Kes meist ei tahaks olla sinivereline või vähemalt spirituaalsel moel tšõuzenvann – jutustame baltisakslaste esimese öö õigusest ja täheseemnete galaktilisest päritolus ning tunneme ennast tänu sellele muinasjututegelastena. Geni ja MyHeritage tuvastavad meie põlvnemise, aga valgussõdalase missiooni tõestamine on sama võimatu kui illuminaatide varjatud maailmavalitsemine, jäämüüri taha varjunud kadunud kontinent ja sealses üliarenenud tsivilisatsioonis nautlev eliit ning praeguste maailmaomanike püüdlus biokeemiliselt jm moodustel inimkonda redutseerida.
Eliidi temaatika on alates Piibli varjutamisest meie kui lihtsurelike jaoks raamistatud vandenõuteooriate hulka. Teoreetiliselt saame lahkesti ja lahedasti õppida nende nimede õigekirjutust: 18. sajandi Saksamaa pagandusimpeeriumi loomisega alustanud Rothschildid, USA tööstus-finants-poliitdünastia Rockefellerid, pangandussüsteemi kujundajad Morganid – aga ka briti ja tai kuninglikud suguvõsad.
Faktiliselt kõnelevad eliidist ja aristokraatiast Fitzgeraldi „Suur Gatsby”, Lev Tolstoi – meiemaise vürst Volkonski hõimlane – nii „Sõjas ja rahus” kui ka „Anna Kareninas”, Jane Austen, Marcel Proust ja Edith Wharton. Kõrguse kõrkuse keeravad kõverpeeglisse Tom Wolfe, Oscar Wilde ja Bret Easton Ellis ning düstoopiateks George Orwell, Aldous Huxley ja Suzanne Collins.
Praktiliselt on kirjeldatud näljamängud ning teistest võrdsemate loomade ülbe korruptiivsus tänapäeval globaalselt realiseerunud ning tajume iga rakuga, miks Tammsaare oma Indreku rikkuriproua Karini mõnuga ära tappis. Omal ajal Vilde, nüüdisajal Kaur Kender ja Armin Kõomägi on tundunud tegelikkuse kirjeldamise tõttu brutaalsed – enam ei tundu.
Uue Eesti eliit on ennast ise üles töötanud: tehnoloogia- ja idufirmade fenomenid Käärmannid, Hinrikused, Villigud, Jaan Tallinn jt. Traditsiooniliseks ärieliidiks on tõusnud perekonnad Hääl, Linnamäe, Gross ja Hanschmidt. Poliitilised dünastiad omakorda on omavahel põrkuvad Kallased, Helmed, Nestorid, Tarandid ja Lauristinid. Kultuuri koorekihi loetelu Pärt, Järvi, Kaplinski, Rummo, Viiding, Ehin, Kross, Ulfsak ja Kaljujärv saab loodetavasti täiendust ega degenereeru koos eesti keelega.
21. sajandil on võimalik rüütliks ja lordiks saada teenete eest, kui keegi teine sind kandidaadiks esitab ja sa läbid komitee hindamiskriteeriumid ning saad monarhi kinnituse. Erinevalt sündinud siniverelistest ei päranda Sirid Idris Elba, Patrick Stewart, Ian McKellan, Elton John, Paul McCartney, Ringo Starr, Brian May, David Beckham, Lewis Hamilton, Alex Ferguson, David Attenborough, Tim Berners-Lee ega Dame’id Imelda Staunton, Judi Dench, Maggie Smith ega Angela Jolie oma tiitlit järglastele.
„Kuidas töö, nõnda palk,” armastavad eestlased öelda.
Iseasi, kuidas mõõta ja hinnata tööd, mis tegeleb bio- ja kliimamanipulatsioonidega, ostab kontinenthaaval planeedi kokku, et gmo-toitu ja 3D prinditud liha ehitades juhtida toiduahelat ning piirata väidetavalt 8, tegelikult 5-miljardiline inimmass 2 miljardile. Sir Bill Gatesi armust alles jäävale paarimiljardilisele inimsoole ei tundu samuti tööd ega tegevust jätkuvat.
