Eesti Arengufondi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Tuleviku Kool ja KredExi koostöös toimub 5-9. oktoobrini kampaania “Ettevõtlikkus kooli” .
**********************************************************

Jutud juttudeks…! Teame, et jutud ei saa asendada vahetut kogemust ja isiklikku kontakti.
Eeskujul on tohutu tähtsus. Kui inimesel, eriti noorel inimesel, õnnestub oma silmaga näha mõnd legendina tuntud isikut ja näha, et temagi on luust ja lihast…, annab see usku ja lisab indu. Põhimõtteliselt on ettevõtja samasugune, nagu teised inimesed, aga ometi millegi poolest eriline. Nendel ettevõtjatel, nagu ka sportlastel, kunstnikel, teadlastel jt, kes osutuvad edukaks, on midagi, mille poolest nad ületavad nö keksmist mitte pea, vaid  paari-kolme pea jagu.
Siiski on lihtsalt fakt, et enamik ettevõtjana alustajatest  “kõrbeb” mõne kuu või aastaga. Nii on see kogu maailmas. Kõikjal on neid, kes koolis käia ei viitsi ja tööle minna ka ei taha, ent vanemate kaelas kauem vedeleda ei söanda. Sageli tundub sellistele, et väljapääsuks on oma ettevõtte asutamine.
Ka selliste tegevuses võib  esineda üht-teist, mida tuleks käsitada õpetlikuna. Igas eluvaldkonnas kerkivad esile ja muutuvad silmapaistvaks vaid need, kellel on sünnipärased eeldused  antud ala tegutsemiseks. Panso kindlasti liialdas, kui ütles, et heaks näitlejaks saamiseks on vaja 1% annet ja 99% töökust. Ometi on tõsi, et andest ei piisa kuskil. Vaja on huvi, tahet, usku…, vaja on järjekindlust, süsteemitunnetust, kriitilist  meelt otsinguteks, jpm. Vaja on usalduslikus suhtes olevate inimeste ringi, so oma meeskonda, kes suudab ja tahab luua vastastikku üksteisele edu saavutamiseks ja vigade vältimiseks vajalikke eeldusi. Vaja on olla elukestvas õppes ja käsitada õpetlikuna iga eluhetke.
Olen palju kordi kogenud, et algajatel ettevõtjatel jääb bravuuri ülegi ja haridusse suhtuvad nad avaliku põlgusega. Alles pärast fiaskot (pankroti vms läbi elamist) on ka need, kes varem professionaalsuse saavutamiseks mõeldud õppe puhul nina krimpsutasid, valmis meeleldi ka õppima ja  õhinal üheskoos mõtlema. Alles tänu isiklikule kogemusele on nad valmis kuulama ja mõtestama mitte ainult ettevõtlusalaseid “edulugusid“, mida varem nimetati “eesrindlikuks kogemuseks”, vaid ka teooriat, metoodikat, metodoloogiat, andragoogikat, didaktikat jms.
Isiksusena on enamik edu saavutanud ettevõtjatest visad, järjekindlad, riskijulged, samas ka kaalutlevad, arvestavad, tervikut ja tulevikku hoomavad… Muidugi on ka nii suure kui väikese kaliibriga ettevõtjate hulgas igasuguseid…, on ausaid ja valelikke, on on kaineid ja ka neid, kes on alatasa “auru all”, on inimlikke ja jõhkraid, ent nende hulgas ei saa olla laisku ja naiivseid.
Tean ja lausa rõhutan, et vahetu kohtumine inimesega, kes on endast jagu saanud ja on saanud ka ettevõtte hästi funktsioneerima, ajaga kaasa muutuma ja arenema, väärib täit tunnustamist.
Samas paneb imestama ja pead vangutama, et ettevõtlusalane teadmine, mida peetakse vajalikuks vahendada, on enamasti, pehmelt öeldes, puudulik. väärtuseks on süsteemiks põimitud teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsus, õppe ja kasvatuse ühtsus, kõrge kvalifikatsiooni, õige orientatsiooni ja tugeva motivatsiooni ühtsus, ühiskonna- ja kultuuriseoste tundmise ühtsus, harituse, informeerituse ja kogemuste ühtsus, erialase, kutsealase ja ametialase ettevalmistuse ühtsus, õiguste, kohustuste ja vastutuse  ühtsus (koostoime)…

Praegu pole Eestis sellist programmigi, mille alusel oleks võimalik korraldada ettevõtlusõpet. Täpsemalt öeldes, mingid programmid on ju olemas, aga need on kasutamiskõlbmatud. Raske uskuda, et ükski nendest inimestest, kes täna algava ettevõtlusnädala puhul koolidesse lähevad, pole saanud mahti vaadata, mida õpilastele ja üliõpilastele ettevõtluse kohta räägitakse ja kuidas õpilastele ettevõtlusalaseid teadmisi vahendatakse. Sellise õppega ei kaasne HARITUST kui isiksuslikku valmidust käituda generalistina.
Olen püüdnud leida mudeleid (õppevahendeid), mille varal oleks võimalik näidata õpilastele nii üldhariduskoolis kui nn kutsekoolis, kõrgkoolis ja ülikoolis, õppeks nn ettevõtlusinkubaatorites, EAS-s, Töötukassas, Tööandjate Keskliidus jm, aga seni tulemuseta.
Ehk keegi teab, kus saaks leida õpikuks sobiva teksti selleks, et endale selgeks teha,

• MIS ON ETTEVÕTLUS,
• KES ON ETTEVÕTJA,
  • kui indiviid,
  • isiksus,
  • subjekt,
  • rollide kogum
  • ühiskonna liige,
  • kultuuri esindaja jne,
• MIS ON ETTEVÕTE,
  • millistest vaatepunktidest on võimalik (on vaja) vaadata, et näha ettevõtet,
• MILLEST SÕLTUB ETTEVÕTLUS,
• MILLINE ON JA KUIDAS SÕNASTADA ETTEVÕTLUSE
  • õiguslik problemaatika,
  • majanduslik problemaatika,
  • sotsiaalne problemaatika,
  • organisatsiooniline problemaatika,
  • administratiivne jm problemaatika,
• MILLEST SÕLTUB ETTEVÕTTE
  • funktsioneerimine,
  • muutumine ja
  • areng,
• MIS ON JUHTIMISE OBJEKT
  • mida on vaja teha selleks, et midagi juhtida,
  • millistel eeldustel on võimalik midagi juhtida,
  • mille põhjal on võimalik öelda midagi hinnangulist juhtide ja juhtimise kohta,
• MIS ON VALITSEMISE OBJEKT
  • mida on vaja teha selleks, et kedagi valitseda,
  • millistel eeldustel on võimalik tagada kord ja korraastus,
  • mille põhjal on võimalik öelda midagi hinnangulist valitsemise kohta,
• MIS ON HALDAMISE OBJEKT
  • mida on vaja teha selleks, et midagi hallata,
  • millistel eeldustel on võimalik midagi hallata,
  • mille põhjal on võimalik öelda midagi hinnangulist jhalduse kohta,
• MIS ON SIDUSTAMISE OBJEKT
  • mida on vaja teha selleks, et midagi sidustada,
  • millistel eeldustel on võimalik midagi sidustada,
  • mille põhjal on võimalik öelda midagi hinnangulist sidustamise kohta,
• MIS ON OTSUS
  • millest sõltub otsustamine,
  • mis iseloomustab otsust ja otsustajat,
  • kuidas kujuneb personali aktiivsus ja vastutustunne,
  • kuidas vältida personali võõrdumist ja töö võõrandumist,
  • mis sõltub otsustamisest (otsustusprotsessi sisust ja korraldusest),
  • mis sõltub otsusest (otsustusprotsessi tulemusest),
  • kuidas, millistel eeldustel on võimalik) näha ette otsuste täitmisega tõenäoliselt kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi,
• MIS ON EESMÄRK
• MIS ON VAHEND,
• MIS ON INNOVATSIOON
  • mis iseloomustab innovatsiooni kui fenomeni,
  • millistest etappidest koosneb innovatsioon kui protsess,
  • mille põhjal saab (on võimalik) öelda midagi hinnangulist mingi innovatsiooni kohta.
• MILLISEID PRINTSIIPE ON ETTEVÕTTES OTSTARBEKAS  JÄRGIDA,
• MIS ON ETTEVÕTLUSKULTUUR;
  • mis iseloomustab ettevõtluskultuuri,
  • mille alusel saab öelda midagi hinnangulist ettevõtluskultuuri kohta?

Ettevõtlusalane õpe on Eestis puudulikult läbi mõeldud ja korraldatud.
Liftiga ei saa tulevikku.
Mõningate teemade juhuslik (süsteemitu) käsitamine saab jätta vaid mulje muretsemisest; ei muud.

Eesti on nii vaene, nagu on, eeskätt seetõttu, et ettevõtlus lonkab kõiki jalgu.

Kõike head!
Ülo Vooglaid