at things from a different angle, we are much more likely to come up with creative solutions.
How do you know if you have a Promethean Mercury or an Epimethean Mercury? Simple.
If your natal Mercury is in the sign before the Sun, then it’s Promethean. If it’s in the sign after the Sun, it’s Epimethean.
For example, if your Mercury is in Taurus, and your Sun is in Gemini, you have a Promethean Mercury. If your Sun is in Gemini, and your Mercury is in Cancer, you have an Epimethean Mercury.
If your Sun and Mercury are in the same sign, pay attention to the degree. If Mercury is at an earlier degree (e.g. Mercury at 7° Cancer, Sun at 15° Cancer), then you’re a Promethean Mercury.
If Mercury is at a later degree (e.g. Sun at 15° Cancer, Mercury at 22° Cancer), you’re an Epimethean Mercury.
Sun Conjunct Mercury – Clarity And Momentum
Regardless of the Mercury phase, the exact Sun-Mercury conjunction is the time when Sun and Mercury ‘shake hands’ in the sky and you gain clarity about your purpose.
At the time of the conjunction, take some time to reflect on your goals and aspirations.
Since the conjunction happens at 1° Aquarius, take a longer-term view and consider what kind of friends, communities or networks align with who you are, and help you move closer to your life’s purpose.
It’s said we are the sum of the 5 people closest to us. Look at the people you spend the most time with – do they support, challenge, or pull you away from your vision for the future?
Journaling is a great Mercury activity that will help you tap into your inner knowing:
• What is it that wants your attention and commitment? (Sun-Mercury cazimi)
• What is it about your approach that needs to change? (Mercury becomes an Evening Star)
PS: you can find the web, shareable version of this email on the Astro Butterfly website www.astrobutterfly.com
Astro Butterfly

Olav Osolin: Trumpi kiri Norra peaministrile näitab, et vanake on tõsiselt solvunud, et talle ei antud Nobeli rahupreemiat ja ta leiab, et seetõttu võib ta Ameerika huvides ka jõudu kasutada. Eriti kui taanlastel pole ette näidata ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et Gröönimaa on nende maavaldus. See, et keegi kunagi ammu sinna paadiga saabus, pole miski argument. Loed ja ei usu oma silmi, et selline asi on aastal 2026 tõsi! Aga paraku on!
Dear Jonas:
Considering your Country decided not to give me the Nobel Peace Prize for having stopped 8 Wars PLUS, I no longer feel an obligation to think purely of Peace, although it will always be predominant, but can now think about what is good and proper for the United States of America. Denmark cannot protect that land from Russia or China, and why do they have a “right of ownership” anyway? There are no written documents, it’s only a boat that landed there hundreds of years ago, but we had boats landing there, also. I have done more for NATO than any person since its founding, and now, NATO should do something for the United States. The World is not secure unless we have Complete and Total Control of Greenland. Thank you! President DJT
*
Chris Reece

Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

5 müüti, mis panevad meid enne heale poole saamist alla andma
Need kultuurilised valed panevad tavalise võitluse tunduma läbikukkumisena. Eksperimenteerimisharjumus aga muudab selle edasiminekuks.
SUUR MÕTLE JA ANNE-LAURE LE CUNFF

20. JAANUAR

LOE RAKENDUSES

George Wylesol
See artikkel on varajane pilguheit meie eelseisvale Meisterlikkuse erinumbrile. Täispika numbri lugemiseks vaadake uuesti 28. jaanuaril.
Anne-Laure Le Cunffi poolt
Pärast aastaid õpinguid ja kuut kuud New Yorgis olin veendunud, et olen inglise keele omandanud. Tegin Ameerika sõpradega nalja, vaatasin subtiitriteta saateid ja mõtlesin isegi poole ajast inglise keeles.
Siis kolisin oma esimese töökoha pärast Google’is Londonisse ja äkki tundsin, et ma ei valda seda keelt kunagi päriselt. Kolleegid kasutasid fraase, mida ma polnud kunagi kuulnud. Kultuurilised viited lendasid mul peast läbi. Leidsin end koosolekutel noogutades kaasa, teeseldes, et saan naljadest aru, mis mind täiesti segadusse ajasid. See tundus kohutav.
Kogesin meisterlikkusega kaasnevaid kasvuraskusi, aga kõik, mida mulle milleski heaks saamise kohta räägiti, oli mind pannud seda kasvu valesti läbikukkumiseks tõlgendama.
Meie kultuuriline narratiiv meisterlikkusest pole mitte ainult poolik. See on aktiivselt eksitav ja me oleme meisterlikkust mütologiseerinud viisil, mis paneb inimesi alla andma just siis, kui nad võivad olla uutele territooriumidele sisse murdmas.
Viis valet, mida me endale meisterlikkuse kohta räägime
Probleem algab sellest, kuidas me meisterlikkusest endast mõtleme. Meil on selle toimimise kohta hulk sügavalt juurdunud eeldusi – eeldused, mis tunduvad ilmselged ja tõesed, kuid on tegelikult kahjulikud. Siin on kõige kahjulikumad neist:
• Eksiarvamus nr 1: Meisterlikkus on sihtkoht. Me kujutame ette, et ületame finišijoone, kus me lõpuks „kohale jõuame“ ekspertidena. Jälgige aga iga käsitöömeistrit ja näete, kuidas keegi ikka veel kahtleb oma lähenemisviisis, avastab ikka veel uusi tehnikaid, katsetab ikka veel ja tungib tundmatutele aladele.
• Eksiarvamus nr 2: Areng on lineaarne. Me ootame püsivat ja mõõdetavat edu: harjuta rohkem, saa paremaks, korda. Tegelikkus näeb pigem välja nagu aktsiagraafik: pikad platood, mida vahelduvad järsud hüpped, ja aeg-ajalt langused, kui integreerid midagi uut.
• Eksiarvamus nr 3: Meisterlikkuse saavutamine nõuab äärmist intensiivsust. Uuringud näitavad, et jätkusuutlik ja järjepidev harjutamine on parem kui juhuslikud intensiivsuse puhangud. Keegi, kes harjutab aasta jooksul iga päev 30 minutit, edestab tavaliselt kedagi, kes harjutab kord nädalas 3 tundi.
• Väärarusaam nr 4: Tehnika on kõik. Meid haarab kinnisideeliselt mehaanika: õige viis instrumendi hoidmiseks, täiuslik vorm, täpne meetod. Kuid kuigi tehnika on tohutult oluline, on sama oluline ka mõtteviis, tagasisideahelad, puhkus ja keskkonna toetus.
• Väärarusaam nr 5: Meisterlikkuse saavutamine tundub lihtne, kui see on saavutatud. See on ehk kõige ohtlikum müüt. Isegi meistrid kogevad frustratsiooni ja peavad põhitõdesid uuesti läbi vaatama, kuid nad on õppinud leidma rahulolu protsessist endast, mitte ainult tulemustest.
Seega, kui kõik meie eeldused meisterlikkuse kohta on valed, mis siis tegelikult toimib? Vastus peitub selles, kuidas meie ajud õpivad ja kohanevad.

