Äsja seenel käies sain aru, kui väga TEISTMOODI kõik on.

Vanades mustrites käisime seenel sellepärast, et PIDIME peret toitma, korilesime ja konserveerisime, õmblesime ja kudusime, sest teist võimalust ei olnud. Nüüd on vabadus ja võimalus – tänan ja õnnistan!

Nii Tartu da Vinci raamatut koostades kui ämma-äia külaskäigu ajal on pidevalt põhjust alfa-beeta ja ülejäänud tähestiku peale mõelda. Kes tahab kaasaks ja sõbraks Alfat, peab teenima – kellele sobib Beeta või Gamma või Omega, peab teisteks pingutusteks valmis olema – muidu siin ilmas miskit ei saa 😉

Maarja Magdaleena ulatas mulle kirikuaias tihase sule, et oma kohalolekust märku anda. Ta, tark naine, kuulas ära jutu koera peatsest steriliseerimisest.
Kuna innaaeg juba algas, juhtub üsna kindlalt nii, et munarakud jõuavad viljastuda, teekonda munajuhadest emakasse alustada ja… Sama värk, nagu inimeste kontratsept-spiraaliga – igal kuul võib munarakk viljastuda, aga kinnituda ei saa. Mõned relig.sektid võrdsustavad selle abordiga.
Pühakuks tõusnud patuste kuninganna ütles seepeale seda, mida ka mu vanim poeg pärast üle sõnastas: usu asemel religiooni välja mõtlemine on olnud sama hull orjastamine kui farmatööstuse ohjatud meditsiin tervendamise asemel. See on tõde.
Exupery ütles mäletatavasti, et sa vastutad selle eest, kelle taltsutanud oled. Kui isastel lastakse su kodus kotte kõlgutada ja nende peremeestel on kottide asukoht nädalate kaupa pohh, saab emane lõigatud. Mitte kolmandat pesakonda jutti. Kõik on õigesti ja täidetud.
Sambla eemaldamisel kasvavad iidse drenaaži pragudest metsmaasikad – ja Pühakoda naeratab, sest metsmesilased on tema seinte sisemuse mett täis kandnud.
Rääkisin Maarja Magdaleenale, et ligi 30aastane Murutari Must köhib teist päeva. Mul on planeeritud nii, et jõulude ajal koju tulev varss Diana de Beauvais õpib vana Maruusja pealt Hobuseks.
Pühatar ei naernud ega rääkinud ka Jumala naerust inimese plaanide üle. Naeratas. Ja kodus pidas memmeke vajalikuks minu ees kolm korda jutti end üle selja püherdada – mis on heas konditsioonis hobuse tunnus…
Kui suurem osa Kuusiku lapsi Saage Indira kannul kirikuaeda saabus, jutustasin neile, et Maarja Magdaleena pesi oma jumaliku kuninga jalgu pisarate ja juustega, sünnitas talle lapse ning teadis väga hästi, miks Jumala poeg valis märtrina ristile minna ja…
Pääsuke.
Kummagi jala küünte vahel surres üks varesesulg. Vaatasime Maarja Magdaleenaga hukkunud pääsukest ja musti sulgi ning sel hetkel astus Saage Saara üle mustrimuutmise hapra piiri.
Sel hetkel teadsin, miks juhtusin kaks korda järjest nägema filmi „Tüdruk rongist“- ja kuidas tekivad naeratuseta naised, kes ei pööra enam tähelepanu mehe välimusele ega tööjuttudele, keda ei huvita seks ega sünkroon, sest nad on tühjaks tõmmatud. Naeratuseta naised on väsinud arenemast keelduvaid mehi iseendaga imetamast ja iga päev meelde tuletamast: olen juba aastaid ja sajandeid su kõrval olnud ja püüdnud hüppavat nõela mälulünkade alaliskorduvast vaost välja meelitada. Juba õnnestub ja… tadahh, tagasi. Kuni enese alalhoiu instinkt käsib taanduda.
Kes teine kui Jeesuse – rikka juudikuninga armastatu ja selle eest langenud naiseks sõimatu – sai selliste mustrite üle laotuda ja õhushõljuvad pusletükid linnusulgede keeles oma kohtadele libistada. Väljasitutud pärlid säravad veel kirkamalt kui enne sigade ette viskamist. Eriti kui nad ise teavad, mis värk on.

Kõigel on hind. Kogesin, et nähtamatu teejuhi abil on võimalik ärkvel olles silmast silma kohtuda mõne teise elus ja ärkvel oleva inimesega, kellega on Hüppeks vajalik teema arutada. Ent sellele järgneb öö, mil iga rakk igas luus ja lihases valutab, ise oled õhus – nagu pärast hüpet ja uuele tasandile maandumist olema peabki – ja mõtled, et äkki oleks ikka lihtsam surnud olla ja analoogselt praegu sündijatega kohe sirgelt 5D Maale tulla… Aga hommikul pole läbi öö raiunud valust jälgegi – hind on makstud ja paneme aga edasi.

