Vähemalt viiel Eesti koolidirektoril avaneb juba sel aastal Eesti koolijuhtide arenguprogrammi raames võimalus minna paariks kuuks välismaale uusi kogemusi omandama.

Käesoleva aasta jaanuaris sõlmiti kokkulepe Eesti Rotary Keskus, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja haridus- ja teadusministeeriumi vahel. Riigi, erasektori ja ülikoolide kokkulepe annab võimaluse avardada Eesti koolijuhtide rahvusvahelist kompetentsi ja väärtustada neid kooliuuenduse eestvedajana.

Koolijuhtide arenguprogramm näeb ette, et koolijuhid sõidavad tutvuma eri riikide, näiteks Kanada, Singapuri ja Uus-Meremaa koolidesse tutvuma nende kogemustega 21. sajandi õpikäsitlusest. Esimene konkurss avatakse aprillis.

Eesti Rotary Keskus plaanib Haridusfondi lähema viie aasta jooksul panustada vähemalt 100 000 eurot. «Arenguprogrammi kandideerimine kuulutatakse välja lähikuudel ning koolitustegevus on kavas käivitada juba uuel õppeaastal,» selgitas Eesti Rotary Keskuse koordinaator Sirje Kallasvee.

Loodava arenguprogrammi juhtkomitee liige Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets ütles, et üleilmastumine ja kiirelt arenev digimaailm on esile kutsunud kultuurinihke, mis vajab uut moodi õpikäsitlust. «Tuleviku haridus ja kool võiks selles hoovuses, millega paratamatult kaasa liigume, toimida juhendaja ja vaimse kompassina, mitte range tuupimise ja äraõppimise keskkonnana. Võtmeroll vajalikus kooliuuenemises on eelkõige koolijuhtidel,» sõnas Heidmets.
*********************************
Põhimõtteliselt on tore, et keegi on kuskil jõudnud aru saama, et

1. koolijuhtidest sõltub palju;
2. koolijuhid vajavad väljaõpet;
3. Eestis pole enam sellist kohta, kus oleks võimalik  saada rahuldavaks peetav ametialane ettevalmistus:

Selleks, et sõita kuhugi õppereisile, peaks olema silm ja kõrv nii palju teritatud, et oleks võimalik märgata süsteemi ja hinnata olulist, avastada seosed ja sõltuvused, innovatsioonide põhjused, tulemused ja tagajärjed…
Kui on kavas luua uus ettekääne mõnusaks reisimiseks, siis tuleks seda nii ka nimetada, aga kui on mõeldud tõepoolest midagi ette võtta juhtimiskultuuri parandamiseks haridussüsteemis, siis oleks vaja kasvõi põgusat ülevaadet Eestis praeguseks kujunenud oludest, olukorrast ja situatsioonist.
Valdaval osal Eesti õppeasutuste juhatajatest ametialast ettevalmistust ei ole.
Olukord on enam-vähem ühtlane. Nii ülikoolide, (rakenduslike?) kõrgkoolide, nn kutsekoolide ja erikoolide, spordi-, muusika-, kunsti-, tehnika- jm koolide juhtkonnal pole praegu ka parima tahtmise korral võimalik saada tänapäevases mõttes rahuldavaks peetavat ametialast ettevalmistust ega täiendusõpet. Mõnes õppeasutuses pole veel võimekust eristada eriala, kutset ja ametit ning vastavalt pole kõne all ka erialase, kutsealase ja ametialase asjatundlikkuse saavutamine. Kvalifikatsioon ei tegutse; tegutseb ISIKSUS kui enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKT. Sellest (lihtsast!) “asjast” pole paljudes kohtades õnnestunud veel aru saada. Mis mõte võiks olla sõita eri riikidesse, näiteks Kanadasse, Singapuri ja Uus-Meremaale koolidesse tutvuma  nende kogemustega, kui pole selgeks mõeldud sõnastatud ja avalikustatud, milline on MEIE KOGEMUS (PRAKTIKA), mida peamehoida ja kaitsta, ning mis on kõlbmatuks vananenud. Kui tahame küünte ja hammastega iga hinna eest kinni hoida nivelleerivast hindamiskesksest frontaalõppet, siis milleks üldse sõita kuhugi?