Allikas: George Wylesol
Meisterlikkuse saavutamine katsetamise kaudu
Meie ajud kohanevad kõige kiiremini uute väljakutsetega, mitte korduvate harjutustega. Võib-olla kõige olulisem on see, et uuringud selle kohta, mida teadlased nimetavad “soovitavaks raskusastmeks”, näitavad, et raskused ei ole märk läbikukkumisest. See on märk sellest, et teie aju moodustab uusi närviteid.
Seepärast ei korda eksperdid lihtsalt seda, mida nad teavad – nad katsetavad pidevalt oma võimete piiril. Kordamise läbi lihvimise asemel käsitlevad nad iga harjutussessiooni nagu minilaborit.
See näeb välja selline:
1. Tee pisikesi katseid. Jäta lahti ideest, et meisterlikkus on sihtkoht. Selle asemel katseta erinevaid lähenemisviise. Programmeerija võib paar päeva katsetada kodeerimisega ilma Stack Overflow’d või ChatGPT-d vaatamata. Muusik võib harjutada heliredelitega 10 minutit enne, kui kahe nädala jooksul lugusid puudutab. Need pisikesed katsed võimaldavad sul oma teadmiste piire proovile panna, samal ajal ka vahepealseid variante omaks võttes.
2. Kujunda tagasisideahelaid. Loo süsteeme, mis aitavad sul märgata, mis toimib. Võid jälgida, milliseid uusi sõnu sa vestluses tegelikult kasutad, pildistada oma tööd eri etappides, et näha oma protsessi mustreid, või küsida konkreetset tagasisidet pärast iga nelja silma all kohtumist oma juhiga. Head tagasisideahelad aitavad sul märgata peeneid parendusvõimalusi, mida on iga päev lihtne kahe silma vahele jätta.
3. Lähene väljakutsetele uudishimuga. Meistrid käsitlevad takistusi kui lahendamist vajavaid mõistatusi. Kui satud millegi keerulise otsa, muutu uudishimulikuks. Mis selles täpsemalt rasket on? Kas on olemas mõni muu vaatenurk, mida proovida? Mis juhtuks, kui jagaksid probleemi väiksemateks tükkideks?
Tõeline meisterlikkus ei seisne kuhugi jõudmises. See seisneb inimeseks saamises, kes suudab kõikjal orienteeruda, arendades katsetades sellist mugavust, et suudaks kohaneda, kasvada ja leida uusi külgi olenemata sellest, millist valdkonda uurid.

Kellele annan oma väe – vennad Mefistofeles ja Lucifer?

