Kui mul oleks miljon eurot…
Kati Murutar
Piirideta maailmast unistaja

Hea Looja ei joonistanud meie planeeti ruuduliseks. Kõik meie sõjad ja draamad on tingitud inimtekkelistest piiridest. Vargamäe Andrese ja Pearu vahelisest vaenamisest nõukogudeaegse raudse eesriideni, Kiievi vürstiriigi ja moskoviitide ning Kanada, Mehhiko ja USA indiaanlaste maade vaheliste impeeriumide kangutamiseni. Kõik olnud ja olevased vennatapud on tingitud piiridest. Ainus moodus seda võimurmaniakkide ämblikuvõrku meie jumaliku planeedi pinnalt maha pühkida on selle asemele ökokogukondade – kohmakas sõna, aga mõte ületamatult õige – võrgustiku loomine. Nagu ugri- ja indiaanihõimud tuna, nii peab täna oma valla ja riigi, kontinendi ja viimaks kogu planeedi uuesti asustama isetoimivate koostöiste vabade terviklike külade võrguga.

Kui mul oleks miljon
Eelmise sajandi tüdruku alateadvuses möriseb sellise „kui“ puhul mõistagi miljon krooni Meie Mehe Törlepi tämbri ja Riisalu näoga. Mäluvoogudest pinnale tõi selle taotluse Malta Ordu SA Eestis – laste-pagulaste-haavatavaimate kaitsele keskendunud ülemaailmne ühendus kuulutas välja selleteemalise esseekonkursi. Kusjuures noored ise esitavad tänapäeval uue inimesega tutvumisel just sellesama testküsimuse: „Kui sul oleks miljon – mida sellega teeksid?“
Minu õpilastelt läks Maakri uulitsa torni 29. korrusele ideid võlavangiveerel suurperede päästmisest laulu-tantsu-kunstistuudioteni ja huvihariduse võimaldamisi lastele, kelle vanemad seda ise maksta ei suuda. Visioneeriti loomade varjupaiku ja kogu raha eest uue metsa istutamisi.
Uus põlvkond oli oma esseedes üksmeelel, et praegusele sõjamasina nuumamisele läbi maksude me oma miljonist sentigi ei loovuta: meie teenime rahu! Samas nõustusid uue ajastu inimesed investeerimise ideega, mida tutvustas koodJõhvi kursant Marek Sarkisjan: „Vähemalt osa miljonist tuleb suunata ennast tagasi tootma. Ise ja üksi on see riskantsem kui tagatistega võrgus.“
Krüptosse usuvad 21. sajandi tegijad oluliselt enam kui eelmise aastatuhande tüdruk, kelle mitmed sõbrad on koinidega korduvalt hävinud ning kellele üks narva treider oma blufiaabitsa tõlkimise eest inglise ja eesti keelde 2/3 honorari võlgu jäi, sest venekeelne vale ilmselt ei müü – ning nüüd IDR-inkassole iseenese advokaati etendab. Hmkhm.
Kõik usuvad maa ja kulla ostmise mõttekusse – teistel planeetidel võivad ju teemantid sadada – alkeemikute kiuste kulda juurde ei teki ning liustike sulades jääb ka maismaa üha napimaks.
Innovaatikast kirjutavad noored palju – lootusega, et just meie seas on iidsete elektritootmise tarkuste uueks looja. Tesla teadis kogu planeedil kõrguvate või peituvate püramiidide saladust – kunagiste tsivilisatsioonide maamärgid ja jõujaamad olid nad – kellegi uusvana startup saab olema.
Raplamaa Rakendusliku Kolledži kursandid soovivad miljoni suunata eeskujuliku e-riigina konverentsiturismi peata-kana-pimeda ringilendamise peatamisse: osale koolitustel ja nõupidamistel seal, kus oled – ära lenda taevast veel triibulisemaks kündes ja naftat põletades kuhugi mujale tähtis olema. Meil on ju ometi satelliitide võrgustik: Elon Muski tekitatud starlink-konstellatsioonid kipuvad juba omakorda kliimat apokalüpsikusse mõjutama.
Samal ajal, kui – loodetavasti viimsete – diktaatorite katkine normaalsus on teiste riikide sorkimine oma riigis toimuva varjamiseks ja salgamiseks, on inimkonna arukal osal ülim aeg luua varjupaigad Baltikumi, Skandinaaviasse ja Aafrikasse. Kõikjale rajatavad kogukonnad toovad hirmunud pagulasmentaliteedi asemel off-grid-rahunemise ning nii kogumite-sisese kui -vahelise tööjaotuse ja -kohad. Oma kodus loovad ja ehitavad, töötavad ja toimivad pered pühenduvad globaalse missioonina keskkonna puhastamisele ja taastamisele, et oleks üldse mingist tulevikust unistada.

