Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm…
See on tänase Eestimaa valss jah. Kabristes Kaie Segeri, Orma Mäesalu ja Pauliine&Karl Suti ühispidustustel osaledes kogesime välkselgeid rullumisi, seoseid ja selginemisi.
Üks – nii palju ilusat truudust ja kindlameelset elurõõmu! Mitukümmend aastat ustavust oma armastatutele ja ametile, kodule ja kuulumisele – nii palju koos-loovat sihipära, usku-lootust-armastust ja Teadlikkust. Samad seinad ja laulud, tantsud ja sammud – ja ometi nii võimsalt edenenud… Respekt!
Kaks – Lindist Liuni nõnda kaunilt arendatud ja hooldatud, ehitatud ja istutatud, arendatud ja niidetud kalda-Eesti külad – maitsekas ja mahe, ilus ja lahe, silm puhkab ja süda laulab…
Kolm. Oi. Kolm on kaksipidi äärmus. Kas täiesti arendamata – ühe ja kahe takti vahel – kännis katused ja kärisevad kolhoosi-kolossid – või üle arendatud. Minu üle-eelmise elu Liu oli metsik ja ürgne, mahajäetud-jäänud kaluriküla. Suvel sibliti – talvel oli meie Jausa ainus majaka-aluse Kirikunuka tuli ja suits. 7 esimest aastat oli meie-järgne peremees oma minihurtade ja väikeste veesõidukitega samas põlis-rütmis. Nüüd on toonane priva ja ürg maju tihkelt täis – merevaate asemel külmhooned-värgid, tehnika ja progress ja risti-rästi tarade rigaraga. Paaditööstus õitseb – oh nostalgilist õnne! – võidu päikeseparkide ja seentena kasvavate majadega. Ükshaaval imetledes võrratult ilusad ja helged majad. Aga kõik üksteise otsas. Kolm ja neli-kaks-kolm – kuidas nad hingata saavad – lausa viis-kaks-kolm, karantiini ajal 2×2 seal panna ei saa(nud) – progress mai-äss… Üheksa-kaks-kolm ja pööre.
Tagasi helgetesse toonidesse. Orma ehitas ja arendas meie-aegset Jausat. Kaie oli mu tolle perioodi lähedasemaid sõpru, kes tõi mulle külla ühe oma line-tantsu õpilastest. Margotist sai 15 aastat tagasi mu raamatupidaja, kelle kättenäidatud Soonele ma Liust 10 aastat tagasi mereväsimuse eest kolisin – ning täna on ka seal uued ajad. Kiidetud olgu Looja ja tänatud olgu taevas, kuidas ta meid juhib ja hoiab – ei tee meie totrast vastupõtkimisest ega segamisest välja – teab, mis on meile tegelikult hea…
Seda tõdesime ka mitmete aastate pausi järel Ande Arulaga kohtudes.
Oleme temaga õlg õla kõrval kulgenud Kõima-Valgerand-Riisa-Ranna rantšo ning Tartu-Vehendi-Liu-Soone – nüüd on tema Ankrus ja mina Altweskil, üleinimlikud ellujäämislahingud on võidetud, väikesed lapsed ja suured loomad Heasse Uude Ilma toodud. Pärast pausi pole vajagi palju sõnu – kõik on paari pilgu ja mühatusega selge.
Mõtlen ühte kehastusse mahtunud mitmete elude headele kaaslastele sageli – pärast eredaid-lühidaid kohtumisi on värskem-tegelikum teie kõigiga Ühenduses olla. Piisab ühest märksõnast ja poolest silbist…
Ja oh kui hea on külaskäigult olnud aegadesse oma Koju tulla – siinsed Omad ei oota pikki sõnastamisi, kus käisid ja mis nägid – kõik on niigi selge. Tänan ja õnnistan ja armastan kogu südamest!!!
Sõida tasa üle silla – on väidetavalt kauneim eestikeelne lause.
Õigus ja võimalus teha õigel ajal õiges kohas õigete inimestega õigeid asju on õnnestunud valikute tulemus nagu Kingitus.
Isegi kui sul on kõik võrreldes Tarkade sõnastamistega tagurpidi.
“Drink water from the spring where horses drink. The horse will never drink bad water.
Lay your bed where the cat sleeps.
Eat the fruit that has been touched by a worm.
Boldly pick the mushroom on which the insects sit.
Plant the tree where the mole digs.
Build your house where the snake sits to warm itself.
Dig your fountain where the birds hide from heat.
Go to sleep and wake up at the same time with the birds – you will reap all of the days golden grains.
Eat more green – you will have strong legs and a resistant heart, like the beings of the forest.
Swim often and you will feel on earth like the fish in the water.
Look at the sky as often as possible and your thoughts will become light and clear.
Be quiet a lot, speak little – and silence will come in your heart, and your spirit will be calm and full of peace.”
Saint Seraphim of Sarov
via Emily Olga Dillon

Ahaa, ma ise ju tõstan hobustele ämbriga vett allikast, mis toob vee ka inimrahvale 🙂
Kassid magavad minu voodis jaa 😀
Putukatega puuviljad ja ussidega seened on norm – neile tuleb enne, kui pere näeb, anda näiliselt puutumata vorm – ja mitte üks worm 😉
Saage rüütlimõisa Altweskil on sadu rästikuid, kelle jaoks on rajatud Ussikuningriik – nii et kena keik.
Allikatiik on õunapuude all, konni ja tigusid, triitoneid ja hundinuiasid täis – puhas.
Tänavu istutatud 900+ puust on enamus ilmselt mõne molli kaevatud teedel küll 😀
Lindudega koos ärkamine on õige ja taevalik – aga miks on kõik väärtfilmid kaugelt pärast linnuuneaega???
Suur osa rohelist, millega end metsloomaks ülendada, on tänavu punane.
Pilk taevas pidevalt – aga vähem kui uuemal ajal pole me iial ujunud – ei taha!
Ja lõpeks ütlevad Targad: loba maha! Senise elu parimat nädalat, rahvas!!!