Koopajooniste aegadest on inimesed suure saagi nimel mistahes jõududele puud ja maad kokku lubanud – ning ennast ohverdanud. Pälvides kolme tilga vere eest rikkuse ja isegi ilusa naise armastuse laadse toote, jääb inimesekene – homunculus – maise matka lõpuni muretsema: kellele annan oma väe?
Tüütule tööle, sobimatule partnerile, ebasõpradele niikuinii. Saatanale ka siis?
Kas ja kes on minu vampiir? Või äkki olen ma ise suletud taevaväravate taga nende väe ja vere imeja, kellel on ühendus Algallikaga? Toidan iga päev ebausku, millele olen Isa, Poja ja Püha Vaimu kolmainsusse ristimist trotsides ohverdanud raha, asjade ja libaarmastuse eest ohverdatud piisad ja pisarad.
Pilapoest lapsele – või iseenese sisemisele lapsele – vampiirihambaid ostes ei pruugi me midagi teada Londoni Lytseumi teatri juhist Bram Stokkerist. 1897. aastal kirjutatud Dracula loo peategelase nimi tähendab rumeenia keeles saatanat. Transilvaania hertsog saabub oma gooti stiiliga kenitledes Inglismaale, kus pärast klassikalist hea ja kurja vahelist võitlust Abraham von Helsing ta võidab… ja tapab.
Pahelisuse pillerkaar on tulvil tumedat seksuaalsust ja rassismi – juudi vereimejad, juudi hais ja süüfilis on kirjalikul teel levivad haigused, mis pälvivad tuleriida.
Tulles vastu draakoneid ja draculaid, nahkhiiri ja sisalikke rakutasandil pelgava publiku nõudmisele taasluuakse seda lugu üha uuesti. Disney-stuudio elegantsele leebusele omaselt ka nunnus „Deniscu Draculescu“ naljatamise võtmes.
Kui Alfred Hitchcooki õudus-geniaalsus vajutas vampiiride ja lindude foobia pedaali põhja, tuli 21. sajandi uus tase.
Stephenie Meyeri algatatud ja mõttekaaslaste jätkatud „Videviku saaga“ on nii ulmeliste raamatute kui põneviku žanris filmidena saanud miljonid noored vampiiride romantikat neelama. Nii „Videviku“ kui Batmani maagiamaailmas kroolides ollakse otseselt ja kaudselt Alice in Wonderland sündroomi kütkes.
Selle sündroomiga kaasneb nihkes mina-pilt. Kuni end kõveriti kujustades vale suurusega rõivad valitakse, on petlikkus süütu. Kui petlikus luulutamises on lisaks juures LSD või mõni noortele kättesaadavam aine, on tulemuseks tagajärg. Ma lendan! Ja järgmised kriminullid lisavad tapmise ja tagaajamise altarile uued nullid.
1865. aastal „Alice Imedemaal“ ja hiljem „Alice peeglitagusel maal“ kirjutanud Lewis Carroll ei osanud ettegi kujutada, millest hakkab koosnema 21. sajandi noorte enesetapu põhjuste statistika. Liiga vähe raha ja rõõme, liiga palju pettumusi ja pettekujutlusi. Jonathan Swifti „Gulliveri reiside“ lugemise asemel minnakse ainete abiga ise Gulliveriks kätte ära. Meri põlvini – ja nägemist!
Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ eeskujul rännakule saadetud Lemueli nimi meenutab Lemuuriat. Hiiglaste ja kääbuste maal kulgeb ta pooljumal Kalevipoja ja kilplaste analoogina. Lendava saare lugu paneb küsima: kas tõesti kohtumine tundmatuga? Tarkade hobuste motiiv sarnaneb Ükssarvikute tõese muinasjutuga ning haakub tõsiasjaga, et Swift pani oma briti-kriitilise teosega aluse iirlaste rahvuslikule eneseteadvusele.
Britid alates kuninganna Victoriast kuni Oscar Wilde’ini omakorda vaimustusid Alice’ist ning lubavad tänini lahkesti enese üle naerda. Kasvõi jaburas teelaudkonnas. Briti absurdi tähtteose kirjutas muide tuntud matemaatik. Ligi 200 keelde ja 20 filmiks viidud teksti on neli korda eestindatud. Teiste seas tõlkis Jaan Kross selle loo Oxfordi Ülikooli dekaani tütrest, tema perest ja muudest loomadest.
Imeliselt aasalt küülikuurgu kukkunud ning raamatu teises osas peeglitagusesse ilma ilmunud – või ärganud! – tüdruku seiklused on inspireerinud John Lennonit, Marilyn Mansonit ja Salvador Dalid.
Väga erinevas eas lastele 7ndast kuni 70nda eluaastani sobivad sümbolistlikud sündmused sünnivad mängukaartide, toiduainete ja loomadega. Irvik-kiisu on neist märgilisim. Tema haihtudes jääb naeratus õhku hõljuma. Samuti on Gulliveri Lemuuria-lendude olulisimaid loomrahva esindajaid kass. Ja – üllatus-üllatus! – Bulgakovi täht-kass Peemot on kasside klass omaette. Tema käes on Püha Graal ning ta tuleb hukata.
„Meistri ja Margarita“ narratiiv tõstab taevalikult targa kassi õukonna kõige arukamaks tegelaseks – narriks. Narridel on õigus rääkida, mis on Tõde.
Sõltumatud sarmikad saatanlikud kassid vastanduvad Bulgakovil koertele. Enne faktilisi elundite ja näärmete siirdamisis kirjeldab vene geenius, milline lupard penist inimese südamega saab. Joob, suitsetab ja ropendab.
1928. aastal alustas Bulgakov 12 aastat kestnud, neli korda ümber kirjutatud ning 60 aastat hiljem tsnseerituna ilmunud „Meistri ja Margarita“ kirjutamist. 20. sajandi parimaks teoseks tituleeritud romaani konarlik, ent kauamängiv võidukäik on nõukogude režiimi eest hoiatav fantaasia. Ühiskonnakriitiline allegooria juhatab kõigi ajastute inimesi märkama, kellele ja mille nimel me anname oma väe. Nagu Lev Tolstoi jäädvustatud ning aegade lõpuni rongi alla viskuma määratud Anna Karenina, on ka Meistrisse armunud Margarita abielunaine.
Nagu tsenseeritud ja varjutatud Piiblis, nõnda ka kultus-koledikus võimutseb julm Pontius Pilatus oma peniga, must maag ja varietee-teatraalid, poeedid ja psühhiaatrid.
Nagu Orwellil ja Wassermannil, pälvib ka Bulgakovil vabamõtlemine vaimuhaigla.
Patune naine kümbleb end verevannis vastupandamatuks ning transformatsioonide segadikus kaovad inimesed, telefonid ei tööta ning Jumala pojale jäetakse kaks võimalust. Ta on kas kurjategija – või pole teda üldse olemas.
Vastupidiselt tänasele loodab Kiievist pärit tubli tädimees endale Moskvas valdusi pärida – tükkis korteriühistuga ja puha. Peaasi, et kõik mustad kassid tapetakse.
Õnneks ei ole nii antisovieetlikku taiest koos muu vene kultuuriga eestlastele ära keelatud. 21 aastat tagasi dramatiseeris Mati Unt selle Eesti lavale ning praegu mängitakse seda taas Tallinnas. Publiku ees on ka Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ Anton Hansen Tammsaare tõlgituna.
Ka siis, kui inimesed enam üldse midagi ei loe, on hoiatavate süvatekstide vägi universumi Youtube’is ikkagi olemas. Kasvõi kirjavigadest kubisevate sisukokkuvõtetena internetis. Paremal juhul jõuavad valede vaibide energeetilise toitmise lood ka maisesse Netflixi.
„Luciferi“ seriaali vaatamise tunnid ja nädalad imevad arvutud teismelised piigad endasse. Hurmavalt seksikas mees, mis sa teed! Vähemalt iseendale turvaliselt ekraani ees õhkavad tüdrukud ühegi vamp-väe toitmisega liiga ei tee.
Saatana seriaali sigitajad Neil Gaiman, Samuel Keith ja Mike Dringenberg oma rahvusomaste perenimedega võimaldaksid avada juutide vandenõuteooria sarja järjekordse holokaustiku.
Jätkem see võimalus kasutamata ning nautigem näitleja Tom Ellise lummavat hõrk-matšolikku vastupandamatust.
Vastupandamatust maatriksi-moonutuste maailmast aitavad meid võimalikult väikeste valude ja kaotustega väljuda Sadhguru, David Icke’i, dr Joe Dispenza ja Gregg Bradeni loengud. Tasub meeles pidada, et miski pole see, millena paistab. Ei draakonid ega vampiirid taha, et näeksime hologrammide ja metaversioonide taha.
Piirangutest vabanedes tõuseme urban-fantaasia langenud ingliga sarnaselt tuhast. Tuli põrguvürst pärast 10 miljardit aastat Valgusetoojaks, saame meie ehk oma enese kehas hakkama ilma kellegi teise kena korpust kaaperdamata.
Jumala suurele plaanile vastu hakkamata, oma tõelisse väesse tulles on igaüks meist selgelt nägija-kuulja-tundja – ajarändur samal ajal sajas kohas, surematu ja lennuvõimeline, tuldpurskav ning eluks sobimatuidki haavu ja haigusi tervendav.
Erinevalt oma tiivad varna pannud Morningstarist suudame meie jumalanäolistena luua ei millestki kõike.
Kui me vaid oma väge ikka ja jälle vasakule ära ei ohverda. Oma tormi ja tungi laineharjal surfates alustas Johann Wolfgang Goethe 1808. aastal „Fausti“ kirjutamist. Alustas Jumala ja Mefistofelese kihlveoga, jätkas Fausti meelitamisega tema tegelikult teelt maapealsesse põrgusse. Puudlina – ei armasta klassikud koeri! – korraldas Kurat läbi volbriöö Margareta ematapjaks. Inglid viisid süütu neiu taevasse, Faustil aga oli ees antiikmütoloogiasse kehastumine – seejuures Ilusa Helena mehena poeg Ikarose kaotamise – ning keisri teenistusse jõudmine. Pärast hirmude täispaketi kättesaamist ületab ta hirmude hirmu: kartuse igavese elu ees. Tõuseb armastuse võidukäigul taevasse ja ühineb Margaretaga. Oli siis kõike seda jubedat enne vaja?!
Selleks, et noorte eestlaste haridus ühtaegu nii religioosse kui paganliku pärimusega ühendada, tegi Eno Raud Vanapagana teemaga sama, mida Kalevipojaga. Kirjutas oma poegadele Reinule ja Mihklile proosalise essentsi, mis asetub Tammsaare Põrgupõhja uue Vanapagana kõrvale. Õndsaks saama tulevad mõlemad – ja Juula ka.
Kui vaid Kaval-Ants kui kiusaja Vanapaganat oma hingerahu ja südameverega puuki toitma ei eksitaks.
Teeb eestlane endale Krati ega saa temast enam surmani lahti. Nii Evald Tubina kui stuudio Tallifornia loodud Kratid sakivad sajaga. Igavesti. Imevad ja nõuavad: anna tööd!
1943. aastal esmakordselt lavastatud, hiljem Ülo Vilimaa tantsitud kolekoomiline õudusunenägu „Kratt“ jääb meie rahvuskehandit puukima, kuni me oma arast ahnusest ei vabane.
Rumalale lodevusele kõrtsist leevendust otsides jäämegi endal kaval-antsusid koju tantsima ja tassima. Usume, et nad veavad meiega koos, meie asemel sõnnikut, viskavad nuia või villast ja kannavad hobuseid seljas. Imetame neid. Nemad aga magavad sortside ja deemonite maapealsete kehastajatena aidaust „valvates“ selle peal. Ait aga muudkui tühjeneb – nii nagu Augeiase tallid mustmaagiliselt täituvad…
On üks anekdoot. Põrgus valvab esimest katelt allilmatäis kuradeid, teist vaid üks saatan, kolmandat mitte keegi. Otsekui seal sees keegi ei keegi. Esimeses on juudid: saab üks välja, aitab kõik teised ka välja. Teises on venelased. Ühe välja pääsemisele aitavad kaasa kõik teised. Hakkab kolmandas katlas hauduvatest eestlastest üks välja ronima, tõmbavad teised tema tagasi. Kellele annan oma väe? Sõrme või lausa käe?
Külarahva arvamusele, kuratlikele ärakasutajatele ja maksuametile – selge see!