Kuidas võiksid sina end elitaarsena ja aadellikuna tunnetada? Elon Muskiga abielluda ega Vishen Lakhiani Mindvalley filigraanselt modelleeritud meeskonda pääseda väga suurt šanssi ei ole. Jääb ikka vana hea metoodika teha seda, milleks sündisid, parimal võimalikul moel kõrgeima versioonina iseenest: truudus, fookus, distsipliin.

*

Kirjanduses on eliiti, kõrgklassi ja võimulolijaid kujutatud väga erinevatest vaatenurkadest – alates ühiskonnakriitikast ja satiirist kuni psühholoogiliste draamade ja distoopiani.
Siin on põhjalik valik silmapaistvatest teostest (nii maailma- kui ka eesti kirjandusest), mis keskenduvad eliidi elule, selle varjukülgedele ja mõjule ühiskonnas.
Maailmakirjanduse klassika ja draama
Klassikaline kirjandus vaatleb sageli aristokraatia ja rikkurite suletud maailma, kus valitsevad ranged reeglid, silmakirjalikkus ja võitlus staatuse pärast.
• F. Scott Fitzgerald – „Suur Gatsby“ (The Great Gatsby): Modernse Ameerika kirjanduse tüvitekst, mis lahkab 1920. aastate New Yorgi „vana“ ja „uue“ raha eliidi pealiskaudsust, moraalsest tühjust ja Ameerika unelma purunemist.
• Leo Tolstoi – „Anna Karenina“ ja „Sõda ja rahu“: Mõlemad suurteosed pakuvad detailset sissevaadet 19. sajandi Venemaa kõrgaadli ja Peterburi/Moskva eliidi ellu, kus ballid ja särav fassaad varjavad sisemisi kriise ja intriige.
• Jane Austen – „Uhkus ja eelarvamus“ (Pride and Prejudice): Teravmeelne ühiskonnakriitika 19. sajandi alguse Inglise maaaadli (gentry) ja kõrgklassi suhetest, kus abielu oli eelkõige majanduslik ja sotsiaalne tehing.
• Marcel Proust – „Kaotatud aega otsimas“ (À la recherche du temps perdu): Massiivne prantsuse romaaniklassika, mis analüüsib erakordse täpsusega 19. ja 20. sajandi vahetuse Prantsuse aristokraatia ja kõrgkodanluse eluviise, salonge ja allakäiku.
• Edith Wharton – „Süütuse aeg“ (The Age of Innocence): Raamat kirjeldab 1870. aastate New Yorgi kõrgklassi lämmatavat ja rangelt reguleeritud maailma, kus individuaalne õnn ohverdatakse eliidi maine säilitamise nimel.
Satiir ja ühiskonnakriitika
Need teosed naeruvääristavad eliidi privilegeeritust, edevust või võõrandumist reaalsetest probleemidest.
• Tom Wolfe – „Edevuse tulesüütaja“ (The Bonfire of the Vanities): 1980. aastate New Yorgi Wall Streeti finantseliidi ja künismi tabav satiir, mis näitab, kui kiiresti võib tippude tipust langeda.
• Oscar Wilde – „Dorian Gray portree“ (The Picture of Dorian Gray): Viktoriaanliku ajastu Londoni esteetide ja kõrgklassi dekadentliku eluviisi kriitika, kus ilu ja naudinguid seatakse kõrgemale moraalist.
• Bret Easton Ellis – „Ameerika psühhopaat“ (American Psycho): Äärmuslik ja groteskne satiir 1980. aastate Yuppie-kultuurist ja Manhattani eliidist, kus materialism ja empaatiavõime puudumine viivad täieliku dehumaniseerumiseni.
Düstoopia ja poliitiline eliit
Distoopilises kirjanduses esindab eliit sageli totalitaarset võimu, mis kontrollib ja rõhub ülejäänud ühiskonda.
• George Orwell – „1984“: Teos tutvustab „Siseparteid“ – valitsevat eliiti, kelle käes on absoluutne võim, info kontroll ja privileegid, samal ajal kui reavangid ja „proled“ elavad vaesuses.
• Aldous Huxley – „Hea uus ilm“ (Brave New World): Tulevikuühiskond on jagatud geneetilistesse kastidesse, kus Alfa-pluss klass moodustab intellektuaalse ja juhtiva eliidi, kes valitseb tarbimis- ja naudingukultuuri abil.
• Suzanne Collins – „Näljamängud“ (The Hunger Games): Panemi riigi pealinna Kapitooliumi elanikud esindavad dekadentlikku ja ülekülluses elavat eliiti, kes kasutab vaeseid ringkondi meelelahutuseks ja ressursside pumpamiseks.
Eesti kirjandus
Ka eesti kirjanikud on lahanud nii ajaloolist mõisaeliiti kui ka kaasaegset poliitilist ja majanduslikku koorekihti.
• A. H. Tammsaare – „Tõde ja õigus“ II ja IV osa: Teise osa Mauruse kool esindab omalaadset intellektuaalset tulevikueliiti. Neljas osa aga lahkab teravalt 1930. aastate esimese Eesti Vabariigi uue ärimeeste ja poliitikute eliidi tõusurlust, salonge ja moraalset kriisi Tallinnas.
• Eduard Vilde – „Mäeküla piimamees“: Näitab kontrastset suhet baltisaksa mõisaeliiti kuuluva von Kremeri ja eesti talupoja vahel, tuues esile võimu, raha ja moraalsed kompromissid.
• Kaur Kender – „Iseseisvuspäev“: Rajusti kirjutatud sissevaade 1990. aastate taasiseseisvunud Eesti uue, agressiivse ja kapitalistliku ärieliidi tekkimisse ja elupõletamisse.
• Armin Kõomägi – „Lui Vutoon“: Satiiriline ja absurdihõnguline pilk kaasaegsele tarbimisühiskonnale ja brändikultuse küüsis vaevlevale eliidile.
*

Populaarses kultuuris ja vandenõuteooriates seostatakse “maailma valitsemisega” kõige sagedamini järgmisi mõjukaid perekondi ja suguvõsasid:
• Rothschildid: 18. sajandil Saksamaalt alguse saanud ja Euroopas võimsa pangandusimpeeriumi luua suutnud suguvõsa. Nad on peamiseks sihtmärgiks teooriatele, mis väidavad, et maailma finantssüsteemi kontrollitakse salaja.
• Rockefellerid: USA tööstus-, finants- ja poliitiline dünastia, mille alusepanijaks oli John D. Rockefeller (Standard Oil asutaja). Nende suurt mõju haridusele, meditsiinile ja pangandusele tõlgendatakse vandenõuteooriates tihti soovina luua “Uus Maailmakord” (New World Order).
• Morganid: Mõjukas Ameerika pankurite ja töösturite suguvõsa (nt J.P. Morgan), kes mängis suurt rolli USA finantssüsteemi kujundamisel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
• Kuninglikud perekonnad: Mõnikord seostatakse vandenõudes maailma juhtimisega ka Euroopa (eriti Suurbritannia) ja Lähis-Ida kuninglikke suguvõsasid.
Ajalooline taust ja tegelikkus
1. Ajalooline Illuminaatide ordu: Päriselt eksisteeris Baieri Illuminaatide ordu, mille asutas Adam Weishaupt 1776. aastal Saksamaal. See oli valgustusajastu salaselts, mille eesmärk oli piirata kiriku ja riigi mõju ühiskonnale ning edendada ratsionaalset mõtlemist. See ordu keelati ja saadeti laiali Baieri valitsuse poolt juba 1780. aastate lõpus ning sellest ajast alates pole selle tegevuse kohta mingeid ajaloolisi tõendeid.
2. Mõju vs. maailma valitsemine: Nimetatud perekonnad (nagu Rothschildid ja Rockefellerid) on ajalooliselt omanud ja omavad kohati praegugi tohutut varandust ning majanduslikku mõju. Kuid see mõju toimib läbi tavapäraste kapitalistlike mehhanismide, avaliku poliitika, heategevusfondide ja investeeringute, mitte läbi salajase üleilmse vandenõu.
3. Hajutatud võim: Kaasaegne maailm on liiga keeruline ja killustunud, et seda saaks juhtida üks salajane rühmitus. Võim on jagatud sadade riikide valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, Euroopa Liit jne), tuhandete suurettevõtete ja miljardite inimeste vahel, kellel on sageli täiesti vastandlikud huvid.
*

Erinevalt suurte ja sajanditepikkuste traditsioonidega riikidest puudub Eestis klassikaline, põlvkondade pikkune aristokraatlik eliit. Kuna Eesti taasiseseisvumisest on möödas veidi üle kolme aastakümne, on siinne eliit alles kujunemas ning põhineb eelkõige inimeste isiklikul panusel, rikkusel, poliitilisel mõjul või kultuurilistel saavutustel.
Eesti ühiskonnas mõju omavaid perekondi ja dünaastiaid saab jagada nelja peamisse kategooriasse:
1. Uue põlvkonna tehnoloogia- ja idufirmade eliit
Need on perekonnad ja partnerid, kes on loonud globaalsed tehnoloogiaettevõtted ning toonud Eestisse miljardite eurode väärtuses kapitali. Nemad esindavad kaasaegset, globaalset ja tulevikku suunatud eliiti, kes mõjutavad ühiskonda läbi investeeringute, haridusalgatuste ja heategevuse:
• Käärmannid ja Hinrikused: Wise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus on stabiilselt Eesti rikkaimate inimeste tabeli tipus.
• Villigud: Vennad Markus ja Martin Villig (Bolti asutajad).
• Jaan Tallinn ja tema perekond: Skype’i üks loojatest, kes on tuntud oma globaalsete investeeringute ja eksistentsiaalsete riskide uuringute toetamise poolest. [1, 2, 3]
2. Klassikalised ettevõtjad ja pereärid (Traditsiooniline ärieliit)
Nemad on ehitanud oma impeeriumid üles alates 1990. aastatest ning haldavad suurt osa Eesti reaalsest taristust, kaubandusest, kinnisvarast ja tööstusest. Paljudes neist on juhtimise üle võtmas juba järgmine põlvkond:
• Perekond Linnamäe: Margus Linnamäe ja tema suguvõsa juhivad ravimi-, meedia- ja jaekaubanduskontserni MM Grupp (sh Postimees, Apollo grupid). Neil on tohutu mõju Eesti avalikule ruumile ja kultuurielule.
• Perekond Hääl: Heiti Hääl ja tema perekond juhivad energia- ja tööstuskontserni Alexela.
• Perekond Berman: BLRT Grupi (Balti Laevaremonditehas) suuromanikud, kes esindavad rasketööstuse ja laevaehituse tippu.
• Grossid: Oleg Gross ja tema perekond (OG Elektra / Grossi Toidukaubad), kes omavad suurt jaemüügivõrku üle Eesti.
• Hanschmidt / Pant / Järvelill: Inimesed, kes on seotud Infortari ja Tallinkiga – Eesti ühe suurima ja mõjukama majandusgrupiga. [1, 2]
3. Poliitilised dünastiad
Kuigi Eesti demokraatia on noor, on siin välja kujunenud mõned silmapaistvad perekonnad, kus poliitiline aktiivsus ja riigijuhtimine on kandunud edasi põlvest põlve:
• Perekond Kallas: Siim Kallas (endine peaminister, Eesti Panga president ja eurovolinik) ning tema tütar Kaja Kallas (endine peaminister, praegune Euroopa Liidu välispoliitikajuht). [1, 2]
• Perekond Helme: Mart Helme ja tema poeg Martin Helme (EKRE juhid, endised ministrid), kes omavad tugevat ja püsivat mõju Eesti poliitilisel maastikul. [1]
• Perekond Nestori / Tarandi / Marju Lauristini dünastiad: Intellektuaalsemad ja sotsiaaldemokraatlikumad perekonnad, kes on mõjutanud Eesti riigi taastamist ja seadusandlust (nt Marju Lauristini ema ja isa olid poliitikud, tema ise on Eesti taasiseseisvumise suurkujusid). [1]
4. Kultuuri- ja vaimne eliit
Eestis peetakse “vaimset eliiti” (teadlased, kirjanikud, muusikud) tihtipeale ühiskondlikult autoriteetsemaks ja austusväärsemaks kui pelgalt rahalist eliiti. Selles valdkonnas on mitmeid suguvõsasid, kelle nime kandmine tähendab kvaliteedimärki: [1]
• Perekond Pärt: Helilooja Arvo Pärt ja tema pere (sh poeg Michael Pärt, kes juhib Arvo Pärdi Keskust). Nende kultuuriline ja moraalne mõju ulatub kaugele väljapoole Eestit.
• Perekond Järvi: Maailmakuulus dirigentide dünastia (Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi), kes esindavad Eesti kultuuri tippsaavutusi globaalsel tasemel.
• Perekond Kaplinski / Rummo / Viiding/Kross: Suur kohaolu Eesti kirjandus- ja intellektuaalses ajaloos. Näiteks Jaan Krossi ja Ellen Niidu järeltulijad on jätkuvalt aktiivsed Eesti kultuuris, kunstis ja poliitikas.
• Perekond Ulfsak / Kaljujärv: Silmapaistvad näitlejate ja teatritegelaste perekonnad, kes kujundavad Eesti kultuurilist eneseteadvust. [1]
Kokkuvõtteks: Eesti eliit on mobiilne ja avatud – siin ei loe niivõrd “sinine veri” või sajanditepikkune pärand, vaid see, mida konkreetne inimene või tema perekond on suutnud viimase 30 aasta jooksul luua ja ühiskonnale tagasi anda.

Kuidas saab tänapäeval rüütliks (Knight / Dame)?
Tänapäevane rüütliseisus on Suurbritannias ja mõnes teises monarhias (nt Hollandis) auhind erakordsete saavutuste ja ühiskondliku panuse eest. Rüütliks saavad oma ala tipptegijad: teadlased, näitlejad, sportlased, muusikud ja heategevuslased. Meessoost rüütlid saavad nime ette tiitli Sir ja naissoost rüütlid tiitli Dame. [1, 2, 3, 4]
1. Kandidaadi esitamine: Igaüks võib esitada kandidaadiks inimese, kes on teinud midagi erakordset. Iseennast esitada ei saa. [1, 2]
2. Komitee hindamine: Sõltumatud eksperdikomiteed vaatavad taotlused läbi ja teevad taustakontrolli (nt maksuametist ja karistusregistrist). See protsess võtab tavaliselt 12–18 kuud. [1, 2]
3. Monarhi kinnitus: Sobivad kandidaadid esitatakse peaministri kaudu kuningale (või vastava riigi monarhile), kes tiitli ametlikult kinnitab. [1, 2]
4. Tseremoonia (akolaad): Rüütlikslöömine toimub pidulikul tseremoonial Buckinghami palees või muus kuninglikus residentsis. Rüütli kandidaat põlvitab spetsiaalsel pingil ja kuningas (või tema esindaja) puudutab mõõga lapiku küljega kergelt tema paremat ja vasakut õlga. [1, 2, 3]
Märkus välismaalastele: Suurbritannia monarh võib rüütliks lööda ka teiste riikide kodanikke (nt on rüütliks löödud Bill Gates või Steven Spielberg), kuid nemad ei saa kasutada nime ees tiitlit “Sir” või “Dame”, vaid lisavad oma nime lõppu vastava ordu lühendi (nt KBE). [1]

Kuidas saab tänapäeval lordiks (Lord)?
Lordi tiitel on tihedalt seotud Suurbritannia parlamendi ülemkoja ehk Lordide Kojaga (House of Lords). Tänapäeval on lordiks saamine peamiselt poliitiline või ametialane tunnustus, mitte pärilik õigus. [1]
Ametlikult on lordiks saamiseks kolm peamist teed:
Viis lordiks saamiseks Kuidas see toimib?
Eluaegne peeri seisus (Life Peerage) Kõige tavalisem viis. Tiitli (tavaliselt parun) annab kuningas peaministri või spetsiaalse komisjoni soovitusel. See kehtib inimese elulõpuni, kuid ei pärandu edasi lastele. Tiitliga kaasneb õigus osaleda seadusloomes.
Poliitiline ametikoht Endistele peaministritele, ministritele ja alamkoja spiikritele pakutakse peaaegu alati pärast poliitilisest karjäärist loobumist eluaegset lordi tiitlit.
Sõltumatu kandideerimine (Crossbench peers) Spetsiaalse Lordide Koja ametisse nimetamise komisjoni kaudu saab iga nõuetele vastav Briti kodanik esitada oma CV ja taotluse, et saada parteituks lordiks oma erialase ekspertiisi (nt tipparst, jurist, teadlane) tõttu.
