*********
Haldusreformi korraldajad mõtlevad peamiselt piiridest ja administratiivsetest seostest. Vaja on mitte haldusreformi vaid OMAVALTSUSREFORMI!
Paistab, et need inimesed, kes räägivad, et nad valmistavad ette riigireformi ja loodavad selle kasvõi  jõuga läbi viia,  väärivad häbi jka kaastunnet, sest nad ei tunne ega oska oluliseks pidada INIMEST, inimkooslusi  ja inimsuhteid, ELU ega elamise eeldusi.
Vaja oleks märgata ja arvestada, et nii maal kui linnas inimesed ELAVAD ja kõigil on Põhiseaduse alusel võrdsed õigused elada ja olla õnnelik.
Valitsusel EI OLE ÕIGUST muserdada omavalitsust ja muuta elamise eeldusi selliseks, et VAESUMISEL enam alternatiive pole.

Inimestel on vaja võimalust selliseks produktiivseks tegevuseks, mille tulemusel on TARBIMISVÄÄRTUS ja mida saab MÜÜA.
Omavalitsuste liit peab tagama varustuse, ehituse, remondi, reklaami, uuringud, projekteerimise, koolituse, turustuse…
Maa on kinnisvarana väärtuslik sel juhul kui inimestel on KÕIK eeldused selleks, et sellel maal midagi toota nii, et see oleks

1. otstarbekas,
2. efektiivne ja
3. intensiivne.

Vaja oleks ükskord ometi aru saada ja arvestama hakata, et efektiivsus on INFRASTRUKTUURI FUNKTSIOON. Kui infrastruktuuri mõni oluline element tegelikult puudub (on väga vilets) pole kuigi oluline, kui heal järjel on infrastruktuuri mõned teised elemendid. Rahuldavaks saavad kujunema vaid süsteemsed lahendused.

Praegu tunneb suur osa elanikkonnast absurdses sundsituatsioonis. Nii ei või edasi minna!
Vaja on luua süsteem, milles inimesed saaksid end tunda tõeses probleemses valikusituatsioonis.

Iga talupere ei saa luua endale privaatset infrastruktuuri. Järelikult tuleks muuta omavalitsuse otstarve.
Kui omavalitsus muutuks kogu kohaliku elu-olu korraldamise keskuseks, avaneks võimalus luua

• ettevõtluseks vajalikud eeldused;
• elukestvaks õppeks vajalikud eeldused;
• kommunikatsioonisüsteemi toimimise eeldused,
• keskkonnakaitse eeldused,
• kultuuriseoste ja vaimsuse hoidmise eeldused,
• jne

Imevitsaks oli enne sõda ja võib uskuda, et oleks ka praegu ja edaspidi ÜHISTU.
Pean seejuures silmas sellist ühistut, mis koondab RAHA (toimib ühistupangana) ja võimaldab lõpetada välispankade nuumamise kui ka alalise nöökimise ja luua endale vajalik sõltumatu investeerimise potentsiaal.
Tõhusaks saavad kujuneda eeskätt (vaid) sellised ühistud, kus on tööjaotus, mis võimaldab spetsialiseeruda ning saavutada laitmatu kvaliteet ning vältida tarbetuid kulusid.
Järelikult peab olema ühistu selline, millesse kuuluvad inimesed, kelle kohustuseks on  tooraine tootmine ja kõik teiseed  müümiseni välja.

Vastasel juhul võib küll olla töörõõmu, aga ei saa olla tulu- ja elamisrõõmu.

Ülo