Hannes Võrno: “Van Goghi muuseum Amsterdamis ei ole kunstiasutus.
See on raskekujuline ajupesumeka muuseumikristluse hullunud kummardajatele. Seal ei olda kunsti pärast. Seal ei olda isegi Van Goghi pärast. Seal ollakse rituaali pärast – kinnituse pärast, et ollakse õigel poolel, õigel ajal, õiges kohas. Pilet on indulgents. See tuleb varakult soetada, et mitte petuka otsa sattuda ja rahast ilma jääda. Äri…
Inimesed pildistavad. Mitte maale, vaid reproduktsioone. 3D-prinditud pindu. Ekraane. Ruumikujundaja visiooni järgi ümber mõõdetud, ümber toonitud ja ümber formaaditud Vincenti. Originaal on vaid ettekääne. Tegelik objekt on kogemus, mis on ette ära kirjutatud ja turvaliselt steriliseeritud. Midagi ei tohi juhtuda vaataja ja pildi vahel. Mingit riski ei ole. Mingit vahetut kokkupuudet ei lubata.
Autoportreede saal oli murdepunkt. Mitte seepärast, et need tööd oleksid pettumus – vastupidi. Vaid seepärast, et giidi loeng, mis seal kui avariikorgita tuubist voolas, tappis viimasegi võimaluse vaikuseks. Vincenti nägu räägib ise. Ta ei vaja jutlustajat. Aga muuseum ei talu vaikust, sest vaikus jätab inimese üksi mõttega. Ja mõte võib minna vales suunas.
Kogu see ettevõtmine on oma kommertsiaalsuses isegi jäledam kui austerlaste Mozarteum. Seal on vähemalt ausus: Mozart on bränd ja keegi ei teeskle, et see oleks midagi muud. Van Goghi puhul mängitakse kaasaegset vagadust. Pseudoempaatiat. Ohvriesteetikat. Turvalist hullust, mis ei ähvarda kedagi.
Aga Vincenti sõnum ei ole turvaline. See ei ole lohutav. Seal on kuulutus ja hoiatus. Seal on katkine pilk, mis näeb maailma liiga selgelt. Seal on valu, mis ei küsi luba, ja ausus, mis ei sobi ühegi institutsionaalse narratiiviga. Just seepärast tuleb see sõnum ära lahjendada, kontekstualiseerida, teadusustada ja lõpuks ära tappa.
Seda ei anta kellelegi mõista. Sest see oleks arusaamatus. Ja arusaamatus on ohtlik neile, kes usuvad, et kõik peab olema seletatav, juhitav ja mõõdetav. Teadususklik ei talu müsteeriumi. Ta talub ainult seletust. Ja kui seletus on olemas, siis pole enam midagi kuulata.
Van Gogh muuseumis ei ole Vincentit. Seal on tema keha ümber ehitatud pühamu, kus kummardatakse mitte kunstnikku, vaid süsteemi, mis on suutnud temast teha ohutu toote. Puhastatud kannataja. Plakatipühak.
Ja selles mõttes on see muuseum täiuslikult kooskõlas ülejäänud Amsterdamiga. Linnaga, mis jutustab vana Hollandi lugu, aga ei usu sellesse ise. Linnaga, kus ideed on tähtsamad kui inimesed ja vorm tähtsam kui sisu.
See ei ole enam kunst. See on usund.
Ja nagu iga usund, kardab seegi kõige rohkem ausat pilku.”

Raamatud kui kodu kujunduse ja soojustuse materjal
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Vasta küsimustele 3) Kirjuta oma suhetest raamatutega
Kujutlege end tundide kaupa raamatu kaupluse ukse taga järje korras seismas. Nii oli.
Kujutlege end makulatuuri kokku ostu tassimas et saada menuki ostmiseks talong. Oligi nii.
Kujutlege end tunde ja öö päevi nädalaid ja õigu poolest aastaidki raamatuid lugemas.
Neil aegadel ei uputanud nuti seadmed teid info koske televiisor ei peibutanud filmide ja seriaalidega. Igaks elu juhtumiks olid raamatud neisse investeeriti suur osa oma palgast neist parem osa oli keelatud ning tänaseks on neist saanud hinnaline kodu kujunduse ja soojustuse materjal.
Keelatud vili on magus. Suuremate linnade raamatu kogude eri fondidesse suletud raamatuid levitati ka masin kirjalise sala kaubana. Suur osa oli inglise hispaania ja vene keelest nõukogude ajal veel tõlkimata. Riigi vastase tegevuse eest kas kinni istuvad või katla kütjate ja öö vahtidena töötanud inimesed tõlkisid ja paljundasid.
Rohi oli vanasti rohelisem ja taevas sinisem ning kodud intellektuaalsemad siiski ka faktiliselt ja päriselt. Korterid ja tüüp majad sarnanesid üks teisega lisaks ühe sugusele mööblile ka selle poolest et inimesed soetasid endale sarjade kaupa kirjandust pärliteks uudis kirjandus ja vabanemise eel järjest ema keelde tulnud ava
maailma kirja sõna paremik.
Koos okupatsiooni surutisest pääsemisega kõik see mees aina ehitas. Oldi nõus sööma kartuli koori ja räimi et korterist oma koju pääseda. Iga verd higi pisaraid tehnikas ehitatud eramu olulisim kujundus element olid raamatud. Seina täite kaupa.
Elu etappide vaheldudes linnast maale või maalt linna mööda Eestit või erinevate riikide vahet kolides ja järjest uusi kodusid rajades tassisid eestlased oma suurimat varandust raamatuid nagu kass poegi kõikjale kaasa.
Ehitamine ja kolimine ei jätnud juba mõne aja eest paljudele meist lugemiseks aega nostalgilise varanduse ja parima võimaliku soojustus materjalina kanname oma köidete ridu kaasas tänini.
Mats Traat Arvo Valton Karl Ristikivi ja Mati Unt on koos sobivas mõõdus riiulitega 15 kuni 25 sentimeetrit paks kvaliteetsest paberist kodu soojus. Värvide kaupa kenasti sobitatav valged Europeiad pruun rida Seiklus jutte maalt ja merelt kollased ja punased sarjad…
Peale esteetika ja ergonoomika pakuvad raamatud kodu soojustusele ja kujundusele lisaks ka esoteerilist energeetikat. Oled see mida sööd. Tiksud selles energias mille keskel elad ja hingad töötad ja magad. Arukas inimene kümbleb Paulo Coelho ja Carlos Castaneda väes. Ette vaatlik kindla peale mineja valib laste raamatud ja muinas jutud.
Erinevas eas lastele loodud muinas juttudes on kogu inimlik ja jumalik nähtav ja nähtamatu taevane ja maine tegelikkus puhates ja mängides kirjas. Nii naljatades kui muinas juttude keeles nii raamatute kui Disney impeeriumi filmidena räägitakse kõige tegelikumast ja olulisemast.
Õppe kavade kohustusliku kirjanduse nimistu koostajad on samuti reastanud meie kodu seinu katvast olulisima. Kohustuslik paraku kohutab. Uue ajastu reegel on mida ei taha seda ei tohi. Iga inimene ja raamat jõuab meieni siis kui oleme selleks valmis. Seniks meele olu muusikat.

1. Miks oli nõukogude ajal lugemine nii populaarne, et inimesed investeerisid raamatutesse kogu oma vaba raha ja aja?
2. Mispärast oli osa raamatuid keelatud?
3. Kellena töötasid dissidendid, riigivastased intelligendid, kes muu hulgas keelatud kirjandust paljundasid?
4. Kuhu on kadunud lugemise aeg, motivatsioon ja harjumus?
5. Kirjelda raamatu kui füüsilise nähtuse esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi.
6. Mida tähendab väide „oled see mida sööd“ ja-või „oled see, mida loed“?

Alexis Varnum: Jaanuar on hea aeg tempo maha võtmiseks. See pole „seisak”, vaid teadlik paus: taastumine, tasakaalu leidmine ja enda sisse vaatamine enne, kui aasta jooksul hoog loomulikult kasvab. Kui tunned, et miski liigub aeglaselt, võib see olla märk, et su süsteem vajab ümberhäälestust ja prioriteetide selginemist.
Viimasel ajal on räägitud ka päikese aktiivsuse (nt päikesepursked) suurenemisest. Inimesed kogevad seda väga erinevalt ja individuaalselt. Mõned võimalikud märgid, mida inimesed enda puhul kirjeldavad:
väsimus ja unehäired (sh ärkamised öösel, erksad unenäod)
„udune” pea, keskendumisraskus, rohkem emotsionaalsust
surve- või pingetunne peas, silmade väsimus
suurem tundlikkus seedimisele või kehale üldisemalt
hetkeline pearinglus või seletamatud „emotsioonilained”
Oluline on meeles pidada: need aistingud võivad tekkida ka stressi, üleväsimuse, hooaja- ja elutempo muutuste tõttu. Kui sümptomid on tugevad või püsivad, tasub kindlasti konsulteerida spetsialistiga.
Mis aitab sellel perioodil kõige rohkem?
uni ja rütm (magamaminek/ärkamine võimalikult stabiilselt)
lihtne, toitev toit ja piisav vesi
päevased pausid: vaikusehetk, hingamine, jalutuskäik
selge plaan: 1–3 realistlikku fookust nädalaks, mitte kümme korraga
keha kuulamine: vähem sundi, rohkem järjepidevust
Mõni tunneb sel ajal vajadust rohkem puhata ja üksi olla, teine kogeb loovuse tõusu või ootamatut selgust järgmiste sammude osas. Mõlemad on okei. See, mida sa praegu vaikselt ja sisemiselt üles ehitad, hakkab hiljem väliselt kuju võtma.