Visheni ja Vasara kuldvõtmeke
Just samal ajal, kui ma koos õpilastega oma miljoniga loodavat tegusat külakest kujustasin, kirjutas Vishen Lakhiani Silicon Valley’s traktaadi müürideta maailmakaardist, millest algab külluse õiglane jagunemine – nii kaotab ka eesti-siseste piiride tühistamine ebavõrdsed vallad ja innustab kogu maad elavaks-elusaks-elujõuliseks asustama ning loodetavasti isegi lapsi saama.
Silicon Valley’st tõi ju ka stuudio Tallifornia juht Rain Rannu oma ükssarviku ja vaba raha nii nähtuste kui filmidena. Visheni meeliskodu 2025. aastal on Dubais, tema lapsed on eestlased – ema järgi – ning ka koolituspanoraami Mindvalley üks keskus on Eestis. Seega ei ole gurude guru eluhellik, kes üksnes London-New-York pilvedes heljubki.
Tegin meeleoru liidri müüride-kaotamise tekstist õpilastele õppematerjali, mis on vaadatav https://www.youtube.com/@katimurutar2280 ning tahtsin näidata noortele võrdluseks oma isa Harri Vasara viimast salvestust Papa Carlona, kes jutustab „Laulus kuldvõtmekesest“ täpselt sama, mida terviklikust planeedist unistav tütar – ja see pala on sinutorust kadunud! Tuleb maksta, et kuldajastu noortel kuulda lasta „on kaugete merede taga lai kullana sätendav sein ja seinas on väikene värav, sealt avarat maad näha võid – ja maal sellel külluserikkal, kus ühine viljade voos, seal töötavad rahvad kõik vilkalt kui ühine perekond koos, kas lõunasse lähed või itta või põhja või läände sel maal, vaid sõpru häid kõikjal sa kohtad, neid usaldad-armastad sa“. ERR teenib oma miljonit ka tasuliseks omastatud Gailiti ja Smuuli pealt, aga filmid oli ainus võimalus neid autoreid tutvustada noorkaardiväele, kes lugeda ei suuda. Nii palju siis jagamisest vastavalt vajadusele: „Ja kullatud võtmeke väike see värava valla vaid teeb, kuidas võiks võtmekest leida, ei keegi mul jutusta veel…“

Trampimise õppetunnid
Vishenit, Vasarat ja Murutari nimetatakse kommentaariumides naivistideks või kommunistideks – mis on tegelikult idee elust nii nagu taevas, nõnda ka maa peal. Marxi pealt spikerdanud Lenin pani taevaliku ilmavaate tuuri ja uputas verre. Tänaste diktaatorite klounaad inimelude hinnaga etendub juba kataklüsmi veerel, kus jutuks on Gaia ellujäämine.
Piirideta planeet muudaks mõttetuks nii naabrite piiritülid kui ka ravib sõjapõgenike haavad, kaotab kardetud mugavuspagulased ning tekitab loomuliku töörände rütmis tulen-aga-jälle-lähen-aga-jälle.
Trampimine, mille pidevaid prääksatusi me õnneks enam ei karda – sõgedamaid neist ei mäleta burgerking homme ise ka – on siiski tõetruult näidanud, et laastatud ja kurnatud planeedil tuleb toit ning kõik muu ja mää igal kogukonnal ise toota ning reanimeerida tühermaad tegelikuks riigiks elujõuliste külade võrgustikuga. Lendavate fruktide aeg on möödas.
Küll aga kestab Maarjamaal iga taseme ametnike vastandumine rahvale – nad on orjaaja, nõukogude okupatsiooni ja truualamliku Brüsseli-kummardamise hübriidfruktid, kes maatriksist väljumise asemel harrastavad ka meie riigijuhtidele omast topeltmoraali. Samal ajal, kui Munamäe mahus pinnast tassitakse hiidmasinate lõputu safariga meie jõgede kallastele ja hinnalisele rabamastikule, lammutatakse kaldapõõsastest laste onne ja abivajajatele rehabilitatsiooniks loodud paviljone – ehkki neil ise-olemise-onnidel on null-jalajälg ja linnupesad katuse all…
Ka robotiks dresseeritud ametnikerdiste tagasi-inimesestamiseks tuleb kogu Eesti tõsta valgeks varjupaigaks – eeskujuks hipid-amišid – ja minu miljonist sündiv kogukond.

