Facebook
Kiri presidendile
11. september 2012
11. september 2012
Jaga:
HEAD KAASAUTORID
Tervitan ja tänan teid, keda kaasasin uue neljakümne kirja kaasautoriteks.
Sven Kivisildnik kaasas teised autorid.
Täname kõik kõiki, sest meie sõnum jõudis kohale. Just meie, sest me tundsime ühist muret ja me ajasime ühist asja.
Postimees avaldas meid.
http://arvamus.postimees.ee/968102/kultuuritegelased-tahavad-presidendilt-esmi-asjus-rahvahaaletuse-algatamist/
Kiri jõudis Presidendilossi.
Video http://www.ohtuleht.ee/491708
Meie petitsioonile tuleb allkirju mühinal – esimesel päeval üle viiesaja allkirja on tubli tulemus.
http://www.petitsioon.com/rahvakiri_eesti_vabariigi_presidendile_esmist
Kas see ka midagi muudab, näitab aeg juba lähipäevil.
Soovitan taas muide kirja lugeda, sest ühiskiri on arenev protsess ja vahe esimeste variantidega on nagu öö ja päev.
Saadan ta attachmendil sellisel kujul, nagu President meie käest sai.
Muusikalise tervitusena Chalice “Minu inimesed”, sest see laul sisaldab seda ühistunnet, mis meil kõigil ühises ettevõtmises oli ja on. Me kõik oleme kõigi jaoks olemas.
http://www.youtube.com/watch?v=lvP4zvM_uXI
Austusega Alar Sudak,
üks neljakümnest autorist
AUSTATUD EESTI VABARIIGI
PRESIDENT TOOMAS-HENDRIK ILVES
Eesti Vabariigi ja rahva saatus järgmisteks
sajanditeks sõltub praegu Teist.
Eesti riik ja rahvas on ESM lepingu
ratifitseerimisega jõudnud ristteele, kus on
järgmised valikud.
Arengu jätkudes võib oodata Eesti riiki Euroopa
Ühendriikide osariigi staatus, paremale pöörates
võlaorjus, vasakule pöörates rahva üha kasvav
rahulolematus.
Me tahame pöörduda tagasi põhiseaduslike väärtuste juurde.
Riigikohtu üldkogu tunnistas, et ESM on vastuolus põhiseadusega, kuid otsustas, et põhiseaduse riivest
on tähtsam eurotsooni finanstsstabiilsus. Üheksa riigimehest kohtunikku tõestasid eriarvamustes, et
eurotsooni finantsstabiilsus ei ole põhiseaduslik väärtus ning esitasid teravad vastuolud ESM lepingu ja
põhiseaduse vahel. Riigikohtunike eriarvamustes on selgelt välja toodud, et “ESM puudutab Põhiseaduse
aluspõhimõtteid tervikuna: rahva enesemääramisõigust, riigi suveräänsust, finantssuveräänsust ning
rahanduspoliitikat ja demokraatliku õigus- ja sotsiaalriigi toimimist kõigis tema valdkondades, seal
hulgas põhiõiguste tagamist”. “Eesti finantsvõimalused täita siseriiklikult põhiseaduslikke kohustusi
vähenevad summa võrra, mille Eesti peab maksma ESM-i täitmiseks”.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Riigikohtunike eriarvamustes on öeldud, et “Eesti kohustub maksumaksja rahaga tagama endast
kordades jõukamate euroala riikide, samuti nende riikide erasektori ja pankade jätkusuutlikkuse. Mõte on
ilmselt selles, et nende riikide elanikkond on harjunud heaoluga, mida tuleb hoida nii kaua kui võimalik.
Eesti elatustase võib ohutult langeda. Eesti on väike riik, rahvas kannatlik ja mõistev: pingutas euro
saamise nimel, et täita Maastrichti kriteeriumid, majanduslanguse saabudes ning eelarve tasakaalu
huvides leppis nurinata tehtud kitsendustega. Kas see ei ole ülekohtune? Või ongi see kaasaegses
tähenduses riigi rajatus vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on Põhiseaduse preambulis. Olen nõutu”.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Järgmisel Presidendi ordenite omistamisel palun pidage meeles riigikohtunikke: Jüri Ilvest, Henn Jõks,
Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tammpu.
Riigikogu ei hooli neist.
Toetame Riigikohtu kohtunike nõudeid, et juhul kui Riigikogu soovib ratifitseerida ESM lepingut, siis
peab Riigikogu algatama rahvahääletuse. Rahva kui kõrgeima võimu kandja käest peab küsima, kas
rahvas on nõus põhiseaduse muudatusega, millega vähendatakse Eesti riigi iseseisvust?
Riigikogu ei hoolinud sellest.
ESM ja EFSF fondides osalemine koormab Eesti riigieelarvet kuni 4,3 miljardi euroga, mis on 70%
riigieelarve aastatuludest.
1
Võrdluseks. Tänavusest eelarvest kulub haridusele 12%, tervishoiule 13%, majandusele 16%,
sotsiaalsele kaitsele 33%.