144K
Tahad vabadust?
Me peame selle kätte saama.
Tahad kiiremini?
Ma näitan sulle, kuidas.
Ma selgitan lähemalt, mida Vastupanuliikumise agendi ‘Cobra’ reedel avaldatud luureandmed tegelikult tähendavad… Selles olukorra värskenduses annab Cobra meile teada, et see aeg, mille nimel oleme töötanud peaaegu 14 aastat … ehk … Kokkusurumise Läbimurre… kus ülalt ja alt tulev valgus koonduvad selle planeedi pinnal Lõpliku Vabanemise jaoks, on nüüd käes.
Võin kinnitada, et Sedonas – mille Cobra on tuvastanud ühe planeedi kolmest Ülestõusmispöörisest – oleme näinud selle lahingu intensiivsuse suurenemist – eriti uusaastaööl, nagu Cobra mainis.
Cobra ütleb: ” Kuna Valgusjõud suurendavad energiaid planeedi pinna lõpliku puhastamise saavutamiseks, ägeneb võitlus planeedi ajajoone pärast. ”
Paljud valgustöötajad teatavad „ mitte millestki mitte, õnnetustest” või „hirmu- või õudustundest” … mis kõik viitavad lahingu tõsisele ägenemisele nüüd, kui see on jõudnud L0-ni (planeedi pinnale).
Cobra kommenteeris lisaks, et uusaasta oli see hetk, mil lahing nähtavaks sai – isegi peavoolule…
Mida siis valgustöötajad sellisel ajal … sellisel kriitilisel hetkel teevad?
Nagu ma varem mainisin, oleme kurnatud … umbes nagu Washingtoni räbal armee Delaware’i jõge ületades.
Aga nagu Washingtoni armee, usume ka meie millessegi . Me teame oma südames , et elu peaks olema palju parem kui see – kõigile planeedil. Me teame , et on olemas heatahtlikke olendeid, kes meid aitavad – meie galaktilised vennad ja õed – ning et see sõda võidetakse peagi meie jaoks. Valgus .

Milline on siis meie roll? Mida meie galaktilised perekonnad meilt praegu ootavad?
Me peame valgust hoidma.
Me oleme nende füüsilised ankrud selles valdkonnas. Me peame hoidma kinni oma usust. Me peame hoidma kinni oma sidemest nendega. Et nad saaksid sisse tulla ja seda olukorda muuta.
Sellest meie 144 000 massimeditatsioonid tegelikult räägivadki.
Ja sellepärast sind vajataksegi.
Näeme 90 minuti pärast, kallis…
Kui te kohale ilmute – ja oma spetsialiseerunud valgustöötaja võimetega sellesse 144k massimeditatsiooni panustate – , on tulemas veel häid uudiseid…
… et tagada üha enam Allikajumalanna Valguse pinnale naasmist – meie 144K psüühilise kirurgia tüüpi massmeditatsiooni abiga.
Teie teenistuses …
Tundmatu valgussõdalane
ps. Cobra korraldab kahe nädala pärast Pheonixis Arizonas olulise võrgu aktiveerimise , kuhu ma julgustan teid võimalusel minema, kuna see aitab samuti vabanemisprotsessile kaasa.
_ …
Noorkuu Kaljukitses
144K massimeditatsioon
Kuupäev: 18. jaanuar 2026
Aeg: 14:00 EST
Teie ajavöönd: https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html
Telegrami, YouTube’i, Facebooki ja X-lingid postitatakse peagi lehele.
144K liikme sait , et vähendada rämpsposti kaustadesse sattuvate 144K teadete arvu.
Tasuta konverentskõne: 1-518-318-5638
YouTube’i otseülekanne: kliki siia
Facebooki otseülekanne: Kliki siia
Otseülekanne X-is: Kliki siia

Alexis Varnum: Peatu korraks. Tee üks sügav sissehingamine. Lase väljahingamisel olla pehme ja lõdvestunud. Tuleta endale meelde: „Sel hetkel on mu südames kõik hästi.”Hinga veel kord. Iga sinu sissehingamine toidab nii keha kui ka hinge. Keha saab hapnikku, mis jõuab justkui armastusega igasse rakku. Sinu sisemine olemus saab pideva elujõu voo. Sisse hingates sa võtad vastu. Välja hingates lased oma vibratsioonil levida väljapoole ja seguneda ümbritseva maailmaga. Sisse hingates püüa võtta endasse kõike head, ilusat ja tõest oma elus. Võta vastu need „sagedused”, mis sind julgustavad, inspireerivad ja toetavad. Välja hingates jaga maailmaga oma armastust — oma häid kavatsusi, palveid, lootusi ja unistusi.
See on õnnistus sulle endale ja samal ajal ka panus maailma, mida sa enda ümber näed.Sinu Maal toimub väga palju head. Kaos, mida näed uudistes, on vaid väike osa sellest, mis elab enamiku inimeste südames. Armastus on palju levinum kui vihkamine. Headust kohtab palju sagedamini kui vägivalda.
Noor inimene, kes toidab oma tagahoovis metsikut kassipoega, ei jõua kunagi uudistesse. Üksikema, kes ühendab töö ja laste kasvatamise, ei satu seltskonnakroonikasse. Head inimesed, kes käivad eakatel naabritel külas, ei tundu meediale „piisavalt põnevad” — nagu ka lugematud inimesed, kes iga päev püüavad elada hoolivalt, kaastundlikult ja ausalt.
See, mida näidatakse uudistes ja sotsiaalmeedias, on vaid väike killuke elust sellel imelisel planeedil. Hinga sisse. Ima endasse armastust. Hinga välja. Jaga seda. On tõsi, et inimesed on leidnud kujuteldamatuid viise, kuidas maskeerida oma hirmu ja ebakindlust — ülemvõimu, vägivalla ja vihkamise kaudu. Kuid veel rohkem on neid, kes on leidnud säravaid viise armastuse väljendamiseks. Iga hetk toidetakse üksteist, päästetakse loomi ja lapsi, õpetatakse, ravitakse, palvetatakse, mediteeritakse, tehakse sporti, ollakse looduses, mängitakse pilli, keedetakse teed ja soovitakse tähti vaadates midagi head. Me võiksime kirjutada terveid köiteid sellest heast, mida on näha iga päev.
Seepärast, kui pimedus tuleb su ette — uudistes, sotsiaalmeedias või kasvõi poes kellegi vaidlust nähes — hinga. Hinga sisse armastust. Välja hingates jaga armastust, sest need, kes elavad vihas, raevus ja hirmus, on sageli kurvad ja kannatavad hinged, kes vajavad väga tervendavat armastuse vibratsiooni. Ainult armastus suudab neid haavatud südameid rahustada ja lohutada.
See armastus on jumalik. See ei ole pelgalt inimlik romantika või mööduv külgetõmme koos sooja hellusega. See on armastus, mis näeb hinge tõde, ükskõik milline see parasjagu on. See on armastus, mis ütleb vaikse, mõistva pilguga: „Ma tean, kes sa tegelikult oled, isegi kui sa oled selle unustanud.” See armastus hoiab endas teed ja võimalust hingele, kes on oma tõelisest armastavast olemusest kõrvale kaldunud.
Iga sissehingamine toob sinuni selle jumaliku armastuse. Iga väljahingamine kiirgab selle välja. Just sinu valgus, kallid, võib olla see muutus. Sinu valmisolek uskuda, et igas hinges on valgus — olgu see kui tahes peidetud — ja sinu soov elada võimalikult palju armastusest lähtuvalt loovad maailma, kus austatakse armastust, mitte vihkamist, vägivalda või hirmu.
Sinu maailm ei ole veel täielikult seal. Aga sinna on võimalik jõuda. Sa saad valida armastuse. Sa saad hingata. Sa saad olla see headus, see armastus ja see rahu, mida sa soovid maailmas näha. Nii jääd sa truuks oma olemusele, tõused kõrgemale kaosest ning toitud ja juhitud oled armu voogudest.

