K U T S E

Oled oodatud põlisrahvaste maakultuuriseminarile

Maarahvakultuuri varjatud vaimsus muutuvas maailmas

 

Aeg ja ruum: laupäev 20.IV.2013 (10226) algus kell 10.00 Tartus Kaitseliidu (Kõrgema Sõjakooli) maja aulas Riia tn 12

 

KORRALDUSINFO. Seminar kujuneb kodanikualgatusliku vaba ühistööna nagu vanasti. Palume tulijatel võimalusel REGISTREERUDA LEHEL http://goo.gl/Zq6HS. Näoraamatu/Facebooki rühmas Maakultuuriseminar tuleb uudisvoog. Lisainfo aarek@ut.ee või aare.kasemets@sisekaitse.ee (ja lk 2).

PÄEVAKAVA esinejate, ajakava ja päevateemade täpsustamine jätkub, eriti kärajate osas. Kui keegi soovib veel lühiettekandega esineda, siis palun võtke ühendust vastava osa juhatajaga.

 

PÄEVAKAVA

 

9:30-10:00 Kogunemine Tartu Kaitseliidu (ja Balti Kõrgema Sõjakooli) maja aulas Riia tn 12

10.00-10:15 Avasõnad

Aare Kasemets – maakultuuriseminari eestvedaja 1988 ja 2013 (vt lugu lk 2)

Tõnis Lukas –  Tartu muinsuskaitsepäevade eestvedaja 1988 ja 2013, ERMi direktor.

 

I. Põlisrahvaste maakultuur on  ……..

10:15-11:30 Juhatab rahvausunditeadlane Madis Arukask (madis.arukask@ut.ee )

Asser Murutar Maarahva elujõud – müüdid ja tegelikkus (asser.murutar@mail.ee )

Kalle Eller Põlisrahvaist. Kas maailma ainukene lootus?

Argo Moor Muistsed hingekujutlused ja tänapäeva võrgustikmõtlemine (argo.moor@eau.ee)

Maris Kilk Põlisrahvaste vaimsus eluterviku hoidjana (8.04: mariskilk@gmail.com )

**** ………

Aare Kasemets Maarahvakultuur, maasotsioloogia ja rahvusliku ideoloogia allikavalikud ülemaailmses riskiühiskonnas (K.Liidak, O.Loorits ja Eesti aeg II Euroopas – aarek@ut.ee ).

****

Kauksi Ülle Tänud esiemadele ja palved laste eest – naiste regilaul esiemadele mõeldes, tänu kellele oleme siin

Urmas Kalla Meeste regilaul esiisadele mõeldes, tänu kellele oleme siin.

Küsimused ja seejärel lisamõtted tulevikutegemisteks (vt ka IV.osa. **Loodetavasti leiavad kutse ja tulevad läbi veel mitmed 1988.aasta maakultuuriseminari kõnelejad – vt lk 2 – kõigi e-aadresse ei ole).

 

II. Põlisrahva naiste ja emade kultuur

11:30-13:00. Juhatab kirjanik Ülle Kauksi

Ülle Kauksi Naise ja emana tulevikku vaatamas (kyy@hot.ee)

Kärt Summatavet Traditsioon.Inspiratsioon.Innovatsioon (kart@kiirtee.ee).

Maali Kahusk Naiste eluringi pärimuse tähendus kaasajas, sh sünnitus, varrud, katsikud (ämma-emandaüliõpilane, Palu talu perenaine – maali.kahusk@gmail.com )

Marju Kõivupuu Siirdeühiskonna siirderiitused (meie peretraditsioonide muutumisest 20 aastaga)

Egge Kulbok Rahvamajade asutamisest 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul (naiste ’avatud ruumi’)

Küsimused ja seejärel lisamõtted tulevikutegemisteks (vt ka IV.osa).

LÕUNATUND 13:00-14:00

Kohal kohvi/tee koos magusa ja soolase kringliga (Eesti Rahva Muuseumi toetus)

Kohaliku maatoidu lauad peretalude väiketootjatele, sh kitsejuust, -jogurt, maaleib, mesi jm (?)

