Tuli-vesi-õhk-maa ütlevad: on uued ajad. Need raputavad juurteni. Puhastavad olnud mustrid täienisti – ei mingit kosmeetilist pealispinda pidi näperdamist. Nii juhtmed kui torustik, nii vundament kui katused peavad olema päris. Taidlemise ja edasilükkamise aega ja võimalust enam ei ole.

Kuni ema oli koolitusel, õppis tütar koos 3 koera, 3 kassi ja 6 hobusega kodus. Ema rivistas naastes komad-sidekriipsud ja kokku-lahkud – aga kassid olid närvilised. Siblisid ja sehkendasid, segasid ja loksutasid.
Teisel korrusel hüppasid väikesed tiigrid jalgadesse, askeldasid ja hoiatasid. Tiks-tsärr-tiks-tsärr…plõnk-plõnk…
Valgus kadus korraks – tuli tagasi. Plinkis ja väreles ja… haises.
Sädemed. Juhtmepundar peenikeste traatide küljes osatas liigset usaldust – novembris renoveerisime kogu esimese korruse elektrisüsteemi – teise korruse ümberehitamist lükkasime edasi – jagasime summasid veevärgi, puude, hobuste talveheinte vahel ja…
Kõne ajal väimehele vool tuli ja läks – ema lippas alla – hoiatas tütart – üleval käib nurkmises juhtmepuntras mingi jama – pane asjad valmis, meil on vist…
Üles tagasi lipates… leegid laes.
Kõne päästeametisse – väimees saabus – majapidamises olnud 3 suitsuandurit ja 2 tulekustutit töötasid. Selles mõttes, et andurid röökisid ja Meie Mihkel tühjendas kaks kustutit nii õnnestunult, et toas sees jäid leegid vagusi – selleks, et lagede vahel katuse all omasoodu toimetada. Lülitasime kogu majapidamises voolu välja. Tangidega juhtmete kallale minna nüüd juba enam ei saanud.
Päästeamet saatis ekipaažid teele. 7 minutit.
Seni jooksid Saara ja Indira, ämbrid hambus, paisjärve ja tulekolde vahet. Indi lennutas koerad-kassid õue. Mummi haaras läpaka ja selle küljes olnud printeri, sest hommikul oodatakse tütrelt kodust tööd…
Päästeamet jooksis voolikutega, eemaldas luuke ja katust, kustutas ja kustutas ja kustutas ja…
Külarahvas kogunes mõlemalt kaldalt.
Head ja ilusad inimesed, tähistaevas ja suitsev katus.
Ära põles natukene asju.
Märjaks sai natukene rohkem.
Laste ja noorte toad jäid täiesti puutumata.
Laepealsed talad ja soojustus, killer-juhtmestik – oh aeg, ma ei jõudnud kõike korraga… põlesid ära.
Suits ja leegid taandusid.
Koerad julgesid tagasi tuppa põgeneda.
Aitäh, Raplamaa päästeteenistus!
Ja kassid, kes mõni minut enne senikuulmatult küündimatult kokku ühendatud ja lahku kokutatud juhtmete süttimist mummi jalust maha jooksid – vaata-vaata-vaata… ilmusid, kui vaikus saabus.
Rabinessa ilmus välja pesumasinast, Ahmed reisikohvrist.
Päästeamet tunnustas mu väimeest efektiivse, kiire ja täpse tegutsemise eest.
Katusealust tuli valvata terve öö.
Jumal on alati kodus – meie kodus 😉
Hambaid parandate ise?
Kehtib kõigi eluvaldkondade koha 😉
Nii ehitama kui haldama palkame edaspidi parimad.
Tänan ja õnnistan…

Maja taas puhas. Talve teise poole heinad kodus. Küttepuud kuivatist ka. Mis sa, hing veel igatsed? Tulekahju ajal plagama pannud mjäuk-musimirre? Siin nad on…

Pärnu teatri Endla etenduse “Kallis, mitte praegu!” järel püsti aplodeerinud rahvas tõestas, kui väga vajavad inimesed praegu maitsekat nalja. Täname!
Supiköögi Raissa lesk Nikolai saab tänu headele kaasteelistele kenasti hakkama. Tal on vaid üks palve – hästi karvane ja kaunis hall väike kiisu, kes üsna varsti poegib, vajab uut kodu. Endal pidevalt kannul kõndiva kõutsi jätab Kolja endale – kassiemme peatse pesakonnaga palub varjupaika.
Lilled supiköögi seina ääres puhkevad – ja päike tõuseb…

Pärnu supiköögi tsarinna, kes kõneles luuletuste keeles…

Белеет парус одинокий
В тумане моря голубом…
Что ищет он в стране далёкой?
Что кинул он в краю родном?

Играют волны – ветер свищет,
И мачта гнётся и скрипит…
Увы, – он счастия не ищет
И не от счастия бежит!

Под ним струя светлей лазури,
Над ним луч солнца золотой
А он, мятежный, просит бури,
Как будто в бурях есть покой!

S Bogom, Raissa!