16. detsember 2012
Kosmiline sünnivalu
Jeshua, kanaldatud Pamela Kribbe poolt
tekst pärineb: www.jeshua.net
Kallid sõbrad, mul on nii hea meel teid näha. Ja osa teist on tulnud nii kaugelt. Ma tean, kes te olete ja te olete mulle väga kallid. Minu teekond on teie teekond ja ma tean teie kurbust ja valu. Seetõttu ma sooviksin jagada teiega oma nägemust sellest pikast teekonnast, mille te olete hingedena ette võtnud.
Ma kutsun teid tagasi selle teekonna algusesse, hetke, mil teie hingedena sündisite uude ja tundmatusse reaalsusesse. Ma soovin, et te tuleksite hetke, mil teie teekond ajas ja ruumis, materiaalses reaalsuses alguse sai. See sündmus on väga ammune, kuid emotsioonid, mis sellega kaasnesid, kodust eraldatuse valu, on endiselt teis olemas. See kosmiline sünnivalu, nagu mina seda nimetan, on paljude teie igapäevaste tunnete ja käitumiste lähtekohaks.
Paljud teist seisavad silmitsi pideva sisemise rahutuse ja pingega, selle häiriva tundega, et sa oled „midagi otsimas“. Seal on sisemine pinge, mis lähtub sellest, et sa ei ole enesega täielikult kodus. Sa ei tunne end mugavalt ise endaga olles, oma olemuses. Sellest pingest lähtub kalduvus otsida välist tunnustust teiste kiidusõnadest, materiaalsest omandist või millest iganes, mis tekitab sinus tunde, et oled armastatud. Sa vajad pidevalt midagi välist, mis kinnitaks, kes sa oled, midagi, mis leevendaks pinget ja ütleks: „sinuga on kõik korras.“ Mõtle, kui sageli sa sellist kinnitust vajad, ja siis sa näed, kui pinges sa tegelikult oled, ja kui palju valu sinu sisemuses on.
Ma tahan rääkida selle valu päritolust ja sellest lähtuvast sõltuvusest välise tunnustuse järele. Tõeline põhjus on nagu sibula keskpaik, mis asub paljude kihtide all. Välised kihid on moodustunud teatud sündmuste mõjul sinu elus, mis on sulle haiget teinud, sind rahutuks muutnud. Sibula sisemised kihid on moodustunud teiste elude emotsionaalsetest traumadest. Samas sellest perspektiivist, mida mina praegu kasutan, on need siiski ainult päästikuteks. Kui sa kõik need kihid eemaldad, jõuad sa algse valuni, esmase koduigatsustundeni, mis on seotud sinu teekonna algusega.
Kujutle end osana armastuse ookeanist, kus sa tunned end turvaliselt ja vähimagi mure või ärevuseta. Kujutle end selle kõikehaarava armastava teadvuse embuses ja täielikus teadmatuses, et sellest väljaspool midagi asub. See on Kodu energia, energia, millest sa oled sündinud. Selle iidse seisundi tundetoonide mõistmiseks mõtle teadvuse seisundile, mis sind valdab, kui sa hakkad uinuma. Sinu mõistus kaotab kontrolli ja teadvus muutub väga vastuvõtlikuks. Maises elus teate te seda tunnet ka sellest ajast, kui ta olite embrüona emaüsas. Kui teadvus on selles õrnas õndsas unes, puudub selge eristusvõime välise ja sisese, minu ja sinu vahel. Embrüolaades uneseisundis valitseb kõikehaarav ühtsuse ja turvalisuse tunne.
Neil kaugetel aegadel tundsite teie hingedena end turvaliselt ja vabana hiiglaslikus kosmilises üsas. Ühel hetkel aga midagi muutus. Te kogesite teatud lahtirebimist. See oli justkui oleks sünnituhud tunginud teie ookeaniteadvuse ühest servast teise ja äratanud teid. See oli teie kui individuaalsete hingede sünni algus. Just siis murdsite te lahti sellest igavesest ühtekuuluvusest ja te kogesite esimest korda ennast iseendana. Sel hetkel tekkis rudimentaarne „mina-taju“.
Kosmilisest üsast lahtirebituse kogemus tekitas teis suure segaduse. Sa ei olnud „teadvel“ kui see juhtus; sa olid täielikult kogemise seisundis. Pimesi hakkasid sa otsima midagi, millele toetuda, otsisid teed tagasi turvalisusse, mida sa teadsid. Sa tundsid end eksinuna. Sa tundsin end hüljatuna. See oli pimeduse hetk.
Ometigi oli see hetk, mil sa rebisid end lahti Allikast ja lahkusid Kodust, suur loovuse purse. See oli vägeva kogemuste teekonna algus, elu algus. Kujutle enda ees suurt pimedat ruumi, võõrast ja nimetut. Te sisenesite sellesse ruumi väikeste seemnetena. See ruum oli tulvil potentsiaali, võimalikke kogemusi, mis olid veel kasutamata. Seal oli pimedus, aga oli ka võimalus millekski uueks.
Paljud emotsioonid, millega sul tuli oma teekonna alguses hakkama saada, on võrreldavad eksinud lapse emotsioonidega, millest ma rääkisin eelmisel korral (vt „Sinu teadvuse vägi“). Need on vastsündinud lapse emotsioonid, kes peab harjuma kummalise ja tundmatu reaalsusega, mis on täielikult erinev poolteadlikust uneseisundist, milles ta varem viibis. Nutva ja segaduses eksinud lapse kujutluspilt annab selge ettekujutuse sisemistest haavadest, millega te oma teekonda alustasite.