Kunsti-, foto- jm päevanäituste vaatamine, sh Epp Margna maalid, Toomas Lemmingu pärandifotod jt

III. Pärijata pole pärandit (Mida oleme pärinud, mida pärandame ise?)

14:15-15:45 Juhatab pärandisaadik Marju Kõivupuu (kpuu@tlu.ee)

Ahto Kaasik Looduslikud pühapaigad – maa ja rahva tundmise paigad. (ahto.kaasik@maavald.ee)

Eda Veeroja Savvusanna perändus ja peria (eda.veeroja@gmail.com )

Toomas Lemming Põlistalu kui Eesti põliskultuuri järjepidevuse kandja ( toomas.lemming@gmail.com)

**** ……..

Küsimused ja seejärel lisamõtted tulevikutegemisteks (vt ka IV.osa)

Mõttepaus. Kunsti-, foto- jm päevanäituste vaatamine

IV. Kärajad: kuidas põlisrahva elma, maaelu ja -majandust edendada hea poliitika ja õigusega?

16:00-… Juhatab maa- ja õigussotsioloog Aare Kasemets (aarek@ut.ee / aare.kasemets@sisekaitse.ee)

Lähtume vanasõnast ’kus viga näed laita, seal tule ja aita’. Iga esineja, kes juhib tähelepanu mõnele  probleemile, püüab pakkuda ka lahendusvõimalusi ja näidata, kellest lahendus sõltub, kellega koos ja kuidas soovitud tulemusi saavutada. Näiteks kas probleemi saab lahendada kohaliku kogukonna ja seltside, koolide, kohalike omavalitsuste koostöö ja/või riigi tasandil (nt riigi arengukavade, seaduste ja/või juhtimise muutus).

Ettekannete pikkus võiks olla 8-10 minutit (nagu Riigikogus ’kõne kohalt’). Kärajate kõnevooru registreerumine toimub e-kirjalikult kuni 18.IV.10226 (2013) ja ka kohapeal elavas järjekorras.

8.4.2013 seisuga on e-kirjas: Tõnis Lukas, Jaan Leetsar, Ivar Raig, Rein Einasto, Toomas Lemming, Ülo Vooglaid ja Jüri Ginter. Ja Sina?

 

V. Põlisrahva maakultuuriseminari päripäeva mõttevahetusring ja vahekokkuvõte.

Hiljemalt 17:30. Juhatavad Tõnis Lukas ja Aare Kasemets.

+ KORRALDUS2. Seminaril osalejatele on kavas koostada maarahva pärimuse hoidmisega seotud teabevalik, sh ettekannete slaidid (ERMi kodulehel?). Eesti Rahva Muuseumi rahvas talletab seminari sõnavõtud videomällu. Et ilu on vägi, siis peame läbirääkimisi ka põlisrahva pärimusmustreid edasiloovate kunstnike ja käsitöölistega (selle päeva näitused), Eesti Vabaõhumuuseumist on tulemas maa-arhitektuuri teabelehed jm. // Seminar on eelarveta ühisüritus (v.a. tasuta aula lubamine Kõrgema Sõjakooli poolt ja lõunatunni kohvi/tee kringliga Eesti Rahva Muuseumi poolt).

 

+ MAAKULTUURISEMINARIDE LUGU 1988+

 

Esimene maakultuuriseminar toimus 14.IV.1988 Tartu muinsuskaitsepäevade ajal toonase Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) aulas. Korraldasid EPA muinsuskaitseklubi ‘Hiis’ ja Asser Murutari juhtimisring, mille tüvitekstid olid siis Kaarel Liidaku ’Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena’ [1934], Oskar Looritsa ’Eestluse elujõud’ [1951] ja Kalle Elleri ’Maarahvast’ [1972]. 25 aastat tagasi võtsid maakultuuriseminaril sõna Asser Murutar, Kalle Eller, Hando Runnel, Marju Lauristin, Merle Karusoo, Sirje Endre, Mall Hiiemäe, Henn Sarv, Argo Moor, Rein Kilk, Heno Sarv jpt. Üks Hando Runneli mõttekild muutus jätkuseminaride motoks: Paljude jaoks on kultuur mingi vaimne toodang, mida kirjanikud, kunstnikud, näitlejad jt raamatute, näituste, teatri ja televisiooni kaudu lahkesti pakuvad. Ei ole. Kultuur on kõigepealt vaba inimese igapäevane käitumise viis tema oma kodus ja kodu ümbruses… Kultuur on seotud omanikutundega. Maakultuur on inimese suhe maaga.. Kui maa ei ole inimese oma, ei saa olla ka vastutustundlikku maakultuuri. Kaarel Liidak nägi 1934 maasuhet teisiti: maa sunnib inimesele oma vaimu peale, maa sunnib eestlast jääma eestlaseks.