Siiani puudub põhjalik analüüs riigieelarve valdkondade olukorrast drastilise koormuse all. Miljardite
eurode väljavool Eestist mõjub halvava kaotusena riigile ja rahvale ning kõigile riigieelarvelistele ja
eraomanduse sektoritele, sest riik voolab rahast tühjaks.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
ESM leping on vastuolus ka Lissaboni lepinguga ja Euroopa Liidu õigusega. EL õigus sisaldab
põhimõtet, mis sätestab, et EL ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste
rahalisi kohustusi.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
ESM lepingu põhjendused on demagoogilised. Ei saa rääkida solidaarsusest, kui Eesti riigilt võetakse
tagasi kõik, mis anti. Ega isolatsioonist, kui mitte kõik EL riigid ei osale ratifitseerimisel. Ega ähvardada
julgeoleku vähenemisega, kui Eesti jääb endiselt NATO liikmesriigiks.
Te olete öelnud intervjuus Juku-Kalle Raidile võrdluseks kodanikuühiskonna kohta: “Kui kunagi peaks
kusagilt tekkima mõni tola, kes tahab võtta riiki kui härra direktor ja kõike ise otsustada, siis see
turvapadi seda tal ei võimalda”.
Rahvaliikumine “ESM rahvahääletusele!“ on teinud ESM lepingu ratifitseerimise peatamiseks järgmised
poliitilised aktsioonid.
Eesti erakondade ja poliitiliste kodanikuühenduste ümarlauas nõuti valitsuselt ja Euroopa Liidult
peamiselt ESM lepingute kohta täielikku infot, põhjalikke analüüse ning ratifitseerimise otsustamist
rahvahääletusel.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Kümme teadlast ja poliitikut pöördusid Riigikogu esinaise ja Peaministri poole palvega, et Riigikogu ei
ratifitseeriks ESM lepingut enne, kui Saksamaa Konstitutsioonikohus on otsustanud, kas ESM leping on
vastuolus Saksamaa põhiseadusega või mitte?
Riigikogu ei hoolinud sellest.
12 organisatsiooni ja 47 kodanikku saatsid rahandusministrile avaliku päringu küsimustega kahtluste
kohta ESM lepingu suhtes, millele Jürgen Ligi vastas demagoogiaga.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Korduvalt toimusid Toompeal meeleavaldused.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
2300 inimest toetas Riigikohtu riigimehelike kohtunike arvamust ja saatis rahvakirja Riigikogule.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et eesti rahvas ei taha ESM lepingut.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Teie otsusest sõltub terve kodanikuühiskonna edasine areng.
Riigikogu eiras kodanikuühiskonda.
2
Riigikogu ei käsitle ESMI rahva ja riigi huvides, vaid poliitiliste intriigide kontekstis. On arvatud, et
ESM lepingu ratifitseerimise tegelik põhjus on poliitilises korruptsioonis.
Peaminister ja rahandusminister on korduvalt solvanud rahvast ja suhtunud üleolevalt Riigikogusse.
Andrus Ansip ütles: “Kõigepealt tuleb ESM ratifitseerida, siis saame rääkida detailidest”.
Rahandusminister pilkas arutelu “pornoks”.
Peaminister ja rahandusminister teatasid, et edasine ESM lepingu menetlus peab olema kiire,
konfidentsiaalne ja võõrkeelne.
Te ei saa kinnitada seadust, mida surutakse läbi üleoleku, solvangute ja parlamendi rolli vähendamisega.
Te olete soovinud, et Riigikogu poleks pelgalt kummitempel. Ometi Riigikogu ratifitseeris valitsuse
survel ESM lepingu. Ärge olge kummitempli käepikendus!
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas luua uue programmi eurotsooni kuuluvate riikide võlakirjade
ostmiseks. Selleks, et keskpank võlakirju ostaks, peab riik olema sõlminud ESM-i ennetava
programmilepingu. Seega puudub Eestil vajadus ESM lepinguga liitumiseks.
Palume Teid kui riigijuhti, kelle praegusest otsusest sõltub Eesti riigi areng järgmisteks sajanditeks, mitte
kinnitada ESM lepingu ratifitseerimise seadust, sest see on põhiseadusega vastuolus.
Palun, ärge keerake selga Eesti riigile, rahvale, põhiseadusele ja tulevikule.
Teeme ettepaneku, et algataksite rahvahääletuse ja andma otsustusõiguse rahvale kui kõrgema võimu
kandjale.
Me palume rahval Teid toetada raske, kuid riigimeheliku otsuse tegemisel ja ühineda meiega uue 40 kirja
allkirjastamisel Teie toetuseks.
Esimesed 40 allkirja:
Ave Alavainu Tauno Kangro Mait Malmsten Hendrik Toompere
Peeter Allik Sven Kivisildnik Navitrolla Heie Treier
Toomas Altnurme Aivar Koitla Anti Poolamets Üllar Saaremäe
Anna Aua Gerda Kordemets Henn Põlluaas Alar Sudak
Maimu Berg Andres Langemets Andres Raid Berk Vaher
Piret Bristol Peeter Liiv Juku-Kalle Raid Kati Saara Vatman
Rein Einasto Ivo Linna Ivar Raig Rein Veidemann
Igor Garšnek Tiina Lokk Gert Raudsep Mati Väärtnõu
Martin Helme Üllar Luup Joel Steinfeldt Lauri Õunapuu
Merle Jääger Ivan Makarov Paul Tammert Kauksi Ülle
3