Käesolevad transformatsiooni sümptomid: Paljud sümptomid tekivad energiavälja ja -süsteemide ümberhäälestumise, ning mitmemõõtmelise sensoorse teadlikkuse aktiveerumise tõttu. Meie jumalik algne plaan on praegu täielikult aktiveerunud, mis võib väljenduda raskustes mäluga, unustamises või hiljutiste sündmuste meenutamisel. Samuti võib toimuda „kolmanda silma” ja käbinäärme ärkamine, ning eluenergia aktiveerumine.
Muutused seedimises: Seedeelundkonnaga seotud muutused, nagu puhitused ning kehakaalu langus või tõus, on üsna tavalised, kuna keha kohandub kõrgemate sagedustega. See toob sageli kaasa muutused toitumisvajadustes. Isegi kui senine toitumine on olnud tervislik, võivad sinu areneva vibratsioonilise seisundi toetamiseks olla vajalikud täiendavad muudatused selles, mida sa sööd ja jood, luba endale seda muuta.
Sisemine transformatsioon: Ülestõusmise teekonna jooksul toimuvad sügavad sisemised muutused. Pidev minevikust vabanemine on vajalik isiklikuks kasvuks ja enesekehtestamiseks. Kui vanad mustrid lahustuvad, tekib ruum kõrgemaks kooskõlaks ja teadlikuks laienemiseks. Selle aasta energiateema keskendub sisemise jõu taastamisele, reaalsuse aktsepteerimisele sellisena, nagu see on, juurdunud hirmust vabanemisele, uute muutustega Maal kohanemisele, ning võimaluste kasutamisele usalduses, et Universum juhib ja toetab.Tänu neile kõrgematele aktivatsioonidele läbib energeetiline „plaan” muutumise, toetades üleminekut uuele tasandile, eneseteostust ja kõrgema teadvuse kehastamist.

Raamatud kui kodukujunduse ja -soojustuse materjal
Murutari tekst on kasutatav etteütluseks ja väitlusmaterjalina.
Kujutlege end tundide kaupa raamatukaupluse ukse taga järjekorras seismas. Nii oli.
Kujutlege end makulatuuri kokkuostu tassimas, et saada menuki ostmiseks talong. Oligi nii.
Kujutlege end tunde ja ööpäevi, nädalaid ja õigupoolest aastaidki raamatuid lugemas.
Neil aegadel ei uputanud nutiseadmed teid infokoske, televiisor ei peibutanud filmide ja seriaalidega. Igaks elujuhtumiks olid raamatud – neisse investeeriti suur osa oma palgast, neist parem osa oli keelatud ning tänaseks on neist saanud hinnaline kodukujunduse ja -soojustuse materjal.
Keelatud vili on magus. Suuremate linnade raamatukogude erifondidesse suletud raamatuid levitati ka masinkirjalise salakaubana. Suur osa oli inglise, hispaania ja vene keelest nõukogude ajal veel tõlkimata. Riigivastase tegevuse eest kas kinni istuvad või katlakütjate ja öövahtidena töötanud inimesed tõlkisid ja paljundasid.
Rohi oli vanasti rohelisem ja taevas sinisem ning kodud intellektuaalsemad siiski ka faktiliselt ja päriselt. Korterid ja tüüpmajad sarnanesid üksteisega lisaks ühesugusele mööblile ka selle poolest, et inimesed soetasid endale sarjade kaupa kirjandust, pärliteks uudiskirjandus ja vabanemise eel järjest emakeelde tulnud avamaailma kirjasõna paremik.
Koos okupatsiooni surutisest pääsemisega kõik see mees aina ehitas. Oldi nõus sööma kartulikoori ja räimi, et korterist oma koju pääseda. Iga verd-higi-pisaraid tehnikas ehitatud eramu olulisim kujunduselement olid raamatud. Seinatäite kaupa.
Eluetappide vaheldudes linnast maale või maalt linna, mööda Eestit või erinevate riikide vahet kolides ja järjest uusi kodusid rajades kolisid tassisid eestlased oma suurimat varandust – raamatuid – nagu kass poegi kõikjale kaasa.
Ehitamine ja kolimine ei jätnud juba mõne aja eest paljudele meist lugemiseks aega, nostalgilise varanduse ja parima võimaliku soojustusmaterjaline kanname oma köideteridu kaasas tänini.
Mats Traat, Arvo Valton, Karl Ristikivi ja Mati Unt on koos sobivas mõõdus riiulitega 15 kuni 255 sentimeetrit paks kvaliteetsest paberist kodusoojus. Värvide kaupa kenasti sobitatav: valged „Europeiad“, pruun rida „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kollased ja punased sarjad…
Peale esteetika ja ergonoomika pakuvad raamatud kodusoojustusele ja -kujundusele lisaks ka esoteerilist energeetikat. Oled see, mida sööd. Tiksud selles energias, mille keskel elad ja hingad, töötad ja magad. Arukas inimene kümbleb Paulo Coelho ja Carlos Castaneda väes. Ettevaatlik kindla peale mineja valib lasteraamatud ja muinasjutud.
Erinevas eas lastele loodud muinasjuttudes on kogu inimlik ja jumalik, nähtav ja nähtamatu, taevane ja maine tegelikkus puhates ja mängides kirjas. Nii naljatades kui muinasjuttude keeles, nii raamatute kui Disney-impeeriumi filmidena räägitakse kõige tegelikumast ja olulisemast.
Õppekavade kohustusliku kirjanduse nimistu koostajad on samuti reastanud meie koduseinu katvast olulisima. Kohustuslik paraku kohutab. Uue ajastu reegel on: mida ei taha, seda ei tohi. Iga inimene ja raamat jõuab meieni siis, kui oleme selleks valmis. Seniks meeleolumuusikat.

Peeter Tammela: Päikese trigoon Sõnnis asuva retrograadse Uraaniga – see on vaid üks aspekt väga erilisest Kuuloomisest 18. jaanuaril (sellest erilisest seisust homme pikemalt).
* Praktiline läbimurre – Päike Kaljukitses otsib sihipärasust, nähtavat tulemust ja autoriteeti, retrograadne Uraan Sõnnis toob aga sisemise ärkamise ja vajaduse teha asju omal moel; nende trigoon loob stabiilse, kuid uuendusliku energia, kus senist töö- või elusuunda saab reformida ilma kõike lammutamata; võimalus muuta struktuure seestpoolt, mitte mässu, vaid teadliku uuendamise kaudu;
* Ebatavaline kindlus – sisemine autoriteet asendab välist heakskiitu; see aspekt soosib tegutsemist viisil, mis austab nii isiklikku sõltumatust kui ka vastutust; sobib hästi uue süsteemi, töömeetodi või pikaajalise projekti käivitamiseks, mis põhineb varem alla surutud ideedel või individuaalsel andel;
* Innovatsioon, mis maandub – ideaalne aeg tehnoloogiliste, finantsiliste või eneseteostusega seotud läbimurreteks, mis ei ole hetke sähvatused, vaid millel on kestvus ja sügavus; võimalus, et isiklikud rollid, staatusepositsioon või karjääriväli saab uuendatud moel tugeva aluse; vabadus ei tule vastuollu struktuuriga, vaid toetab seda – kui oled valmis tegutsema targalt ja oma tõe järgi;
* Stabiilne uuendus – Päike Kaljukitses tahab ehitada, vastutada ja saavutada, Uraan Sõnnis soovib murda mustreid, kuid säilitada väärtuse tuuma; nende trigoon loob võimaluse muuta midagi sügavalt ja püsivalt, ilma kaost tekitamata; struktuursed uuendused, mis ei lõhu, vaid uuendavad seestpoolt; reformid, mis sünnivad küpsusest, mitte mässust;
*Isiklik vabadus läbi vastutuse – võimalus seista ausalt oma individuaalsuse eest, jäädes samal ajal usaldusväärseks; konservatiivne isiksusejoon saab nüüd lisatõuke loovuse ja originaalsuse suunalt; ei pea valima traditsiooni ja innovatsiooni vahel – saab ehitada silda nende vahele;
*Teadlik rollimuutus – aeg vaadata, kuidas oma identiteeti väljendada moel, mis on kooskõlas nii sisemise vabaduse kui välise korra vajadusega; võimalik muuta oma staatust, autoriteeti või eesmärki uues suunas, ilma et kaotaks jalgealust; hea aeg karjääriliste uuenduste, digitaalsete struktuuride või ainulaadse autoripositsiooni ülesehitamiseks; energiate tuum: jää endale kindlaks, aga muutu nii, et sillad jäävad põletamata.

Päikese trigoon retrograadse Uraaniga on väga toetav ja jõustav aspekt, mis ühendab Kaljukitse stabiilsuse ja Uraani uuendusmeelsuse. Kuna mõlemad planeedid asuvad maamärkides, ei too see kaasa kaost, vaid pigem kontrollitud ja kasulikke uuendusi. See on aeg, mil saame oma elu vundamenti tugevdada, kasutades selleks värskeid ja nutikaid meetodeid.
Siin on peamised mõjud:
* Enesekindlus ja isikupära
Päike sümboliseerib meie ego, elujõudu ja identiteeti. Trigoon Uraaniga annab meile julguse olla “teistmoodi” ilma hirmuta kriitika ees.
• Autentsus: Sa tunned end mugavamalt oma unikaalsete omaduste väljendamisel. Kui oled varem püüdnud liigselt sobituda ühiskondlikesse raamidesse (Kaljukitse varjukülg), siis nüüd leiad viisi, kuidas jääda truuks iseendale, säilitades samal ajal teiste austuse.
• Läbimurded isiklikus arengus: See aspekt soodustab “ahhaa-hetki”, kus mõistad äkitselt, kuidas lahendada mõni pikaajaline sisemine takistus.
* Efektiivsus töös ja karjääris
Kaljukits armastab struktuuri ja Uraan Sõnnis armastab ressursse optimeerida. See kombinatsioon on suurepärane professionaalseks arenguks.
• Uuendused meetodites: Võid leida uue tarkvara, tööriista või töövoo, mis muudab su igapäevatöö oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. See on “tark töö, mitte raske töö” energia.
• Autoriteet ja uuendusmeelsus: Ülemused ja koostööpartnerid on sel ajal avatumad sinu uutele, veidi ebatavalistele ideedele, sest suudad neid serveerida väga praktilisest ja loogilisest küljest.
* Praktiline vabadus ja rahaline vaade
Kuna Uraan on Sõnnis retrograadne, suunab see meid sissepoole vaatama ja oma väärtushinnanguid revideerima.
• Majanduslik nutikus: See on suurepärane aeg oma vara ja sissetulekute ümberhindamiseks. Võid avastada viise, kuidas saavutada suurem rahaline sõltumatus, tehes oma kulutustes või säästmisviisides väikeseid, kuid geniaalseid muudatusi.
• Vabanemine iganenud kohustustest: Võid märgata, et mõned vanad reeglid või kohustused, mida pidasid vältimatuks, ei ole tegelikult enam vajalikud. See aspekt aitab neist vabaneda viisakalt ja konstruktiivselt.
* Tehnoloogia ja traditsioonide liit
See on ideaalne aeg projektideks, mis ühendavad vana ja uut. Olgu selleks vana maja renoveerimine kaasaegsete lahendustega või traditsioonilise käsitöö müümine uue platvormi kaudu – tulemused on püsivad ja edukad.
Kuidas seda energiat parimal viisil rakendada?
Kõige edukamad on praegu need, kes julgevad katsetada, kuid teevad seda süsteemselt. Ära karda muuta oma rutiini, kui tunned, et vana viis enam ei teeni sind. Kuna tegemist on maamärkide trigooniga, siis on igasugune tegevus, mis on seotud maapinna, looduse, ehituse või tehnoloogiaga, eriti soositud.
Kasuta seda aega, et küsida endalt: “Millist uuendust ma oma ellu vajan, et tunneksin end kindlamalt ja vabamalt?” Vastus tuleb tõenäoliselt ootamatult ja tundub kohe kiiresti elluviidav.