Kokku on toimunud 1988-2012 vähemasti 18 maakultuuriseminari enam kui 800 osalejaga.

Ajaloolistel põhjustel on Eesti ainus oma põliskultuur loodushingeline ja muinaskihelkondlik maa-, metsa- ja rannarahva kultuur ehk elm, mis koosneb võrokeste, saarlaste, setode, mulkide, virulaste, harjulaste, järvalaste, hiidlaste jt kodukantide elmadest. Oleme Euroopa vanimaid põlisrahvaid, kuid me eripäraks on, et meil sarnaselt lätlastega pole olnud ligi pooltuhat aastat oma juhtivat aristokraatiat (vaimse juhi rolli kandsid teadjad, hiljem haritlased). Eesti eliidi omakultuurilise eneseteadvuse nõrkus, mida Loorits kirjeldab ’Eestluse elujõus,’ on mureks tänaseni. Eesti ajalehtede, kooliõpikute ja kõrghariduse sisu analüüs näitab, et Eesti kultuuri ja identiteedi kirjeldustes pole põliskultuur sageli esindatud, valdab vallutajate koloniaalpoliitika/okupatsioonide (1241-1918, 1941-1991) või globaal-turumajanduse ja massikultuuri (1992+) tingimustes saksa, vene, rootsi, briti, USA jt mõjukeskuste kultuuridest laenatud/tõlgitud sisu. Põlisrahva kultuuri lood ja kaasaeg on nõrgalt lõimitud, Eesti kultuuri+hariduselus peegeldub mugav kultuurilaenude võidukäik ja põliskultuuri tähenduste unustus (mälukaotus), Hurda, Looritsa, Liidaku, Elleri jpt üleskutsed tuua esivanemate pärand kaasaegse elu rikastuseks kaovad rahvusvaheliste uudiste ja tõlkekultuuris(t) elavate kõrgharitute kõnede müriaadi.

Tänu oma esivanematele aegade algusest tänaseni, me oleme praegu siin – avatud infoühiskonna vaimsel turul – ja võiksime vahetevahel (eriti hingede ajal) endalt küsida sotsioloog Andrus Saare kombel „Kelle mõtteid me mõtleme?“, kelle kultuuri lugusid me järglastele pärandame?

Kui me valikud on teadmuspõhised ja vabad, siis me vastutame oma esiemade-esiisade ees rahva põliskultuuri mäletamise, hoidmise ja edasiloomise eest. Põlisrahvaste kultuuri/tavaõiguse taganemisi koloniaalse võõrvõimu ja sellega seotud kohaliku ärieliidi jõupoliitika/õiguskorra ees on maailmas sotsiaal-teaduslikult uuritud alates 1960ndatest. Uued teadmised ja teadmuspõhine haridus võiksid kiiremini maad hoidvate põlisrahvaste vaimu vabastada. On ärkamise ja märkama õppimise aeg. Eesti haritlaseks võiks end pidada inimene, kes tunneb põlisrahva kultuuriajalugu ja teab mis vahenditega ning millistes ühiskondlikes oludes toimus koloniaalkultuuri juurutamine ja kuidas toimib tänane meedia. Kultuurimõjud ja -laenud ei tarvitse olla vaenulikud, nad võivad pakkuda meile elurõõmu ja -rikkust, kuid haritud inimene võiks neid valikuid teadvustada, kui me ei soovi rahvusvaheliselt naerualusteks saada nagu on tihti juhtunud näiteks Eesti üliõpilastega, kes pidasid sakslaste ’Õllepruulijat’ eesti rahvalauluks. Teisalt, viimasel ajal võib sageli kuulda, kuidas mõni kohalik muinsuskaitsja, kultuurijuht, -poliitik või kirikuõpetaja kirjeldab koloniaalkultuuri pärandit legitiimselt (õiguspäraselt) kujunenud rahvakultuuri traditsioonina, meie oma kultuurina. Valikuline kultuurimälu? Või vana filosoofiline tõdemus, et midagi esile tõstes, jääb midagi alati varju?:)

