Arukus vs tarkus

Mida 1. septembril ülemaailmsel tarkusepäeval õigupoolest ehk õieti tähistame, tähtsustame – mis tähendust täheldame ja tähele paneme, et arutada ja harutada õigesti?
Tark on arukas hõimu raudvara ja nõustaja. Hallpead austa, kulupead kummarda! Sa pead!
Tarkus tuleb kodust, koolist ja kirikust – ta on hariduse sugulane.
Targutamine ei ole väärikas – pigem näitab, et haritus on puudulik.
Arukus on tervikpilti moodustav haritlase tarkus, mida toetab tegelikkus.
Arusaamine teeb kätteõpitu töökorras ilmapildiks, mis muutub iga hingetõmbega.
Arutlemine ei pruugi olla vaidlemine, vaid koosloomine.
Arutus peab hümni värssides silmas selginemist, ent kõlab ka arulagedusena.
Aruandmine iseenesele ei tekita erinevalt ülemusele ette kandmisest ülimat trotsi.
Mõistus on homo sapiensile antud koos kõnevõimega.
Mõistmine on ühtaegu nii adumine kui oskamine: Jumala antud anne on ülesanne.
Mõistatus on lahendamist ootav küsimus, mis hoiab ristsõnadena mõistuse töökorras.
Teadmine võib olla nii sõnastatud kui lauseteks vormimata, igal juhul on ta lahendus.
Teadvus vormistab meie vastuvõtu ümbritseva keskkonna ilmingutest ja iseendast.
Teadvusetus tähendab nii minestust kui hingeta olemise olukorda, mis ei ole Elu.
Teadvustamine on parimas mõttes pihtasaamine.
Teadmus on üks sõnadest, mida toodab lühenditelembese väikerahva keeleasutus EKI.
Teadlikkus annab kriitikameele, kas ja millal on uudissõnade kasutus teretulnud.
Teadvelolek kui siin ja praegu jälgiv seisund eeldab pigem keskendumist kui gurusid.
Teade on uudis, millel võib, aga õnneks ei pruugi olla hinnanguline värving.
Teadaanne peaks olema täiesti asjalik ja neutraalne miniatuur.
Teadmamees või -naine toob alateadvuse süvahoovustest pigem äratundmisi.
Teadus on faktipõhine diplomeeritud asjatundjate ühislooming.
Uskumus ei armasta faktikontrolli ning pesitseb vandenõuteooriate ja muinasjuttude vahel.
Usk-lootus-armastus on endiselt meid väestav energeetiline ahel, et meid ei päriks ega näriks allaandjate saatus – toiduahel. Ela arukalt, tark!