Antoine de Saint-Exupéry eksistentsialismi kõrgem pilotaaž
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Leia ja selgita võõrsõnad tekstis 3) Kirjuta essee inimeseks olemisest Exupery ja Sinu vaatenurgast – kuidas mõistad, kas sarnaned…
Lendur Antoine de Saint-Exupéry on oma kultus teosega Väike prints loonud eksistentsialismi tipp teose mis võtab mängleva valulikkusega kokku inimeseks olemise igi halja võlu ja avaliku saladuse.
Tegemist on otse kui lapsiku muinas jutuga mida uuesti üle lugedes avastavad ka nn suured inimesed iga kord midagi uut. Avastavad järelikult polegi veel lootusetult täis kasvanud. Tunnevad väikeses printsis ja autoris ennast ära järelikult on ühendus oma sisemise lapsega kenasti alles.
Lendur teab kui lihtne on tähtedele nii lähedalt surnuks kukkuda. Seega tunnetab ohu piiril lendav mees iga elu päeva ja hinge tõmbe väärtust. Ta suudab nappide sõnadega jäädvustada inimeste armsalt armetu olemuse ja nutma ajava üksinduse.
Lapsed mäletavad oma galaktilist pärit olu on läbi nägelikud selgelt nägijad ilma tule proovita.
Nii Antoine Anton Tšehhov kui meie keelne Anton Hansen Tammsaare on ennast sõna teraapia abil aastaid tervendanud et taas joonistada ja takti tundeliselt naerda.
Tänu empaatiale aimame kui pettunud oli poiss selle üle et nö suured ei näinud boa mao sisse joonistatud elevanti. Ühel päeval tuleb ikka väike prints kellele joonistada õige näo ilmega lammas. Eriti hea on kasti joonistatud lammas. Üli hea on ka öise lenduri pooli sui muie selle üle et ta tundis tänu koolis õpitule pimeduses ekseldes ära kas see on Arizona või Hiina.
Exupéry mahe iroonia on täpne absurdi taju peen ning metafoorid süütult sügavad. Tõelisim lugu ongi muinas jutt kui fantastilise eksistentsialismi kõrgem pilotaaž.
Ka koomiksi laadsete joonistusteta tajume satiirilist punase näoga seenelikku meest ja 43 päikese loojanguga asteroidi. Loogika fakti truudus ega füüsika seadused ei loe kui oluline vajab jäädvustamist.
Kuumuses ja vee puuduses hallutsinatsioone nägev lendur kogeb võib olla miraaži või hologrammi.
Pigem võib olla jutuks reinkarnatsioon planeedile Maa saabumine seemnena DNA või tele porteerumisega.
Naiselik lugeja tunneb südamega mida tähendab oma väikese planeedi puhastamine iga päev.
Mees lugeja mõtleb kaasa paradoksile et asteroidi tohib avastada vaid saba kuues mitte rahvuslikes rõivastes türklane. Väikese printsi armastatud roosi nipsakus on tuttav iga ühele kes on rutiinselt hoolitsenud kellegi üli nõudliku eest kes paneb partneri süüdlaslikult põgenema omaenese oskamatuse eest armastada nii et roos oleks rahul.
Allegooriline roosi juurest põgenemine ränd lindudega ei saa kuidagi teisiti lõppeda kui tema juurde naasmisega ilma tülikalt eba täiusliku kehata.
Pärast rännakul kohatud groteskseid karaktereid tahame samastuda tähe seemnetega kelle jaoks tähis taevas õitseb sest ühel planeedil on ainu laadne roos. Teadagi mida tähendab kusagil kõrbes peituv kaev.
See on hinnalisem kui alamateta kuningas imetlejateta uhkeldaja numbrite maanias äri mees geograaf ja joodik kokku.
Kohuse tundlik laterna süütaja on liigutavalt ustav ega tea et 7 planeedil on enne elektri avastamist terve tema kolleegide armee.
Seitsmes on sinu sest peas on tal valjad. Ja siis tuli rebane. Sa ei saa kedagi päriselt tundma õppida kui teda ei taltsuta. Sa vastutad selle eest kelle oled taltsutanud. Pead tulema täpselt kokku lepitud ajal sest muidu on taltsutatu su juba ära oodanud ja tal on jälle paha tuju.
Pea asi et sinu tujukas roos ei saaks teada kusagil on tuhandete roosidega lille aiad.
Tema on siiski nii eriline et oled valmis tema juurde tagasi pääsemiseks surema. Need kuldsed laused vallandavad ära tundmis judinad. Oo kujundlikkuse hõrku lennu kaart mis nimetab rööpa seadja inimeste sorteerijaks ja leiutab janu kustutavad tabletid!
Maale kukkumise aasta päeval sõlmib lenduri sisemine laps väike prints maoga lepingu mürgine hammustus vabastab ta kehast surma ei ole olemas ja kehast vabanemine ei ole kurb. See on nagu Jeesus Kristuse üles tõusmine.
Üleni hämmeldunud lendur sai väikest printsi leinates oma lennuki korda et ühel päeval sellega viimast korda alla kukkuda ning väikese printsi juurde üles tõusta.

*
21 😊

Lembit Silla: Kõik need ventiilid viivad samasse kohta: mitte kuhugi.
Ja see ei ole ühe erakonna lugu. See ei ole EKRE, Reformi, sotside ega kellegi „teise poole“ probleem. See loogika kandub üle kõigile erakondadele.
Kõik nad täidavad sama funktsiooni erineva keele ja maskiga. Ühed mängivad „riigimehi“, teised „rahva häält“, kolmandad „progressi“, neljandad „traditsioone“. Sisu on sama: pinget juhitakse, mitte ei lahendata. Rahvale antakse tunne, et keegi kuskil karjub nende eest, samal ajal kui reaalsed otsused sünnivad mujal ja varem.
Erakonnad ei ole enam maailmavaated. Nad on psühholoogilised rollid, mille ülesanne on ühiskonda killustada, hoida inimesi omavahel tülis ja lasta neil vaielda sümbolite üle, mitte võimu üle. Ühed lasevad auru välja viha kaudu, teised moraali kaudu, kolmandad hirmu kaudu. Kõik need ventiilid viivad samasse kohta: mitte kuhugi.
Sellepärast ongi nii, et ükskõik, kes parasjagu „võidab“, ei muutu midagi olemuslikku. Räägitakse erinevate sõnadega, aga välditakse samu fakte. Keegi ei ütle otse, millisesse geopoliitilisse masinasse Eesti on seotud, millised otsused on juba tehtud ja milline on tegelik manööverdamisruum. Selle asemel mängitakse lolli – kord siiralt, kord küüniliselt.
Ja kui keegi lõpuks ütleb välja ilmselge, siis tehakse nägu, et see on värske julgus, mitte hilinenud tõdemus. See on poliitiline teater, mitte vastutus.
Probleem ei ole selles, et rahvas ei saa aru. Probleem on selles, et rahvast ei tohi lasta aru saada. Ja selles mängus on kõik erakonnad, ilma erandita, sama lavastuse osalised. Punkt.

Dr Diego Bergman: THE QUIET BEFORE THE FIRE HORSE FOUR WEEKS TO INTEGRATE THE 1 UNIVERSAL FREQUENCIES BEFORE THE NEXT SHIFT JANUARY 15, 2026
Dear friends, January 15 arrives with a quiet intensity, like the stillness before a long gallop. We are now exactly one month away from the opening of the first eclipse corridor in mid-February and the ignition of the Fire Horse energy. This day carries the awareness of proximity—nothing is rushing yet, but everything is orienting. You may feel an internal recalibration, as if your system is subtly checking its balance, sensing that a larger movement is approaching and preparing its footing.
The atmosphere today favors assimilation rather than action. We have four full weeks to integrate the 1 Universal frequencies seeded during the opening days of the year, and Thursday asks you to let them sink into the deeper layers of your body and nervous system. This is not about understanding them mentally, but about allowing them to reorganize rhythm, timing, and response. Many may notice a slower pace, heavier limbs, or a desire for simplicity—signals that the body is doing foundational work.
Emotionally, this day can feel reflective and slightly sober. The excitement of January’s portals gives way to a more honest self-assessment: what is truly aligned, and what cannot be carried forward into the next corridor. Old impulses, habits, or emotional loops may surface—not to be fixed, but to be acknowledged and released. This is the kind of clarity that arrives without drama, quietly firm and unmistakable.
Energetically, Thursday functions as a bridge between cycles. The Universal 1 frequency continues to emphasize sovereignty and new beginnings, but in a contained, disciplined form. Rather than initiating outward projects, the work is internal: strengthening energetic boundaries, stabilizing identity, and ensuring that what you are building has a nervous system capable of holding it. This is preparation for momentum, not momentum itself.
As we approach the Fire Horse activation in February, the body is learning restraint and direction. Fire without grounding scatters; power without structure burns out. Today’s energy helps establish internal reins—clear intention, embodied presence, and conscious pacing. You may feel drawn to routines that anchor you, to breath, warmth, and practices that reinforce inner coherence.
In the next four weeks, as identity shifts, the body needs time to re-orient. You may notice you’re speaking differently, tolerating less, or no longer explaining yourself the way you used to. Bioenergetic Shielding supports this transition by protecting the new coherence, while more advanced DNA work begins gently teaching the system who it is becoming—without rushing the process. You can explore the bioenergetic shielding activations here:
https://diegoberman.com/the-bioenergetic-shielding…
Today’s energy reminds us that true acceleration requires a pause beforehand. These four weeks are a sacred window to consolidate what has already shifted, so the next surge does not overwhelm the system. Honor the quieter tone of the day. What you integrate now will determine how gracefully you move through the eclipse corridor and how powerfully you ride the Fire Horse when it arrives. Have a great day, much love
WE ARE ONE ♡
Diego E. Berman ©2026
www.diegoberman.com

NEW IN THE 3D TO 5D LIBRARY
“THE MULTIDIMENSIONAL DNA ACTIVATIONS PROGRAM” – A guide to assist you during this period of recalibration.
https://diegoberman.com/the-multidimensional-dna…