Kordan üht. Meie inimeste mõttemustrid, igapäevakeel, rahvausundikogud ja sotsioloogilised uuringud tõendavad üksiti, et tänaste eestlaste side esivanemate põlise maarahvakultuuriga ei ole katkenud. See on ajas muutunud. Maakultuuriseminarid on pühendunud meie maa põlisrahvaste vaimsele pärimusele, milles on vaatamata balti-saksa, rootsi, tsaari-vene ning nõukogude koloniaalpoliitikate mõjudele tänaseni püsinud põlisrahvaile omased loodusjõude, esivanemate hingi ja hiisi austavad väärtushoiakud. Eesti omapära Euroopas. Algusaastate seminaride ühistekst ’Selle maa põlisrahva kultuur ja rahvuslik ideoloogia XXI sajandil:12 poliitikat ja 24 koostegevuse valdkonda. Ideepank edasiloomiseks’ (2000) asub Kirjandusmuuseumi kodulehel http://www.folklore.ee/ideepank.htm ja üks edasiloome (2007) ajakirjas Kultuur ja Elu http://kultuur.elu.ee/ke489_rahvuskultuur.htm.

 

Maakultuuriseminaridel toimib vanasõna kus viga näed laita, seal tule ja aita. Lühiettekannetele  järgnevad küsimused ja siis lisamõtted-ettepanekud, mida võiksime seltside/vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja/või oma riigi koostöötasandil ette võtta maa põlisrahvaste kultuuripärandi kestmiseks.

 

Mõttevalik maakultuuriseminariks.

Aare Kasemets 11.04.2013

+ 1988.a. Tartu muinsuskaitsepäevade 25.aastapäeva tähistamise lühike kava (25.03 seisuga):

12.aprill – Kell 10 -17 ERM-i aastapäeva konverents Näitusemajas

13.aprill – Kell 11-17 ERM-i lahtiste uste päev (Kuperjanovi 9 ja  Veski 32)

Kell 12-18 1988.a. aprillikuiste kõnetekstide konverents (Lossi 36-215, Peegli saal – M.Lõhmus)

18. aprill – kell 13 Jaani kiriku tutvustus (K.Alttoa)

kell 14 Muinsuskaitsekuu avamine ja ühtlasi Tartu 1988. aasta muinsuskaitsepäevade austamine Jaani kirikus  (Eesti Muinsuskaitse Selts)

Kell 17 Muinsuskaitsepäevade meenutamine ülikooli kohvikus

19.aprill – Kell 17 Heategevuslik rahvakunstioksjon ERM-i noorte giidide kooli toetuseks

20.aprill – Kell 10-17 Põlisrahva maakultuuriseminar (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone)

21.aprill Iseseisvusajal taastatud monumentide tutvustamine –

Kell 12.00 Kalevipoeg + Kell 12.45 Gustav II Adolf  +         Kell 13.30 Villem Reiman

23.aprill – Kell 16 – Raamatu Eesti ajalugu II arutelu (kohal Anti Selart, Lauri Vahtre jt.), ERM-i

Näitusemajas

Kell 18.15 Jüriöö ülestõusu meenutamine, ERM-i „kolimise“ algus, ERM-i Näitusemajas

30.aprill – Kell 17.30 Rongkäik näitusemaja eest üle Raekoja platsi (kell 18.30)ja Roosi tänavat mööda Raadile, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves paneb Eesti Rahva Muuseumi uuele peahoonele nurgakivi. Kontsert.

Fotonäitused Tartu Ülikooli peahoone fuajees ja Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas