Kui muinsuskaitselised avariitööd Altweski all kanalis valmis olid, siis… PÄRIS tunne tuli, kui kanali veed valla tulid. Kopp käis ja tõstis viimsed ajastuhunnikud maja eest august ära – väimees juhatas, tütar toetas, eit makitatrimmerdas suvemööbli naadi seest välja ning ehituse ajaks suletud kanali avanedes oli vastne hingetõmme: NÜÜD… Nüüd kohe juhtub midagi head. Saagu nii.
Kolm tundi intensiivset jalutuskäiku, Maša Makita käevangus, õpetasid nii mõndagi.
1. Akud peavad vastu enam kui tund aega, vahetuspaar laeb vähem kui tunniga.
2. Kui rünnata tamiil-peaga naati-putke, mille vahel redutavad võsavõrsed, kulutad tamiili asjata ära – kilpkonn-otsik, lendteradega imevigur rokib sajaga.
3. Kui ei oska, küsi! Müügijuht Christopher Semjonov oskab ülieduliselt per-telefon õpetada, kuidas leida niidusodi seest tilluke auk, kuhu 6kantvõti käib stopperiks – otsikut keeratakse vastupidises suunas – ja õnnelikku matka!
Ehkki niites tekib hasart, soovitan piirduda tunniga päevas – või siis tund hommikul ja tund õhtul. Väsinud lihased ja silm hakkavad eksima – kellele seda vaja – homse tunni ajaks pole päris kindlasti ükski malts iseseisvalt kuhugi kadunud.
Ainus oht on, et keegi teine pereliikmetest on su homse lõigu ööpimeduses salaja ära teinud – mis sa siis särad ja naeratad – teised tahavad ka! 😉

Kui vett lähed tooma, siis too ka vett, ütleb aegumatu rahvatarkus. Õpetlesin just, et päevas on paras trimmerdada üks tund… Kuna Altweskil oli Maša Makitaga esimene täisring, tuli pokude välu kohale seatud karjuselintide sadade meetrite puhul juuksuriväärset juveliiritööd teha – naljakas ja eriline värk – aga mõistlik on lindid 20 cm kõrgemale jalutada. Ühtlasi selgus, et meil on sadu ruutmeetreid vabarnaid – mis tähendas esimesel trimmeriringil lahingut vanade vartega ning uute jalmarite kupeerimist. Pluss lepa-haava-kase-kuuse valestipargitud kutsikad…
Sundasend – eriti parema käe paratamatu lukustumine lüliti ümber – toob 6 tunniga paratamatult ligi hiiliva väsimusega kaasa endahaleda. Aga sõnastatud on: iga kurjalt-kaeblikult tehtud liigutusega teed Uue Hea Ilma reeglite järgi endale ja kaasteelistele haiget. Kuna asjadel on hing, siis on ka masinad-riistad-asjad su teekaaslased. Otsustav inimene surub hambad kokku – sülitab tiftiga hambakrooni taskusse – ja järgneb käik dr. Kristiina Puksoo juurde, palju õnne. Tunnetusest-täpsusest välja väsinud inimene kakerdab Maša küljes sedasi üha hägusemate horisontide poole, et ka lendterade otsmised kolmandikud on koos su enese hammastega varnas.
Otse loomulikult kaasneb abi küsimiseks juba liiga lääpas inimesel hobuste jootmisega halehala: puurkaevu ja automaatjooturit, krt! Pesumasinaga maadeldes nõuad hüdroenergia kasutuselevõttu, rsk! Hobuseid sääskede eest talli ööbitades mõtled – kui metsi poleks maha võetud ja huntidel-karudel-põtradel oleks oma olemine, ei peaks koduloomrahvaid ööseks evakueerima ja suvelgi talli rookima, tra…
Ent hommikul – mis on aegade algusest saadik olnud õhtust targem – oled lõbustatult tänulik, et saalide ehitusjärgse puhastuse tegid suures osas ära järjestikused väikesed tornaadod. Peagi on nii oodatud võimalus õmmelda ja maalida – mis kõlab, nagu puhata ja mängida – ja elu on ikka endiselt lill. Õunapuuõielill 🙂
Soojade ilmadega on alanud igas mõttes vee-aeg. Hobused Südame-allika ümber tahavad iga paari tunni tagant kastmist, teised tibid järve peal – teevad uut lugu sarjast MINA OLEN!
Tegutsemine on elamise ja olemise viis, mitte kellelegi millegi tõestamine. Kes lubab endale vaid meeldiva sooritamist – kes teeb, mida peab. Vastumeelsete tööde taltsutamise eest on eriauhind – töö käigus kaob vastumeelsus ja tekib oluliselt hinnalisem rahulolu kui siis, kui juba alustades rahul olid. Olgu tegemist kivide korjamise või rutiinse talli-tubade-koduõue harjamise – mitte orjamisega! – rahulikult rütmilise harmoonia saavutamine on happy end ja peavõit. Iga päev uuesti – kusjuures alati uutmoodi. Olmlemine-tolmlemine on LOOMING!!!