Rahvad paluvad VÄGA tõsiselt teadvustada fakti, et Marss on uue aastani Jääras. Nii plejaadid kui ashtar – Jeesuse traib – nii Krayon kui peainglid hoiatavad: algav nädal määrab sinu tulevased kuud – õieti kogu edasise maise matka – agressiivsemalt ja otsustavamalt kui venitama-vassima mugandunud argus harjunud.
Kes jätab selle nädalaga otsad sõlmimata, vanades mustrites tehingud lõpetamata – see kogeb põrguliku Pandora laeka sisemust.
Kes laseb ustel sulguda ja võimalustel käest libiseda, jääb hirmuäratavalt pikaks ajaks lõksu.
Protsessid hanguvad ja pöörduvad kõverpeeglisse, kui sel nädalal jõuliselt ei tegutse.
Marss läheb järgmisel pühapäeval retrograadi.
See on nagu haige hamba triitimine – sa tead, et surev hammas tapab läbi vere loksutatavate laibamürkide kogu organismi – süda ja neerud, liigesed ja… Ikkagi venitad haige hamba parandamise või eemaldamisega viimse võimaluseni: aga ta on ju aastaid juba selline olnud…
On muidugi. Ja kuhu sa selle mürgimiini otsas jõudnud oled?
Lepingud on looritatud? Vassimis-partnerid surevad, nende pärijaid varjutatud lepingud ei huvita – nemad koorivad kuhjaga sinu, kõhkleva jorutaja, kanni – ja kõik muu ka.
Tahad luua ja arendada, küllust kogeda ja Uue Hea Ilma mustrites ehitada, maalida-voolida?
Siis vabasta end julgelt. Kohe. Päästa ennast iseenese kokkujamatud kammitsatest.
Sul ei lasta enam hall-klaasjas-kleepjaid ämblikke orjata. Võrgust välja! Nüüd!!!
Meie käes on kujuteldamatud võimalused.
Suuremad kui unistus.
Kui me nüüd KOHE ei tegutse, võime endale ise mulla peale kraapida.

Volksaki-volksaki talapatab su kannul vaheldumisi öiste luupainajatega enesehaletsus sinu korduva, aga see-eest pideva kuritarvitamise pärast.
Andrease mäel kõnelesime pärast üht rabi Benjamini teenistust õde Liliani ja pastor Vinogradoviga sellest, kui kanapimedalt me telekast ja arvutist endale madalas vaibis võõrad väed tuppa laseme. Väravast tulijad ning aknast kostjad hoiatavad ette. Meedia-monsterid laseme ise. Selleks, et teada, mida rahvas toodab ja tarbib, piilume – ise tehtud, hästi tehtud. Šokk lahtiimevatest kärna-ernadest saab võimas ja võigas – me püüdleme ja loome ning oletame, et teised ka… See võõras-võigas iniseb siinsamas. Beebi-hingede paljusus ehmatab – inimeseks kehastumise uustulnukate valjuhäälne ja nõudlik nürimeelsus meenutab: meil kõigil on valida.
Kas väsides-loobudes surra ja uuesti tulla.
Või aralt senistesse mustritesse üha ja üha tagasi roomata.
Või tõusta ja särad Uue Hea Ilma kiristall-eredates sagedustes.
Ja sa näed, kuis su kallid teavad, aga ei tee.
Julge joondumise asemel prokrastineerivad ja pede… ee… torpedeerivad ka sinu püüdlusi.
Tulevikku-tõusu ja loovuse asemel toidame mineviku-taaka. Unistame 5D küllusest-loovusest ja… teenindame vassimisse takerdunud kalleid ja nende sleppe.
Meil on sajanditevanused hingelepingud. Põgeneda ega loobuda ei saa.
Seega tuleb oma enese volksaki-volksaki enesehaletsus kuritarvitamise ja kammitsemise pärast tänulikuks TARVITAMISEKS tervitada.
Altweski alla kanalisse loodud Altari väes.
Saagu-saagu-saagu tulevikuline tervenemine, terviklik sageduse tõus ja selginemine!

Olen otsustanud mitte kedagi ega mitte midagi mitte mingitel asjaoludel karta – iseennast mitte petta, et ma ei karda, vaid reaalselt: ma ei karda – ma otsustasin nii.

Me oskame võluda.
Soone talus võlusime lastega pööningul piknikku pidades kõigepealt sinna toad – seejärel rajasime vikerkaaresilla sealt Altweskile – sai nõnda kandev, et tulime sedapidi päriselt siia.
Nüüd võlusime pööningupiknikul miniMurutaridega lagesid ja ahjusid, tube ja lube – oli õnnelik tund hulga turnimise ja miksitamisega, mille käigus Mummi pistis salakesi ühe pingui nahka
Mida suuremad on unistused, seda kiiremini nad täituvad – seilasime, teame!