Sel teekonnal olete te paljut kogenud. Ta olete võtnud palju erinevaid kujusid, asustanud erinevaid kehasid ja viimaks lõpetanud siin, planeedil Maa. Maa on suure loovuse ja võimaluste koht. Kuid vaatamata kõigile neile võimalustele ja küllusele, mis teile on avatud, tunnete te end kodutuna. Sügaval sinu sees on puuduse tunne, justkui oleks midagi kadunud ja sa ei tea, mis see on, kuid see on sinu jaoks hädavajalik, et end hästi tunda. Puuduolev on kõige aluseks olev armastus ja emotsionaalse turvalisuse tunne, mida sa kunagi kosmilises üsas tundsid. See tingimusteta kuuluvus- ja turvalisustunne on hädavajalik sinu heaoluks, sinu eneseväljenduseks ja -väärtuseks, ja sa oled seda otsinud Kodust lahkumisest saati. Sa oled püüdnud oma kosmilist sünnivalu tervendada väga-väga pikka aega.
Ma palun teil nüüd vaadata enda sisse ja püüda äratunda esialgset haava, mis loodi Kodust lahkumise hetkel. Kas sa suudad oma psüühikas leida selle tervikust eraldatuse tunde? Tervikuga üksolemise tunnet ei suuda mõistus haarata, kuid oma südames sa mäletad, et olid osake sellest. Pöörates sellele esmasele sünnivalule tähelepanu, saades sellest ja selle poolt tekitatud tunnetest teadlikuks, võivad üksindus ja koduigatsus, mida sa praeguse hetkeni tundnud oled, hakata tervenema. Sa saad hakata ennast tervendama sügavaimal võimalikul tasandil. Just siin on sul ligipääs oma valu südamesse.
Teie kõik, kes te olete praegu siin või loete neid sõnu, olete kasvamas uuele teadvuse tasandile. Te püüdlete endale turvalisuse ja tingimusteta armastuse loomise poole. Te taasloote ise endale kosmilise üsa tundetoone. See on teie missioon, teie spirituaalne eesmärk. Niipea kui te mõistate, et Kodu asub teis endis, et te kannate endas killukest jumalikust turvalisusest ja ühtsusest, tunnete end tõeliselt rahulikuna ja ei pea enam enda pärast muretsema. Kaob vajadus välise tunnustuse järele. Te tunnete end hästi, kui teid tunnustatakse ja teist hoolitakse, kuid te ei sõltu enam sellest.
Uue Ajastu saabumine sõltub inimestest, kes tunnevad ära oma sisemise valu ja on valmis seda avatult vastu võtma. Selles arenguetapis on aeg mitte ainult vaadata selles elus tekkinud valusid ja traumasid, ega piirduda möödunud elude kogemustega, vaid minna neist kõigist kaugemale, et seista silmitsi esmase haavaga. Niipea, kui sa teadlikult tunnustad ja tunned ära selle valu oma südames, oled sa valmis selle eest hoolt kandma. Sa oled valmis võtma oma kätele selle vastsündinud kosmilise lapse, kes endiselt nutab ja palub sinu abi. Ta kutsub sind läbi sinu hirmu, viha ja meeleheite.
Üks viis oma kosmilise sünnivaluga tegelemiseks on vaadelda oma suhteid. Sageli püüavad inimesed leida oma sügavaimatele üksindus- ja hirmutunnetele leevendust intiimsuhetest. Nad püüavad täita oma sisemist tühjust kellegi teise energiaga. Teise inimese tunnustus, tähelepanu ja hoolitsus leevendab nende valu. Teatud mõttes annavad nad oma haiget saanud lapse üle oma partnerile. See on väga ohtlik mäng. Varem või hiljem satuvad partnerid teineteisest emotsionaalselt sõltuvusse. Nende esialgsed õrnad armastuse ja ühendatuse tunded muutuvad võimumänguks. Millal iganes tunned sa end armastuse ja turvatunde tõttu kellestki sõltuvana, võtad sa endale tema energiat ja see viib lõpuks alati probleemide ja konfliktini. Viimaks tunned sa end rohkem üksikuna kui kunagi varem. (Vt „Suhted Uuel Ajastul“).
Sa mõtled sageli, et üksindus on seotud sõprade või elukaaslase puudumisega ja lahendus peitub seega sõpruses või armusuhtes. Kuid nõnda mõeldes sa eeldad, et sinu tunde põhjus ja ka lahendus asuvad sinust väljaspool. Kui sa alustad sellelt positsioonilt suhet, on väga tõenäoline, et viimaks teed sa teise vastutavaks oma sisemiste haavade eest ja tajud ennast ohvrina. Vajades kedagi teist, kes täidaks tühjuse sinus, võtad sa endalt väe juba alguses.
Intiimsuhted võivad sind kosmilisest sünnivalust väga teadlikuks teha. Pane tähele kui tihti vajad sa teise inimese kohalolu oma elus. See on tegelikult märguanne sinu sisemusest, et sul tuleks pöörduda sissepoole ja otsida eksinud last. Üksindusest ülesaamine seisneb tegelikult sissepoole pöördumises, selle hindamatu lapse embamises, kes on kandnud sinu emotsionaalset koormat. Kui sa võtad selle lapse eest vastutuse, astud temaga kontakti ja juhatad teda armastava vanemana, vabastad sa oma suhted. Nüüd saad sa suhestuda teise inimolendiga vabal ja sõltumatul viisil.
© Pamela Kribbe
Facebook



