Võrgutav võrgustik
Olen süvenevalt veendunud, et kiirrongi, mille nimel praegu meie loodust laastatakse, ei tule. Funktsionäride makstud väited laristu õigustamiseks ei veena. Seega tuleb mõttetult rajatud viaduktid ära kasutada kogukonnakeskustena – praegu on see laamendamine nagu saatanlik tervikpildist lahutatud püha lehm – apokalüpsik mägede tassimise, jõgede täistegemise ja kodude ohustamisega. Mis rööpad ja rongid – kellele ja kuhu?
Kuna põhjustatud hiigelkahju tagasi keerata ei saa, kasutame siis neid kaar-kasvajaid elujõuliste communityte võrgustikuga Eestimaa taasasustamiseks. See on ühtlasi maatriksist väljuvate inimeste rehabilitatsioon – vajame iga päev paljastatud valede, vildaka hariduse ja imperaatorite pettuste põhjustatud šoki tasandust, sest kogu rahvuskehandist on elurõõm-jõud-tahe sihilikult välja imetud.
Meiega juhtunut võib võrrelda lageraiega – nagu metsa taastamine, nii ka rahvas tuleb nö tagasi istutada. Tiibade porist välja tõstmisest oleneb nii omakaitse kui energeetiline julgeolek. Noored pered tahavad ja saavad lapsi, kui maimukesi ootavad annete arendamise stuudiod ja laul, looming ja telefonist-väljas-eneseteostus, loominguline looduslik haridus – igale oma valikainete kombo.
Meie õpilased kogesid just Hollandis, kui rõõmsameelsed ja eluterved on eakaaslased vaatamata majanduskriisile. Eesti teadus, meditsiin ja filmindus on teatavasti maailma tipptasemel ning piirideta tulevikuni kestame, kui taassünnib meie põllumajandus ja tööstus, mis koos ökorakukeste võrgustikuga on ühtlasi kodukaitse maksutõusu ja inflatsiooni eest. Eestisse sündimine ei ole nõrkadele – seega pühendan oma miljoni vääritust olukorrast väljumisele: me ei ole teiste tegijate toodetu ostjad-müüjad-vahetajad.
Kuni oleme alles teel tervikliku kooskonna tervete inimeste turvalise kooskulgemise poole, on meie isamaa laastamisest-saastamisest kui isevärki strateegiast isegi abi: kremloididel ei ole siit enam midagi võtta. Seega antakse meile aega vahepealne abitu põlvkond jalule aidata, pöidlamuskli generatsioonile lihased kasvatada ja nende kasutamise oskused õpetada.
Nüüdseks on kõigiti selge, et terves kehas terve vaim – terviklik inimene – oskab lisaks IT-le taimi ja loomi kasvatada ning valdab ellujääjale olulisi käelisi oskusi. Teate ikka, et Bill Gates on maailma suurimaid pindalasid kultiveeriv plantaator?
Nii teeb ka minu miljoniküla planeedile roheliste sõrmedega pai. Olen naiivne jaa, aga täiesti kindlalt usun, et väga varsti inimesed ei viskle enam riikide ega linnade vahet, toit ei lenda, taudid ei levi ja vaktsiine-ravimeid tootvat monsterit nuumata pole vaja.
Selle lapsemeelse heausksuse pärast mul seni veel seda miljonit ei olegi – viis täiskasvanud last ja nende lapsed on – igaüks neist väärt palju miljoneid. Nad pärivad vaba elu müürideta maailmas.
Üks väike miljon peab end taas- ja juurde tootma – see kehtib nii raha kui rahva kohta.