Mis on muutunud? Pikka aega istusid Lordide Kojas ka pärilikud lordid (Hereditary Peers), kes said tiitli ja koha parlamendis sünniõigusega. Parlamendireformide tulemusel on pärilike aadlike rolli parlamendis drastiliselt vähendatud ning pelgalt päriliku tiitli omamine ei taga enam kohta ülemkojas. Kiriku esindajatena kuuluvad sinna automaatselt ka 26 juhtivat anglikaani kiriku piiskoppi. [1, 2, 3]
Kas lordi tiitlit saab osta?
Internetis müüakse palju nn “Suurbritannia lordi tiitlipakke”, kus lubatakse väikese tasu eest maatüki omanikuks ja lordiks tegemist. Seaduslikus mõttes on tegu vaid nimevahetusdokumendiga (Master Title Deed), mis lubab sul end lihtsalt igapäevaelus (nt hotellibroneeringutel) “lordiks” kutsuda. Päris aadlitiitlit, õigust istuda Briti parlamendis ega tõelist kuninglikku autasu selliste ostetud pakettidega ei kaasne. [1]

Rüütlikslöömine – Vikipeedia
* Rüütlikslöömine (akolaad): sümboolne tseremoonia rüütliseisusse saamiseks. * Päritolu: vanade germaanlaste täisealiseks saamise …
kes selle tiitli niimoodi saanud on
Kõige tuntumad inimesed, kes on tänapäevase reeglistiku alusel saanud rüütli- või lorditiitli, on pärit meelelahutuse, spordi, teaduse ja kultuuri vallast.
Siin on silmapaistvad näited elestest tipptegijatest, kes on reaalselt läbinud ametliku protsessi ja kellele monarh on tiitli andnud. [1, 2, 3]

Tuntud rüütlid (Sir) ja daamid (Dame)
Rüütliks või daamiks lüüakse inimesi erakordse elutöö või ühiskondliku panuse eest. Viimastel aastatel on tiitleid jaganud peamiselt kuningas Charles III (ja enne teda kuninganna Elizabeth II): [1, 2]

• Näitlejad ja filmimaailm:
◦ Sir Idris Elba – sai rüütliseisuse kuningas Charles III käest noorte toetamise, heategevuse ja näitlejatöö eest.
◦ Sir Patrick Stewart (tuntud kui kapten Picard “Star Trekist”) ja Sir Ian McKellen (Gandalf “Sõrmuste isandast”).
◦ Dame Imelda Staunton (portreteeris “The Crownis” kuningannat) ja Sir Gary Oldman.
◦ Dame Judi Dench ja kadunud Dame Maggie Smith (professor McGonagall “Harry Potterist”). [1, 2, 3, 4]
• Muusikud:
◦ Sir Elton John – sai rüütliks muusika ja ulatusliku aidsiennetusliku heategevuse eest.
◦ Sir Paul McCartney ja Sir Ringo Starr legendaarsest ansamblist The Beatles.
◦ Sir Brian May – ansambli Queen kitarrist, kes sai tiitli nii muusika kui ka loomakaitse edendamise eest. [1, 2, 3]
• Sportlased:
◦ Sir David Beckham – pikaaegne jalgpallitäht ja heategevusaktivist.
◦ Sir Lewis Hamilton – seitsmekordne Vormel-1 maailmameister.
◦ Sir Alex Ferguson – Manchester Unitedi legendaarne peatreener.
◦ Dame Jayne Torvill ja Sir Christopher Dean – Suurbritannia kuulsaim iluuisutamispaar (1984. aasta olümpiavõitjad). [1, 2, 3, 4]
• Teadlased ja ühiskonnategelased:
◦ Sir David Attenborough – maailmakuulus loodusdokumentalist ja looduskaitsja.
◦ Sir Tim Berners-Lee – mees, kes leiutas interneti (World Wide Web) ja andis selle maailmale tasuta kasutamiseks. [1]
Välismaalased ehk “aukandjad”
Kuna välisriikide kodanikud ei saa Briti monarhilt ametlikku tiitlit “Sir”, antakse neile au-rüütliseisus. Seda tüüpi tunnustuse on saanud näiteks Bill Gates (heategevuse eest), Steven Spielberg (kinokunsti eest) ja Angelina Jolie (humanitaartöö ja sõjakuritegude vastase võitluse eest). [1, 2]