Nüüd annab veel mõnda aega seedida – nii oma tahtmise ja talumise piire kui tundeid ja neist võrsuvaid visioone.

Altweskil oli kõik ristirästi ülestikku – mu lihased lapsed, airbnb-rahvas, väga suur kontserdiga piknik, kohalikud römisevad vinnilõuad, külakoerad, kõike seda napilt taluv peremees keset apokalüptilist kuumalainet, lakkamatu hobuste jootmine, erinevate seltskondade korraga ja kordamööda soovid…

Kui saabub sügis, tundub see kõik uskumatu.

Kuna ülisageli on endale ja oma toimetamistele kummaline kõrvalpilk, on enamus toimuvat uskumatu toimudeski 😀

Papa Urmase – Eesti purilennunduse vanaisa – piknik Kuusiku lennuväljal oli langevarjurite-vigursõidu-megatoitude ja mitmekesise rahvaga – kõik ühtselt 40kraadise panni peal.

Altweskil kujundasid Lunged oma kontserdi puhuks Veneetsia saali veetlevaks kohvikuks, kus silm puhkas ja süda rõõmustas. Inga on nii väga Oma. Ehkki oleme Toomasega eelmisest sajandist mitukümmend aastat mitmeid elusid kõrvuti elanud, näib, nagu tema oleks alati olnud oma Naise ja mina oma Mehega. Kui on õigesti, siis on… õigesti.

Kirovetsid – airbnb selle suve eelviimased kunded – üllatasid meid kaksikute tüdrukutirtsudega.

Richardi laste ema üllatas meid briifselt väisates sellega, et mõned asjad siin ilmas ei muutu.

Karavanid, kes Altweski õuel ööbisid, üllatasid meid vajadusega ka sedalaadi teenusele hind määrata.

Vinnilõuad ja teised allumatud penid ei ülllatanud mitte millegagi – mida kodust kaasa ei tule, seda kutsumatu külalise sees ei ole.

Öös oli veel viimses kuumakoomas müttajaid – otsisime koertega võidu kohta, kus üldse oleks võimalik magada – ja hommikul oli kõik täiesti uus – karge-vihmane-tuuline jahedus.

Huuh, apokalüpsik sai mööda!

Igas mõttes. Aitäh! 🙂 Saage Saaragi olgu patsutatud ja kõrva tagant sügatud kasvõi selle eest, et ta kogu ses sigrimigris muud jura kui telefoni pesumasinasse pistmine ei sooritanud – jumalaga, Primo by Doro… kustkohast neid nuppudega androide nüüd saadigi… 😉 😀 🙂