Kui juba Rotary Keskus, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Haridus- ja Teadusministeerium võtsid nõuks sellest (häbiväärsest) olukorrast välja tulla, oleks ehk vaja enne Pariisi minekut Nuustakul ära käia… ja vaadata, mille kohta on teadmine Eestis olemas. Eri maadest on vaja otsida mitte algõpetust, vaid LISA.
Selleks, et 100 000 eurot otstarbekalt kasutada, oleks vaja luua ja avalikult läbi arutada (heaks kiita) programm, mille alusel tuleks siin õpe läbida.
Nimetan  siin üht-teist sellest programmist:

1. inimene; vaatepunktid inimese nägemiseks;
2. kultuur ja ühiskond;
3. inimene kui ühiskonna liige ja kultuuri esindaja;
4. inimene kui subjekt ja manipuleerimise objekt;
5. sünnipäraste eelduste avastamine, hoidmine ja arvestamine kodus, koolis jm;
6. huvi, tahe ja usu ühtsuse osa õppes ja kasvatuses;
7. organisatsioon ja institutsioon;
8. inimsuhted ja suhtetoime;
9. iseseisvus, vabadus, kord ja korraaustus;
10. vaimsus – kodanikuks kujunemise eeldus;
11. tegevus ja tegevussüsteem:
12. keskkond; (loodus- ja tehiskeskkond, füüsiline ja vaimne keskkond, psüühiline ja sotsiaalne keskkond, virtuaalne keskkond jne)
13. tunnetus ja tunnetussüsteem;
14. kommunikatsioon ja interaktsioon, suhtlemine ja kohtlemine; koosöö ja sundus;
15. teadmine ja arvamine; argumentatsioon ja argumenteerimine;
16. teadmise, oskamise, arusaamise ja mõistmise ühtsus;
17. haridus ja haridussüsteem;
18. elu bioloogilises ja sotsiaalses mõttes; haridus kui valmisolekute kujunemise elukesev jada;
19. tervis ja tervishoiusüsteem,
20. kultuur ja kultuurisüsteem,
21. teadus ja teadussüsteem;
22. siht, eesmärk ja vahend;
23. eesmärgistatud protsessid ja iseregulatsioon;
24. otsus ja otsustamine;
25. kõigi koolis ja kooli ümber tegutsevate subjektide õigused, kohustused ja vastutus;
26. kohusetunde, vastutustunde ja aktiivsuse kujunemine;
27. süsteemide funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldused;
28. innovaatika alused;
29. põhiprotsess õppeasutuses, kultuuriasutuses, teadusasutuses, projekteerimisasutuses, tootmisettevõttes jm;
30. kõrvalprotsessid, abiprotsessid, täiendprotsessid, sundprotsessid…; õppeasutus kui protsesside süsteem;
31. õppeprotsessi hindamise (õppe kvaliteedi tagamise) eeldused;
32. õppetulemuste hindamise alused (kuidas tuvastada õppetulemuste vastavus ühiskonnas ja kultuuris kujunenud vajadustele, kultuuristereotüüpidele, standarditele, ideaalile, tulevikus tõenäoliselt kujunevatele vajadustele);
33. haritus kui õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsus;
34. tervis kui füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsus;
35. õppepotentsiaali hindamise alused;
36. haridussüsteemi hindamise alused;
37. õpilasomavalitsuse õigused, kohustused ja vastutus;
38. kooli hoolekogu (kuratooriumi?) ja koolikogukonna  õigused, kohustused ja vastutus;
39. kooli direktori üigused, kohustused ja vastutus (kelle ees, mille eest, kus, kuidas, millal…).

Õppeks on vaja  vastavaid terviklikke käsitusi (MUDELEID) nii staatikas kui ka dünaamikas. Vastasel juhul pole võimalik aru saada ja oma peaga edasi mõelda.
Õppereisile sõitja peaks suutma ja tahtma näha nii olusid, olukorda kui ka situatsiooni, nii kogemust (üldistatud praktikat) kui ka selle taga olevat filosoofiat, nii teooriat, metodoloogiat, metoodikat, didaktikat kui ka praktikat.
Tase peab võimaldama märgata tervikud, näha nii puid kui metsa ja kasvamise eeldusi. See, mis ühel maal (ühes kultuuris) sobib, ei pruugi teisel maal (teises kultuuris) sobida.

Kõike head!