Loodan, et peatne riigipööre ei viska koos pesuveega last aknast välja.
Nagu rääkis Õpetaja, mu laste vanaisa Asser Murutar juba 1990ndate alguses, peab Eesti riik ostma müügisolevad talud oma eluga edasi läinutelt ära ning jagama järelmaksuga kätte pere- ja sõpruskondadele, kes tänu sellele maale õpetajateks-arstideks-väikeettevõtjateks-kodustootjateks tulevad. Mitte abitute-räsitutena linnas edasi ei kõmmelda või välismaale imet vaatama ei läkitu.
Põllumajandusministeeriumi töölaual on MEF – Maaelu Edendamise Fond – mis just niimoodi toimima saabki.
See oleks võrratu lahendus nii üliodavalt müügis olevale paradiislik-vägisele Soonele kui sadadele teistele Elu võimaldavatele maakodudele.

Tahaksin olla oma talumüügiga näidis-edulugu, kuidas üks õnnelik rahvas kolis sisuliselt metsa 21 ravimtaime sekka oma kaevude-värkide valda – ja samas kooli-lasteaia-kaupluse-spordikompleksi-raudteejaama vahetusse lähedusse.

Kuna pangad inimesi selles ei toeta, lootkem riigile ja õnnelikule riigi- ja planeedi magnetpooluste pöördele 😀

Oh Jumal küll, kui kergesti ikka loobumiskiusatus tuleb…

ETV2 näitas dokut Amy Winehouse’ist – jättis läbiöise õõvakolla, kuni hommikul sain teada, kuidas tehakse siukst sonksi, nagu tal – Tayal oli 12 takjat lakas ja Winehouse valmis. Südamest naer aitab alati kolladest välja. Nii siis, kui Reti ja tema sõbratari 4 last mööda hobenaid turnisid kui siis, kui hobud-ponid-varsad end mu kallima emale esitlesid, selgus, milleks kõik veel hobud on head. Justkui ma seda enne ei teaks

Tänan ja õnnistan!

*

14. septembril jutustame Altweski vesiveski kultuurikeskuses loodust ja loovust, eetikat ja esteetikat ühendavat “Põdrapulli lugu”
Kell 11 – kogunemine ja kõnelemine
Kell 12 – kirjutamine ja kujustamine
Kell 14 – kujundamine ja kirjamine
Kell 16 – näitlemine ja näitamine
Kell 18 – ettemängimine avalikkusele
Päeva viib läbi Liina Meta Kuuskman
Loo autorid Kati S.V. Murutar ja Jaana Raja
Õpivad ja õpetavad, mõtlevad ja mängivad kogukond, stuudio MINA OLEN, stuudio WeDance ja Rapla Kesklinna kooli rahvas.

*

 

Põdrapullilugu

 

Emapõder hakkab vasikat ilmale tooma – ja häälitseb seejuures valjusti, sest see on tema esimene sedalaadi kogemus.

Metskitseema manitseb – elu tuleb luua vaikides, et kiskjad ei kuuleks.

Isapõder ajab emapõdra hääle peale saabuvaid hunte laiali – ta on suur, tugev, võitmatu.

Jahimehe naine, kes ootab beebit, nõuab mehelt toitu. Liha.

Mees läheb jahile, sest ta on mees ja ta on isaks saamas.

Jahimees kuuleb emapõdra eluloomise hääli. Jälitab. Läheneb.

Haldjas ütleb jahimehele: ei tohi – see oleks pühaduse rüvetamine.

Jahimees vaidleb – tema tulevane laps on talle püha.

Alati, kui keegi sünnib, siis keegi ka sureb.

Et uued hinged saaksid tulla, peavad vanad lahkuma.

See on elu hind. Ohverduste hind.

Ja põdrapull ohverdab ennast. Astub poegiva emapõdra ja jahimehe vahele.

Isapõder saab tabamuse. Püüab agoonias Südamesallu varjuda – aga see on verevalamiseta-vägivallata maalapike.

Põdrapull veab end jõeni ja saab loodusega üheks.

Jahimees viib lisaks naise nõutud saagile koju ka torbikutäie metsamarju ja mõtiskleb: äkki on tõesti veganluses oma point…

Väike sündinud põdravasikas esitleb end maailmale – mina tulin! Elu läheb alati edasi.

 

Põdrapullilugu

 

Emapõder hakkab vasikat ilmale tooma – ja häälitseb seejuures valjusti, sest see on tema esimene sedalaadi kogemus.

Metskitseema manitseb – elu tuleb luua vaikides, et kiskjad ei kuuleks.

Isapõder ajab emapõdra hääle peale saabuvaid hunte laiali – ta on suur, tugev, võitmatu.

Jahimehe naine, kes ootab beebit, nõuab mehelt toitu. Liha.

Mees läheb jahile, sest ta on mees ja ta on isaks saamas.

Jahimees kuuleb emapõdra eluloomise hääli. Jälitab. Läheneb.

Haldjas ütleb jahimehele: ei tohi – see oleks pühaduse rüvetamine.

Jahimees vaidleb – tema tulevane laps on talle püha.

Alati, kui keegi sünnib, siis keegi ka sureb.

Et uued hinged saaksid tulla, peavad vanad lahkuma.

See on elu hind. Ohverduste hind.

Ja põdrapull ohverdab ennast. Astub poegiva emapõdra ja jahimehe vahele.

Isapõder saab tabamuse. Püüab agoonias Südamesallu varjuda – aga see on verevalamiseta-vägivallata maalapike.

Põdrapull veab end jõeni ja saab loodusega üheks.

Jahimees viib lisaks naise nõutud saagile koju ka torbikutäie metsamarju ja mõtiskleb: äkki on tõesti veganluses oma point…

Väike sündinud põdravasikas esitleb end maailmale – mina tulin! Elu läheb alati edasi.