Meie Muinastuli kogunes pärast jaanipäeva ja taasiseseisvumise päeva, pööningupiknikuks valmistudes ja Märke märgates nii muinasvägiseks kui olla saab. Temaks sai ürgvana õunapuu kolmandik ning 400aastase Saage rüütlimõisa Altweski pööningult välja puhastatud hallide aegade aines.
Koos olnud elude ja olendite valude ja valedega.
See Tuli tahtis kõnelda valede-aja lõppemisest ja julgusest viimne saast’n’taak lagedale-valla-minna lasta.
Kui poja tahtel koos tema lastega Tule süütasin, pidin end peaaegu põlema panema.
Altweskile alles tulles, talgute-jada esimest Suurt Puhastustuld süüdates juhtus muide sama – pauhh!
Tänan ja õnnistan. Ja mõnes mõttes panin ka. Põlema.
Kõnelesime Tulega tõsiasjast, et igas eluvaldkonnas on vassimine ja viivitus võimatu. Uus Hea Ilm on siin ja praegu, kohe ja kategooriliselt, läbipaistev ja kristalne.
Poliitika ja äri, abielu ja sõprus – kõik on aus ja aval. Jäägitult ja piiritult.
Viimsete vassimiste lõpetamisel peljatakse: mis saab, kui saadakse teada, et ma olen vassinud – kui ma peangi päriselt ja põhjani vastutuse võtma – kui kõik on uus on uus on uus…

Uus hommik meelitas kohendusringiga Tule taas põlema. Leppisime pojapojaga kokku, et siis, kui lõke õhtuse aseme kokkusilitamise järel ei sütti, toome… Mida iganes – süttis.
Inimeste ümber hingasivad ja koos-loosivad Vigala jõe mõlema kalda hobused, nähtamatud Omad ja külakoerad, lastele end nüüd kaunisti esitlenud rästikud. Ja Tuli kõneles: küllus eeldab tundlikku pühendumist ja pädevat pruukimist.
Rohke saagi all lookas õunapuud ei pea lokkamisele vastu – murduvad või mädandavad ja pillavad viljad, kui küllust ei väestata. Kui iga päev koos laste ja hobustega puid puudutad, pudeneb kandam neile jõukohaseks ja kõik osasaajad hällivad tervendavas külluses.
Seisev energia läheb pahaks. Sama on ihnelt ja kartlikult kiivutatud pangakontodega.
Elava ja särava õunapuu-tule väes teab iga riitusest osa saanu, et KÕIK on meie käes. Täidame aastatuhandete vanuseid hingelepinguid, käivitame ja abistame ja oleme üksteise peeglid, luubid, katalüsaatorid.
Tänan ja õnnistan hirmunud vassimist, kes põles puhtaks aususeks.

Vananenud mustrite ja lepingute, eelarvamuste ja blokeeringute tõttu arvame, et kui kellast kellani sunnitööd rammides ei piinle, ega siis see, mida armastame ja millega päevad täidame, ometi mingi töö ei ole. Aga just on! Ainult seda, milleks loodud oleme, tegema peamegi! Kartmata vabas loovuses tiksuda, nagu pensionärid muiste. Miks nõuka ajal nii väga pensioniiga oodati – aga vot selle pärast! Nüüd on nii – mida ei taha, seda ei tohi. Mida tunned teha, see ongi sinu Töö.
Aina lükkame olulisimaid teemasid ja toiminguid edasi, et mitte kedagi riivata ega eksitada. Aga nende olulisimate peal seisab kogu pealisehitus, harmoonia ja arendus. Let’s rock!
*
Mina ka.
Ikka veel püüan kirjutada ja asju sõnastada kellegi teise jaoks.
Tõestamiseks ja tasumiseks, millegi ebatõelise teenimiseks ja oma olemasolu õigustamiseks.
Sina ka.
Alustame Altweskil sõnatervenduse kohtumisi, et saada sõna vägi ja fookused õigesse, meid ennast teenivasse vinklisse.
Ette tänades ja naeratades Madre
Alguses oli sõna.
Inimesele on antud sõna kasutamise võime selleks, et seda pruukida.
Kui ei tarvita, saame karistada – pettumustest koguneb kurbus, millest kasvavad haigused.
Sõbrannatamise asemel päeviku pidamine on (ala)teadlik enese tervendamine.
Valude ja hirmude põhjani aus läbitöötamine lahustab sedagi tõsiasja, et meil on justkui 1001 eesti keelt – lähedasedki ei mõista üksteist esimesel katsel.
Samas tuntakse üdini ausalt kirja pandu puhul raamatutes ja päevikutes iseennast ära.
Seega on sõnatervendavast päevaraamatust ilukirjanduseni üks samm.
Saage Saare 70 raamatut ja 21 näidendit ei tähenda, et vanas vaibis saaks lõpuni kroolida.
Sind õpetades õpin koos Sinuga.
1.Õpime päris asju tegelikult sõnastama – peegli ees, minule, koerale-hobusele.
2.Kirjutame ennast käsitsi kirjutamise krambist üle ja läbi.
3.Kuulame, kuidas kirjapandud tekst teise inimese poolt ette loetuna kõlab – tubateater, avita!
4.Toetame sõnatervenemist maali-trummi-tantsu-rännakuga.
5.Ühendame kirjaliku sõna Looks.
6.Kui tahame, mängime seda Lugu.
7.Lugude jadast võib saada raamat või stsenaarium.
Aga ei pea – Lugude vestmine tiigrile-konnale-kutsikahännale on igal juhul hea.
Paber-pliiats-pintsel-peni-poni on minu poolt.
Potitäis suppi ja pirukas ka – kokku ehk 43 eurooparaha esimesel korral selle päevatee eest saaks…
Muutume krooniliseks – sõnatervendusi saab terve seeria ning personaal-privaatia võimalus on samuti. Saab ehk veel eriti hea.
Sõnamiseni Saage Saaratooriumis!