Kas meil on rahu- või sõjaaja käsuliinid ja kus on siin pildil rahvas?

Eesti Vabariigi parlamendi riigikaitsekomisjoni istungile olid Murutarid kutsutud just samaks ajaks, kui keset Eestit seigelnud järjekordne droon alla tulistati. Külakooliõpetaja koges: kes varem mäele jõuab, see rohkem näeb. Erinevatesse komisjonidesse kogunesid ka haridusminister Kallas, kolleeg Ernits jpt – ilmusid vaiksete, kahvatute ja kuidagi heitunutena Toompeale. Kenad pintsakud ja kurvad silmad olid märkimisväärses vastuolus meie kooli mentaliteediga – ajame ühist asja, hoiame ühte ega ründa üksteist.
Ehkki ümber Toompea kui Kalevi haua on droonikeelumärgid, lendas üsna meie kohtumise ajal järjekordne Ukraina droon meie vabariigi õhuruumis ning liitlasväed võtsid ta maha Põltsamaa ja Võrtsjärve vahele põllule – mitte järve, nagu kandilise ümarlaua ajal arvati.
Avalik pöördumine, millest kursusekaaslaste soovitusel sündis rahvaalgatus, sai kirjutatud ja salvestatud päeval, mil õhuhäire oli kogu riigis ning eksinud droone hulkus ka Soomes – hiljem Lätiski. Pöördumine osutus nii viraalseks, et võiksin selle pinnalt nüüd poliitikasse minna. Äsjane õhunuusutamine veenis pigem: püsi oma rajal!

Meie kooli kursante heidutab ja pelutab enim normiks kujunenud plärtsumine suurriikide kallal, mis on sõjanduskaugete pereemade ja kodutütarde hinnangul suisa sihilik sõja kutsumine meie koju. On ju ka kreml väitnud, et lubades oma taevast sõjaliseks transiidiks olemegi samuti sõjas. Pärismaalased, nagu me siin ju oleme, tajuvad neis sekkumistes ärihuvisid – sõda ja farma konkureerivad teatavasti kõikvõimsuse ja tulususe alal.
Ehkki naised on enamasti emotsionaalsemad, osutus refereeritaval koosviibimisel tuliseimaks hr Poolamets, kes ütles komisjoni juhile: „Ära pissi meid üle! Ei ole vaja kõiki teisi vait käsutada. Fakt on, et selgitused rahvale hilinevad. Tõde on ka see, et erinevalt naaberriikidest ei ole Eestit peetud vabandamise vääriliseks, kui mistahes asjaoludel meie õhuruumis intsidendid juhtuvad. Olete naabrite juures juhtunuga kursis?“
Kui Soome territooriumile droonid eksitati, ei lubatud lapsi kooli ega lasteaeda viia ning tehaste taga ootasid pereisad võimalust tööle minna mitu tundi – mispeale hakkasid soomlased kangutama oma presidenti, kes on ometi vägevam kui unistus – andke ta meile, kui ise ei taha, me just otsime mõnda!
Fakti kohta, et Lätti sattunud droonide järel kukkus koos nendega ka valitsus, ütles hr Stoicescu, et sellel olid ka muud põhjused ning vene tahakski oma sihilike häkkimiste ja provokatsioonidega seda saavutada, et valitsused kukuvad iga õhuruumiriive peale. Tema tekste muide kasutame koolis üsna sageli olukorra kirjeldamiseks, kui turvatunne kaob sedavõrd, et teadlikult uudistejälgimisest hoiduvad õpilased hakkavad küsimusi esitama. Aitäh õppematerjalide eest!
Vanameister Enn Eesmaa tõdes, et meil on lubamatult aeglane ja lonkav kommunikatsioon nii riigis sees kui ka riikide vahel. Samas on informeeritus turvatunde olulisim osis (Maslow).
Richard Murutar: „Turvatunde tagab kuninga kompetentsus – ka siis, kui sitt on ventilaatoris… või drooni tiivikus. Meie traditsiooniliselt jube naaber kompab pidevalt piire. Tekib küsimus, kas pingsalt droone jälgides ja neid eristades ning varjuma valmistudes on meil käsil rahu- või sõjaaeg. Millal tuleks naised-lapsed isamaalt ära viia?“
Ilmselgelt on siis hilja, kui Suvalki koridor on kinni ja Soome lahel mängitakse laevade pommitamist. Loomulikult on praegune juhtum „kingitus“ õppustele Kevadtorm – noh, kuidas tormate? Aga mis siis saab, kui käes on prognoositud naftakriis ning põllu- ja sõjamasinad on kooris vait?
Leo Kunnas – tema järgmise raamatu toimetamine oleks mulle suur au – nentis, et taeva sulgemine militaarseks tegevuseks tähendaks, et ka liitlasväed ei saaks meid kaitsta. Tehniliselt purustab üks droon paar-kolm korterit. Ballistiline rakett hävitab paar-kolm kortermaja püstakut. Selge, et iga ohver oleks liig ning pidevalt kartes elada ei saa.
Koostöös riigikaitse akadeemiaga hakkab meie kolledž droonispetse õpetama – Kuusiku kandis suvilat omav Stoicescu tunnistas, et lennumasinate ja muruniidukite häältel on kohati üsna keeruline vahet teha – õpime eristama, et mitte iga turistika peale keldrisse tormata.
Riigikaitse jagab seoses avastusega, et sõda on kolinud kaevikutest taevasse, eelarve jalaväe arvelt õhukaitsele suures osas ümber. Mis on niijanaa uudis peatselt ajateenistusse minevatele noortele – kelle seas on üllatavalt palju tüdrukuid.
Meie istungiga samal ajal toimus lossiplatsil pikett puurikanade kaitseks – pereemad, lapsevankrid, plakatid – mille korraldajatel oli koos tore, aga rahvajuhid ei vaevunud isegi aknast välja vaatama. Samamoodi saab ka väidetavalt 3. juunil toimuv meeleavaldus olema osalejatele tore kogunemine, mitte riigipöördekatse. Brüsselis ja Berliinis on muide iga päev mitukümmend meeleavaldust, mis ei pane mitte kedagi pöörama.
Mida me teada saime? Meiepalgalistele rahvajuhtidele silma vaadates adusime: nad teavad, et me teame, et nad teavad ning õpivad Villido-Rootslase koolitundides NLP-d. Mis tunidesse puutub, siis neid just mina annangi – ega piketeeri. Ei kandideeri parlamenti, vaid püsin oma rajal, kus me võrreldes linnadega nii hullusti hirmunult kinni ei kiilu.
Lubage lahkesti luua, kirjutada ja tõlkida… eestlastele Eestit, kus rahvas on nõrgim lüli ning käsuliinides ei osale: oleme nii sõltumatud, et meist ei sõltu mitte miski.
*
Riigikogu vastus:
Täname Teid aktiivse kodanikupositsiooni ja esitatud pöördumise eest, milles väljendate muret Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika, õhuruumi kasutamise ning rahvusvahelise olukorra mõjude üle. Teie tõstatatud küsimused puudutavad riigi toimimise seisukohalt keskseid põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas suveräänsust, julgeolekut ning elanikkonna kaitset. Eesti riigi territoriaalne terviklikkus ja õhuruumi puutumatus on riigi suveräänsuse lahutamatu osa. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 2 hõlmab Eesti territoorium maismaad, territoriaalvett ning nende kohal asuvat õhuruumi. Sellest lähtuvalt on riigil nii õigus kui ka kohustus kaitsta oma õhuruumi igasuguse loata või vaenuliku tegevuse eest. Sama seaduse § 127 kohaselt on riigikaitse riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid ning selle korraldamine kuulub seadusega määratud riigikaitseorganite pädevusse. Riigikaitse praktiline korraldus, sealhulgas õhuruumi kasutamine ja sõjaliste õppuste läbiviimine, on reguleeritud muu hulgas riigikaitseseaduse ning lennundusseadusega. Eesti kaitsepoliitika ja õhuruumi kasutamine toimub kooskõlas nii siseriiklike õigusaktide kui ka rahvusvaheliste kohustustega. Olulisel kohal on Eesti liikmelisus NATO-s, millest tulenevad kohustused kollektiivse kaitse tagamisel, sealhulgas liitlastega ühiste õppuste ja operatsioonide läbiviimisel. Samuti tuleneb rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ÜRO põhikirja artiklist 51, riikide õigus enesekaitsele, ning Chicago 1944. aasta konventsioon kinnitab riikide täielikku suveräänsust oma õhuruumi üle. Julgeolekupoliitika kujundamisel tuleb arvestada muutunud rahvusvahelist olukorda. Euroopa julgeolekut mõjutab otseselt Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis ei ole pelgalt regionaalne konflikt, vaid sündmus, millel on otsene mõju ka Balti regiooni ja Eesti julgeolekule. See areng on suurendanud võimalike ohtude ulatust ning muutnud julgeolekukeskkonna märkimisväärselt ettearvamatumaks. Teie pöördumises esitatud ettepanekut tuleb käsitleda laiemas julgeolekupoliitilises kontekstis. Eesti kaitsevõime, sealhulgas koostöö liitlastega, on keskse tähtsusega riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamisel ning vastavad otsused tehakse kaalutletult, arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka elanikkonna turvalisust. Samal ajal on oluline rõhutada, et iga võimalikku õhuruumi rikkumist käsitletakse tõsiselt seejuures pädevad riigiasutused analüüsivad juhtumeid, teevad koostööd liitlastega ning rakendavad meetmeid sarnaste intsidentide ennetamiseks.Riik peab oma tegevuses pidevalt tasakaalustama julgeoleku tagamise ning elanikkonna heaolu ja turvatunde. Põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tuleneb riigi kohustus kaitsta igaüht ning tagada põhiõiguste ja vabaduste toimimine, mistõttu pööratakse tähelepanu sellele, et riigikaitselised tegevused oleksid õiguspärased, proportsionaalsed ning võimalikult vähe häirivad elanikkonnale. Nõustume, et elanikkonna teavitus võimalikust ohust eelhoiatuse näol peaks muutuma senisest veelgi operatiivsemaks, kuid see ongi igakordselt läinud paremaks. Kinnitame, et Eesti riigi põhiseaduslik kohustus on tagada oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi puutumatus ning kaitsta oma rahvast igasuguste ohtude eest. Seda kohustust täidetakse järjepidevalt ja otsustavalt. Ühtlasi tuleb tagada tsiviillendude võimalus ja ohutus. Õhuruumi sulgemine seaks piiranguid ka tsiviillendudele. Selline meede oleks vastuolus riigi põhiseaduslike kohustustega tagada riigikaitse ning täita rahvusvahelisi kohustusi ning nõrgestaks Eesti heidutus- ja kaitsevõimet. Rahvusvaheline praktika näitab, et ükski riik ei ole suuteline tagama oma õhuruumi täielikku, sajaprotsendilist kaitset. Näiteks Soome, Poola ja Leedu rakendavad ulatuslikke õhuseire- ja kaitsemeetmeid ning teevad tihedat koostööd liitlastega, kuid ka nendes riikides ei ole võimalik üksikuid õhusuveräänsuse rikkumisi täielikult välistada. Sellise taseme saavutamine eeldaks kaitsekulutuste mitmekordset suurendamist seniselt enam kui 5% SKPst ning ressursside ulatuslikku ümberjaotamist, mis ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas riigi teiste kohustustega oma kodanike ees. Riik otsustanud eraldada täiendavalt raha droonitõrje, õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse. Lisaks on Riigikogu menetluses Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE). Kokkuvõttes tegutseb Eesti Vabariik koos liitlastega oma õhuruumi haldamisel ja riigikaitse korraldamisel kehtiva õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste alusel, lähtudes eesmärgist tagada riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja elanikkonna turvalisus. Selle tõestuseks on k.a 19. mail Lõuna-Eestis Võrtsjärve ja Põltsamaa vahel allatulistatud Ukraina päritolu droon, mis õhuruumi suletuse korral ei oleks olnud võimalik. Tulenevalt eeltoodust ja olles riigikaitsekomisjoni k.a 19. mai istungil kuulanud ära Teid ja Richard Murutari otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult lükata tagasi ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi õhuruum igasugusteks sõjalisteks manöövriteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Grigore-Kalev Stoicescu, esimees